Elde saylau dodasy qyzyp túr. Preziydent kenesshisi E. Ertisbaev aitqanday, tómengi palatanyng besinshi shaqyrylymy «zubastyi» bolatyn týri bar.

Mәjilis deputatynyng oryntaghynan ýmitker túlghalardyng bәri elding kózi men sózinde jýrgen azamattar. Olardy bir-birinen bóle -jara qaray almaysyn. «Preziydent Ákimshiligi jetekshisining eks-orynbasary Mәulen Áshimbaev «qayda ketti?» degen kópshilik kókeyindegi súraqqa da saylaugha dayyndyq barysynda jauap aldyq. Eli asyldyng synyghy dep qabyldaytyn Mәulen Saghathanúlyn «Núr Otan» partiyasynan partiyalyq tizim boyynsha ýmitker retinde úsynyldy. Sayasattanushy Erlan Qarin bizge bergen pikirinde: «Mәulen Áshimbaev - últtyq baghytta júmys istep kele jatqan jas qayratkerlerding biri. Tizimde osy siyaqty tәjiriybeli adamdardyng boluy partiyanyng saylau aldyndaghy salmaghyn arttyra týsedi» dedi.

Saylaugha dayyndyq barysynda rotasiyalau ýrdisi kýshine minetin týri bar. «Núr Otan» HDP Preziydent Ákimshiligining «Aymaqtan - Ortalyqqa, ortalyqtan aimaqqa» degen әigili bastamasyn qayta qolgha aldy. Búl joly onyng formulasy kóp taraptylyghymen aishyqtalady. Sanamalaytyn bolsaq: Birikken Últtar Úiymynan - Mәjiliske BÚÚ-nyng Jenevadaghy bólimshesining Bas diyrektory Qasym- Jomart Toqaev, Ýkimetten mәjiliske - Núrghaly Áshimov, Aq Ordadan - Memlekettik hatshy Qanat Saudabaev, Mәjilisten - Senatqa Erlan Nyghmatulliyn, Senattan - Mәjiliske Quanysh Súltanov.

Elde saylau dodasy qyzyp túr. Preziydent kenesshisi E. Ertisbaev aitqanday, tómengi palatanyng besinshi shaqyrylymy «zubastyi» bolatyn týri bar.

Mәjilis deputatynyng oryntaghynan ýmitker túlghalardyng bәri elding kózi men sózinde jýrgen azamattar. Olardy bir-birinen bóle -jara qaray almaysyn. «Preziydent Ákimshiligi jetekshisining eks-orynbasary Mәulen Áshimbaev «qayda ketti?» degen kópshilik kókeyindegi súraqqa da saylaugha dayyndyq barysynda jauap aldyq. Eli asyldyng synyghy dep qabyldaytyn Mәulen Saghathanúlyn «Núr Otan» partiyasynan partiyalyq tizim boyynsha ýmitker retinde úsynyldy. Sayasattanushy Erlan Qarin bizge bergen pikirinde: «Mәulen Áshimbaev - últtyq baghytta júmys istep kele jatqan jas qayratkerlerding biri. Tizimde osy siyaqty tәjiriybeli adamdardyng boluy partiyanyng saylau aldyndaghy salmaghyn arttyra týsedi» dedi.

Saylaugha dayyndyq barysynda rotasiyalau ýrdisi kýshine minetin týri bar. «Núr Otan» HDP Preziydent Ákimshiligining «Aymaqtan - Ortalyqqa, ortalyqtan aimaqqa» degen әigili bastamasyn qayta qolgha aldy. Búl joly onyng formulasy kóp taraptylyghymen aishyqtalady. Sanamalaytyn bolsaq: Birikken Últtar Úiymynan - Mәjiliske BÚÚ-nyng Jenevadaghy bólimshesining Bas diyrektory Qasym- Jomart Toqaev, Ýkimetten mәjiliske - Núrghaly Áshimov, Aq Ordadan - Memlekettik hatshy Qanat Saudabaev, Mәjilisten - Senatqa Erlan Nyghmatulliyn, Senattan - Mәjiliske Quanysh Súltanov.

