Til reformasy kerek pe?
Bir kezderi tilimizdi Alash arystary aryltqan «shaghataylyqtyn» ornyn «orys shaghatayy» (rusizm) basty. Osy «shala-bút tildik fonemen» tipti óz ornyn taza qazaq tiline de, últtyq tól jazugha da bosatatyn týri de joq. Sondyqtan, til reforma jasalynuy kerek-aq.
Qazaq tili búghan deyin ýsh til reformasyn bastan keshti. Birinshisi – qazaqtyng tól jazuyn ómirge әkele aldy. Jәne osy jazumen qazaq tili – Ortalyq Aziyanyng aimaqtyq tiline ainaldy. Ekinshisi – qazaq tilin Ortalyq Aziyanyng aimaqtyq tili mәrtebesinen aiyryp, az uaqytqa bolsa da tól әlipbiylik ereksheligimizdi saqtap, birinshi reformanyng qol jetkizgen jetistigine óz salqynyn tiygizbedi. Ýshinshi reforma – qazaq tilin tól әlipbiylik ereksheliginen birjola aiyryp, Orta Aziya últtarymen birge qazaqtargha da orys shaghatayyna beyimdelgen jazu dәstýrin syilady.
Resey ýshin týrkimen, ózbek jәne qyrghyz siyaqty últty aiyratyn dialektisi joq qazaq tilining qayyra kýsh aluy qauipti. Ári qazaq tilining 1900-1911 jyldar aralyghynda tatardyng «urta imlyasynyn» yqpalynda bolghan on jyldy esepke almaghanda, 1870-1911 deyin qazaq shaghatayymen, al, 1912-1924 jylgha deyin tóte jazu arqyly aimaqtyq jazba til bolghanyn da orekender bizge eshqashan keshirmeydi. Naghyz Ózbek tili ne qataghan, ne qypshaq dialektisi negizinde emes, Sarttardyng (ózbekter týriktendirgen tәjikterdin) sóileu tilindegi ferghananyng qarlúq dialektisi negizinde býgingi Ózbek últynyng jazba tilin ómirge әkelip, qazaq pen ózbekti tildik jaqtan eki últqa aiyrdy. Osy aiyrudyng kesirinen Ózbekter óz últtyq tól jazuy bolugha tiyis latyngha әli kýnge deyin tolyqqandy kóshe almay otyr.
Qazaqqa jaqyn bolyp qalyptasa bastaghan ózbektin, qyrghyzdyng jәne qaraqalpaqtyng últtyq tili endigi jerde orys otarshylarynyng jymysqy tildik sayasaty saldarynan birynghay qazaq tilinen týbegeyli ózgesheligi bar ózbek, qyrghyz jәne qaraqalpaq dialektileri negizinde jasalyp, qazaq tilin aimaqtyq til boluy mәrtebesinen birjola aiyrdy. Qanday ókinishti.
Prof. Yakovlev «Orys әlipbiyin týrki halyqtary ýshin qoldanugha bolmaydy, sebebi ol – patshalyq Reseyding orystandyru sayasatymen tyghyz tarihy baylanystaghy әlipbiy» dep atap kórsetti (Vydrin A. Yazykovaya politika v Uzbekistane. Fitrat, Polivanov, Stalin y drugiye... ). Jәne 1924 jylgha deyin qyrghyzdar, qaraqalpaqtar jәne ózbekting qataghan men qypshaq dialektisinde sóiletin etnikalyq bóligi Baytúrsyn әlipbiyimen sauat ashty. Qazaq tili naghyz aimaqtyq jazba tilge ainaldy. Búnyng auyzgha alynbay kele jatqany qapalandyrady.
KSRO-daghy týrki halyqtaryn latyn jazuyna kóshirgen Til Reformasyna tek eki últ qazaqtar men tatarlar ghana qarsy shyqty. Pavel Dyatlenko «Yazykovye reformy v Ortalyq Aziya: trendy – sely – itogiy» atty enbeginde «Latyn jazuyna kóshuge qarsy oppozisiya turaly birer sóz. Latynshylar Tatarstan men Qazaqstanda qatty qarsylyqqa tap boldy. Basty sebep: eki respublikada óz arab jazuyn tatar men qazaq tilining dybystyq erekshelikterine әbden layyqtap, búrynghy kem-ketikterinen aryltyp, tól jazuylaryna ainaldyryp, tabysty reformalap alghan edi. KSRO-lyq týrkilerdi orys jazuyna kóshiruge at salysqan orys lingviysi E.D. Polivanov:
«…Eger sóz qazaq jazuy jayynda bolsa… “uaqyt pen kenistikten tys” – kórshi halyqtardyng jazuymen eseptespeytin (jazulyq amal-tәsilderden tysqary) sheshile saluy mýmkin bolsa – onda qazaq mektebi 1924 jylghy “orfografiyasyn” tolyqtay qanaghat etedi. Basqa últtar tarapynan oryn alghan (eng aldymen Ázerbayjannyn) mysaldarynyng әm shaqyrularynyng jetegine ketpey es jiya sóz eter bolsaq, onda qazaqtarda óz jazuyn latynmen auystyrugha qúlyq ta, ynta da bolghan joq».
Orys barlauy 1991 jyldan keyingi 14 odaqtas respublikadaghy Til Reformasyna jete kónil bólip keledi. Osy mәselege qatysty reseyshil maqalalar men zertteulerdi ýzbey jariyalap túrady.
Týrkimen tilining latyngha kóshui jayynda etnograf Sergeya Demidov:
«1989 jylghy halyq sanaghynda týrkimenderding bes payyzy óz ana tilin orys tili dep kórsetti. Orys tilining osy ýstemdigimen Respublika basshylyghynyng ashyq kýresi bastalyp ketti. Olar Tildik Maydanda jeniske jete aldy» deydi. Týrkimender arasyndaghy ana tilin bilmeushiler qazir әkelerinen Keyin Biylikke Kelgen búrynghy partiya basshylarynyng balalary edi. Orta Aziyadaghy joghary shendi últtyq kadrlardyng balalary ana tilin bilmedi, esesine jana qúrylghan últtyq memleketterding tizginin óz qoldaryna múragerlik jolmen ústay bildi. Sonyng kesirin, latyngha kóshe almay otyrghan Ózbekstan dәl qazir tartyp otyr.
TMD elderi Institutynyng Qazaqstan men Ortalyq Aziya bólimining mengerushisi Andrey Groziyn:
“...oryn alyp jatqan ishki sebepter: últttyq qozghalystardy qanattandyryp, preziydent әkimshiligi olardy óz qanatynyng astyna alyp, bolashaqta parlamentten oiyp oryn beretin bolady. Mine, osylar basqalardan asyra latyngha kóshu ýshin ónesh jyrtuda ”.
Resey sarapshysy búl jaqyn arada oryn almasa da, әbden jýzege asatyn baghdarlama dep sanap, oiyn odan ary bylaysha jalghastyrady: «Eng aldymen, ol eki kezeng boyynsha jýzege asyrylady: әueli barsha is-qaghazdaryn jýrgizudi 100% qazaqtyng orys jazuyna kóshiredi, sodan keyin búnyng bәrin latyn jazuymen almastyrady».
Biz osy kýnge deyin qazaq tilin damytady dep, tek tilshi ghalymdargha ghana senip keldik. Ári baghdarlamashylar men matematikterdi Til Reformasynan 30 jyl tys qaldyrdyq. Ortalyq Aziyadaghy orys shaghatayynynyng oryn basu ýshin qazaq tilin aimaqtyq til dengeyine kóteretinder filologtar emes, baghdarlamashylar men matematikter ekenini eskermedik.
Eng qauiptisi RF «TMD Til Reformasy boyynsha zertteu bólimi» bolyp otyr. Osy Resey barlauyna jasyryn qyzmet etetin bólimning tapsyrysymen qazaq sayasattanushylarynyng nazarynan tys qalghan talay saraptamalyq maqalalar men zertteu enbekteri jaryq kórdi. Búl baghytqa QR orys tildi BAQ basy býtin jegildi. Peyli búzyqtar Ortalyq Aziyadaghy Tildik Reformagha qarsy qadam jasap, ony jartykesh kýiinde qaldyryp, mýldem boldyrmaugha kýsh saluda. RF TMD-daghy Til Reformasy boyynsha maman V.M. Alpatov ózbek tiline qatysty: “Ózbek tilining qos jazba núsqasy jarysa ómir sýrse de, keyde biri-birin úghynbaytyn bas asaulyq ta tanytady… Biraq orysqa lәppayshylyq – kirilden kórinis tapsa, oghan qarsylyq – latyn jazuynan qylang beredi”. Biraq jana jazumen ózbekter óz tilin damyta almay otyr, latyngha kóshpegen qyrghyzdar útyp, oghan kóshetin qazaqtar útylady degen zәlim oidy astarlap úqtyrady.