Quanysh Súltanov demekshi, qazaq basylymdary eks-senatorgha «Quanysh Súltanovtyng Mәjiliske kelui - tómengi palatanyng salmaghyn arttyrady, tómengi palata pәrmeni endi Súltanovtardyng salmaghymen ólshenbek. Kolbinning zamanynda әldebir qauippen ortalyqtan alystatylyp, Qaraghandygha jiberilgen. Odan keyin Jogharghy Kenes tóraghasy bolyp kete jazdap baryp, Kekilbaevqa jol bergen. Orynbasar bolyp túryp, Kekilbaevpen birge «taraghan». Ministr bolghany, viyse-premier bolghany, elshi bolghany óz aldyna. Osynyng bәri tizilip, sýzilip kóz aldymyzdan ótti» dep bagha berip ýlgirdi.

Osydan biraz búryn Preziydent kenesshisi E.Ertisbaev «besinshi shaqyrylymnyng qúramynda ruhaniyat salasynyng ókilderi kóp bolady» degendi aitqan. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan bastap Zimanov -Sartaevtarmen iyq tiresip birge júmys istegen senator Súltanov, jas ta bolsa tәjiriybeli, memlekettik qyzmetker Mәulen Áshimbaev bastaghan ruhaniyat ókilderining Parlamentting tómengi palatasyndaghy taghdyryn saylau qortyndysy sheshedi.

Sonymen, Parlamentting tórtinshi shaqyrylymy turaly ótken shaqpen sóileytin kez keldi. Álemdik daghdarysty enseruge, TMD-elderi arasynda alghashqy bolyp qolgha alynghan Resey, Belarusi elderimen kedendik odaq qúru mәselelerine de eleuli ýles qosu mindeti de naq osy tórtinshi shaqyrylymnyng enshisine búiyrdy. Sebebi tórt jyldyng ishinde Mәjiliste 500 - den astam zang jobasy, jetpisten astam halyqaralyq shart, konvensiyalar men kelisimder ratifikasiyalady. Olardyng qatarynda Qazaqstan Respublikasy men Italiya Respublikasynyng arasyndaghy jәne Qazaqstan Respublikasy men Týrik Respublikasynyng arasyndaghy strategiyalyq әriptestik turaly kelisimder, Týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesin qúru turaly Nahychevan kelisimi, Shanhay yntymaqtastyq úiymynyng Terrorizmge qarsy konvensiyasy, Qylmystyq qyzmetten týsetin tabystardy jylystatu, anyqtau, alyp qoi jәne tәrkileu turaly konvensiya jәne taghy basqa da konvensiya, kelisim men sharttar bar. Sonday-aq, halyqaralyq ekonomikalyq yntymaqtastyqtyng qúqyqtyq bazasyn qalyptastyru jónindegi júmys ta layyqty jalghasyn tauyp, Keden odaghy jәne birynghay ekonomikalyq kenistik shenberinde ghana 25 halyqaralyq shart ratifikasiyalandy. Sessiya ishinde 12 ýkimet saghaty ótkizilip, әrtýrli dengeydegi lauazymdy túlghalargha 900-ge juyq deputattyq saual joldandy. Ýkimet pen Parlamentting teke-tires jaghdayda júmys isteui - tórtinshi shaqyrylymnyng enshisine búiyrypty. Ýkimetting ózine qajetti zang jobalaryna kelgende «Asyghys bolyp qaldy, iske asu kerek, eger, kelisimderinizdi bermesenizder bizge investisiya kelmey qoyady» dep, mәseleni qoylandyryp, jiberetinin jurnalisterge ashyp aitqan da osy shaqyrylymnyng deputattary.