HH ghasyrdyng 80 jyldarynyng sonynda әlemdik jәne aimaqtyq tilderde audarmashylardyng júrt kóp qoldanatyn tanymal baghdarlamalar tilin óz ana tiline audaryp, qayyra jasaushy koder, ózge tildegi audio-beyne-oyyn-elektrondy t.b. kompiutermen baylanysty dýniyelerdi óz ana tilinde, elektrondy núsqagha týsirip, beynebayanda sóiletip, sayratushy lokalizator, óz ana tilindegi mәdenikontenti ózge tildegiler úghynu ýshin jәne qazaqtar ózge tilderdegi materialdy sol tildi oqyp ýirenbey-aq tútyna alatyn baghdarlamalar jasaushy mashinalyq tәrjimashy degen tek belgili bir últtyng internet kontentin qalyptastyrugha arnalghan jana kәsiby audarma mektebi ómirge әkelindi.
Al osy jana buyn audarmashylar toby qazaq arasynda da songhy 5 jylda payda bolyp, fansab klubtar qúryp, qazaq tiline filimder men telehikayattar audaryp, yutubqa tanymdyq-ghylymy materialdar ornalastyryp, júrtqa tanymal internet baghdarlamalardy ishinara qazaqshalap úsynyp, ózderimen sanasudy qajet qyla bastady. Búlar júrt kózi ýirengen kәsiby filologtar emes, ózderining qosymsha ekinshi bilimi filologiya arqyly qazaq tilin aimaqtyq tilige ainalyratyn koder, lokalizator jәne mashinalyq tәrjimashylardan túratyn qazaq audarma mektebining jana buyny. Týrli kamyptyq baghdarlamalar jasap, ony últyna úsynu ýshin olardyng jolyn últtyq orgfografiyadaghy «orys shaghatayy» RUSIZM bógep túr. Ári memleket sandyq tehnologiyany jýzege asyruda jan-jaqty qoldaugha tiyis alash últtyng internet kontentin qalyptastyrushylardyng kәsiby audarma mektebin tolyqqandy ómirge әkeluge әzirshe tosqauyl da, kedergi de kóp. Eng bastysy – olardy «jastar» dep mensinbeushilik!
Orfografiyalyq orys shaghatayynan qútylar kýn bar ma?!
Ál-Faraby atyndaghy QazaqÚU mehanika-matematikalyq fakuliteti statistikalyq mәshindik audarma ýshin aghylshyn-qazaq paralleldi korpus jasaudy qolgha aldy. G.Altynbek pen W.Xiao-long qazaq korpusy turaly zertteuin búdan 10 jyl búryn elimizde emes qytaydyng Xinjiang uniyversiytetinde jýzege asyrdy. Búl – endi ghylymy paradoks. Osy tarapta izdenushiler әlemdik tanymal ghylymy basylymdargha «Makhambetov O., Makazhanov A., Yesssenbayev ZH., Matkarimov B., Sabyrgaliev I., Sharafudinov A. 2013. Proceedings of the 2013 Conference on Empirical Methods in Natural Language Processing,Seattle, Washington, USA, p. 1022–1031» syndy irgeli zertteulerin jariyalay bastady.
Europarl (Koehn, 2002), JRC-Acquis siyaqty әlemning 20-dan asa tilin qamtyghan tanymal paralleldik korpustar bar. Endi olardyng arasynan qazaqtar da oiyp oryn ala alady. Biraq búghan kedergini latyngha kóshken shaghymyzda orfografiyalyq orys shaghatayy keltiredi.
Qazaq ýkimeti de, alash últtyng internet kontentin qalyptastyrushylardyng kәsiby audarma mektebining ókilderine tildi damytu boyynsha eshqashan qarjy bólip jarytqan emes. Bar qarjy ana tilimizdi algha bastyrmaytyn jobalargha, ózge últty memlekettik tilde oqytugha bólinip, esh nәtiyje bermey, talan-tarajgha týsip jatqany da shyn. Biz tikeley kirme sózderdi qabyldap, ony birden mashinalyq korpusqa engizudi jolgha qoya alamyz ba, joq pa? Osy mәsele óte ózekti bola týsude.
Ózin til janashyrymyn deytin oqyghan-toqyghan әr qazaq belgili bir tildik korpusty qalyptastyrugha at salysuy kerek. Jeke sózderdi audaryp, ony qazaqshalap úsynudyng zamany kelmeske ketti. Qazir bizge sóz tirkesi men tútas sóilemdi qazaqsha aitylyp jazylugha әm onyng yandex, google audarmashygha enuine, mәshinalyq audarma jasaushy matematikterge kómektesip, karantin kezinde de әri odan keyinde bólinip-jarylmay, osy úlygh iske júmyla at salysuymyz kerek-aq.
Qazaq tilindegi orys shaghatayy ýshke bólinedi: tól orys sózderi auyzeki sóileu tilimizge engen, biraq oryssha jazylyp jýrgen (dibijók, pәdiiyez, yrәziiyez, ilebedkә, pyraqodshy, bezdeqot, paraqot, t.b), aralas qúramdy orys sózderi (pyraqodshy mәshiiyinis, bezdeqot dibijógi) jәne orys tiline engen shet tildik sózderding oryssha aitylyp jazyluy arqyly TMD týrki tilderine enui. Amal ne Qyrghyzstan, ne Ózbekstan, ne Qazaqstan osy týrli amal-tәsilmen engen orys shaghatayyna qayran qyla almay otyr.
Búl jayly A. Kosmarskiy: “Ózbekstandaghy sayasy әm tildik paradigmanyng auysuynyng problemasy – osy shúghyl búrylysqa taghan bolatyn irge tastyng qalanbauynan kýrt ózgeristerding oryn ala almauynan túrady. Ne «qandy», ne «intellektualdy» “revolusiya” oryn ala almady. Osy reformany jýrgizuge jauapty adamdar kenes shekpenining qoynauynan ósip shyqqandar edi. Olardyng kópshiligi ótkendegi jayly túrmysynan qol ýzgileri kelmedi <Til Reformasy jýzege assa olar dalada qalady emes pe, sondyqtan mәngi bitpey jalghasa bergeni, qarjy bóline bergeni paydaly> Lingvisterding aituynsha… jogharydaghylar syrttay dýrdey bolyp…jymyn bildirmey qarsylyq qyluda, әri osyn jymyn bildirmeuimen kóp nәrse tyndyryp otyrghanday dýr minezdik synay tanytady” degen oryndy pikir aitady.
Mysalgha biz komiuter paydalanghandyqtan eng bastysy onyng qoldanyluyna qatysty sózder men sóz tirkesterin oryssha aityp jazyp kelemiz. Kompiuterdi qoldanghan kezde kezdesetin orys shaghatayynan mysal keltireyik. «Kompiuterdi qoldanghan kezde kezdesetin rusizmder» degen sóilemde eki orys sózi bar: Kompiuter jәne rusizm. Biz búny qazaqshalay alamyz ba? Alsaq, qalay?
Dәl osy mәselege qatysty N. Dauitbekqyzy: «Osyghan baylanysty ana tilimizge reforma jasau prosesi kezinde belgili bir rusizm men internasionalizmderdi sol kýii saqtau men mýldem almastyru kezinde aitylu men qolaylylyq faktoryn eskerude, onyng qúlaqqa jaghymdylyghy tilimizding sóileu daghdysyn búzbauy kerek... Ashyghyn aitamyn, otarshylar tilimizge zorlyqpen engizgen jalghan halyqaralyq terminder men rusizmder ana tilimiz ýshin eng dauly әri auyr taqyryp, osy bir «shaqyrylmaghan qonaqtardan» arylugha tiyispiz.
...Biz qúldyq psihologiya qúrsauynda shyrmalghandyqtan qazaqtandyru men týrkilendiruden qorqatyndyqtan qazir janadan engen tildi búzatyn neologizmder men internasionaldyq sózderdi jyn atady. Sondyqtan olar býgingi tanda jat dybys retinde ensiklopediya («insiklapedia» bolugha tiyis, aghylshynnyn «insayklapidia» aitylymymen salystyr), ekskavator («ikskauatar»), sirk («sirk») jәne t.b. bolyp aitylyp qúlaghymyzdy jarady» degen ataly sózine bizde qosylamyz.