Tórtinshi shaqyrylymnyng kýn tәrtibine shygharylghan mәseleleri arasynda júrtty eleng etkizgen oqys oqighalar da oryn alyp qaldy. Azyq-týlikting qymbattauy jәne qarjy men ipotekalyq daghdarysqa baylanysty Ýkimet kensesine qaray týidek-týidegimen deputattyq saualdar joldandy. Parlament qorjynyna týsip ýlgirmey jatyp, ghalamtorgha týsip ketken Memlekettik til turaly zang jobasy Parlament qabyrghasyn bir silkip aldy. Últtyq bankting tóraghasyn Parlamentke «keltire almaghan» senator  Qasymov jәne Últtyq Bank Tóraghasynyng oghan qaytarghan qarymta jauaby el ishinde anyzgha bergisiz әngime retinde tarap ketti. «Toqal» turaly әngime de naq osy shaqyrylymdy tolqytyp jibergenin әli úmyta qoyghan joqpyz. «Erkekterge eki әiel alugha rúqsat beretin zang qabyldansa, әielderge de eki kýieuge tiige rúqsat berilsin» nemese «Bizge qazaqstandyq BAQ-tyng kenistigi tar. «Parlament TV kerek» dep shyqqan B. Syzdyqova, Týrkistandaghy Qoja Ahmed Yassauy kesenesining apatty jaghdayyna Ýkimetting nazaryn audarghan, memlekettik til turaly ózekti pikirimen Assambleyadaghy әriptesterining qalghyp ketuine jol bermey jýrgen R.Halmúradovty, últtyq ar-ojdan, memlekettik mýdde, últtyq tәlim-tәrbiye, oqulyq, qazaq kinosy taqyryptary kóterilgende ózindik pikirin ashyq aitqan Bekbolat Tileuhan, «Qosshysy ýshin basshysy jauap berui kerek» dep atoylap shyqqan Tito Syzdyqovtardy qazaq  parlamentining qarbalas tirligi tórtinshi   shaqyrylymnyng nius-meykerine ainaldyrdy. Qyzyljardyng tarihy atauy ýshin kýres eks-mәjilismen Jarasbay Sýleymenovke «Myltyqsyz maydan» degen kitap jazdyrdy.

IYә, qalay desekte, tórtinshi Mәjilis te aldynghylary tәrizdi ózin-ózi taratyp, tarih qoynauyna enip ketti. Endi tómengi palatanyng qorjynynda qalghan «Atom energiyasynyng paydalanu turaly», «Mýddelik qoldau turaly», «Gharyshtyq qyzmet turaly», «Últtyq qauipsizdik turaly», «Arnayy memlekettik organdar turaly», «Teleradio taratu turaly», «Neke jәne otbasy turaly» , «Industriyalyq-innovasiyalyq qyzmetti memlekettik qoldau turaly» zandardy aldaghy besinshi shaqyrylymda qabyldau mindeti túr.
Al, tórtinshi Mәjilisting aldynghy Mәjilisterden qanday aiyrmashylyghy boldy?» degen súraqqa jauap bergen sayasattanushylardyng basym kópshiligi «kemshil tústary kóp bolmasa, asyp týsken esh jeri joq» deydi. Ýshinshi shaqyrylymnyng eks -deputaty Amalbek Tshannyng payymdauynsha songhy shaqyrylymnyng júmysynda aitarlyqtay ózgeris bolghan joq. Kerisinshe,  kemshil tústary kóp boldy.
- Qoghamnyng kýrdeli mәselelerin sheshuge úmtylys ta jasamady. Tipti basqasyn bylay qoyyp, eldi dýrliktirgen terrorizm mәselesine qaraugha da qúlyqsyzdyq tanytty. Terrorizm Tarazda ghana bastalghan joq. Múnyng bәrine atýstilik tanytu biylikting zang shygharushy tarmaghyna esh abyroy әpermeytini anyq, -deydi eks -deputat.

«Tórtinshi shaqyrylymnyng basty jenisi ne?» degen súraqty biz jurnalist Marat Toqashbaevqa qoydyq:

- Bizde parlamentarrizmning qalyptasyp qalghan jýiesi bar. Tórtinshi shaqyrylym da soghan say júmys istedi. Jekelegen deputattar tarapynan qazaq tilinde úsynylghan zang jobalary bayqalmady. Tipti atausyz qaldy dese de bolady. Ákim Ysqaq qazaq tilinde dayyndaghan «Kóshi-qon» turaly zannan keyin Qazaq Parlamenti memlekettik tilde zang jobasyn dayyndaugha moyyn búrmady. Odan beri biraz zaman ótti. Zannyng jetildirilmegen tústary elimizding kóshi qon zanyna keri әserin tiygizdi. Memleketten bólingen kvotanyng ózi 33 payyzgha ghana iygerildi. Búl tórtinshi shaqyrylymnyng ýlken aghattyghy.

Aldaghy shaqyrylym eki nemese ýsh partiyaly bolady dep ýmittenip otyrmyz. Aldaghy uaqytta Mәjiliste últ taghdyryna, memlekettik mýddege selqos qaray almaytyn deputattardyng sany kóp bolady dep oilaymyn. Onamastika, memlekettik tilge, qatysty zang jobalary Parlament qarauyna qayta qaraugha úsynyluy kerek, -deydi ol.

Al tórtinshi shaqyrylymnyng kókeyinde jýrgen, biraq qarap ýlgere almaghan zang jobalary turaly eks-mәjilismender ne deydi?

Jarasbay SÝLEYMENOV, eks-mәjilismen:

- Tórtinshi shaqyrylymnyng jýgi jenil bolghan joq. Eldi daghdarystyng qyspaghynan alyp shyghugha septigin tiygizgen zang jobalary bizding túsymyzda qabyldandy. Tórtinshi shaqyrylym ghalamdyq daghdarys jaghdayynda ómir sýrdi. Osyghan baylanysty bizding maqúldauymyzdan ótken zang jobalarynyng әleumettik-ruhany sipaty kemshin týsip jatty. Býkil әlemdik qarjylyq -ekonomikalyq daghdarys halyqtyng әleumettik jaghdayyn jenildetuge jol ashatyn zang jobalaryn qabyldaugha mýmkindik bermedi. Biz daghdarystan -damugha endi bet aldyq. Elding ensesin týzegeni endi ghana. Memlekettik til, Auyl turaly, Jer-su ataulary, Úly Otan soghysy ardagerleri men mýgedekterine beriletin jenildikter turaly zang jobalary kókeyde jýrgenmen, ony qaraugha mýmkindik bolmady. Ásirese, Auyl jәne memlekettik til turaly zang jobalary birinshi kezekte qaralauy kerek dep oilaymyn. Qazaq auyly qazir iyesinen aiyryludyng aldynda túr. Auylgha ie bola jastardyng bәri qalagha nәpaqa izdep ketti. Búl urbanizasiyanyng eng jabayy týri. Auyl turaly naqty zang ghana auyldyng shyrayyn keltiredi.

Qazir maghan jurnalister tarapynan «Siz tizimde nege joqsyz? » súraqtar kóp qoyylady. Parlament memleketting bas minberi, bedeldi sayasy institut. Sondyqtan oghan jana Túlghalardyng kelui, búrynghylardyng oryn berui - zandy qúbylys. «Núr Otan» HDP atynan saylaugha týsetin ýmitkerler evolusiyalyq sabaqtastastyqty eskerip, iriktelip alyndy. Búdan sayasy astar izdeuding qajeti joq.  Biz qarap ýlgirmegen zang jobalarynyng bәri besinshi shaqyrylymgha amanat. Aldaghy uaqytta deputattyq saualdargha Ýkimet erekshe nazar audaryp, jýzege asyrugha tyryssa, sol dúrys bolar edi. Kóp jaghdayda biz kótergen mәseleler dittegen jerine jetpey qaldy. Ýkimet saghattary ótip, ministrler kelip, esep berip jýrdi. Sonda tek qana atqarylghan ister tizilip, maqtau estidi. Odan ózgesi nazardan tys qalyp otyrdy. Múny men óz uaqytynda aittym, -deydi.

«Abay-aqparat»