Eng әueli osy salagha qatysty orys shaghatayy «Qazaq tilindegi kompiuterlik tehnikalyq terminderdegi rusizmderding kezdesui» degen sóilemdi tildik korpusqa ainaldyrayyq. Bir sóilemining boyynda tórt birdey (kompiuter, tehnika, termin jәne rusizm) orys shaghatayynyng úshyrasuy әm tilimizding mýldem býlingenin tanytady. Búl Sizdi aldandatpay ma?
Orysshasy: Kompiuter//rusizm//tehnika//termiyn; Aghylshynshasy: kəmˈpjuːtə\\Russism\\tɛknɪk(ə)l\\term; Qazaqsha aityluy: búrynghysy – Kompiuter//rusizm//tehnika//termiyn; janashasy – kәmpýiýutә jәne kәmip (kәsiby jargon)//orys shaghatayy//tekinik// jәne ne tórmýn/ne tóm/ ne tórým.
Bir shaghyn sóilemnen tórt birdey orys shaghatayy úshyrasady. Búdan qútqaratyn tek «Qoldanbaly matematika men qoldanbaly lingvistika», yaghni, filolog – matematiyke, matematik – filologke ainaluy zaman talaby. Búghan ainala almaghandar qazaq tilining mәdenikontent jasaushy әm aimaqtyq, әm orys shaghatayynan arylatyn til boluy ýshin qam jemeuge tiyis.
Qoldanbaly matematika men qoldanbaly lingvistika últ ómirinen óz ornyn taba ma?
Qazir ana tilimizdi kamyptyq baghdarlamalar tiline ainaldyru ýshin endi-endi ghana qadam jasalyp jatyr. Búl orayda filologtyng – matematikany mýldem bilmeui, matematikting – til zandylyqtaryn jete týsine bermeui siyaqty ýlken bir problema tuyndap otyr. Qogham últtyq tildi qalyptastyratyn da, damytatyn da, aimaqtyq mәrtebesin asyratyn da tek matematikter ekenin úghynugha tiyis. Internet qazaq tilinde sóileui ýshin filologtar informatiyk-matematikterding yghyna jyghyluy kerek. Qazaq әrpi men sózi birizge týsip, ózge tildi bilmeytin qazaq óz ana tilinde arab, qytay, orys, aghylshyn, ispan, fransuz jәne nemis tilindegi mәtinderdi oqu ýshin sapaly mashinalyq audarma jasaytyn mәtindik korpus ómirge keletin uaqyt jetti. Ol ýshin Til Reformasy latyn jazuyna layyqtalyp jýrgiziluge tiyis.
Osy baghytta Filosofiya doktorynyng (PhD) ataghy ýshin AMANDYQ JANQOJAÚLY KARTBAEV «Razrabotka modely y metodov statisticheskogo mashinnogo perevoda s prilojeniyem k kazahskomu yazyku» atty dissertasiya qorghady. Izdenis bar, biraq osy últtyq baghyt-maqsat әm mindetke qatysty Ýkimet pen Filologtar tarapynan ynta joq. Búl tym-tyrystyq qanshagha deyin sozylady!?
Qazir orys tildi qandastarymyz qazaq tilindegi materialdardy oqy almaydy. Sebebi qazaq tilin damytugha otyz jyl boyy matematikter qatystyrylmay keldi. Mashinalyq audarma salasy Mýldem qolgha alynghan joq. Eshkimning alash últtyng internet kontentin qalyptastyrushylardyng kәsiby audarma mektebin qúrugha at salysqysy kelmeydi. Enjarmyz. Bәrin bizge Ýkimet qauly-qararmen jasap beredi degen kenestik alanghasalyqtyng arbauyndamyz. Búl sen tiymesen, men tiymelik qashangha?! deyin jalghasa bermekshi.
Biz osyghan baylanysty óz oiymyzdy ortagha salyp otyrmyz. Sizder búghan qanday alqaly kenes berer edinizder!
Ábil-Serik Áliakbar
Abai.kz