Zamandardy jalghastyrghan Zanghar

Aqyn, aghartushy, filosof Abay Qúnanbaev «kóshpeli órkeniyetting qoshtasu kóshi» zamanynda qazaq halqyn tarih betinen joyylyp ketuden qútqarudyng jolyn tapty.

Ýstimizdegi jyly әlem júrtshylyghy aqyn, kompozitor, filosof, aghartushy jәne qazaq jazba әdebiyetining negizin qalaushy Abay Qúnanbaevtyng tughanyna 175 jyl toluyn atap ótedi. Mәdeniyettanushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri Múrat Áuezovpen әngime Abaydyng kýni býginge deyin ózektiligining syry nede jatqandyghy turaly boldy.

– Múrat Múhtarúly, Siz – Qazaqstanda belgili qogham qayratkerisiz, jazushy, mәdeniyettanushysyz. Sonymen qatar siz әlemge Abaydy tanytqan adamnyng úrpaghysyz. Múhtar Áuezov әigili «Abay joly» prozalyq poemasynyng avtory ghana emes, sonymen qatar Abaydyng shәkirti, onyng izbasary. Biyl 175 jyldyq mereytoyy YuNESKO ayasynda atalyp ótiletin Abay Qúnanbayúlynyng shygharmashylyghymen alghash ret tanysqan adam nendey nәrseni bilui kerek?

– Abaymen tanysugha talpynghan әrbir jangha mening aitarym nyq: Ol – shyn mәninde Úly.  Búl qanday da bir nәrseni shygharyp alyp, sosyn әbden sәndep әlek bolatyn jalang patriotizm emes. Búghan kóz jetkizu ýshin «Abay – qazaq halqynyng qútqarushysy» degen úghymnyng auqymyna enetin ótken kezenderge terendep enip kórelik.

Kóshpendiler órkeniyeti ýshin jana dәuirge deyingi baspaldaq jol bizding dәuirimizge deyingi I mynjyldyqtyng ortasynda, yaghni, qola dәuirdi temir dәuiri auystyrghan kezende ashyldy. Attyng tez tot basyp qalatyn qola auyzdyqtarynyn  temirge auysuynyng arqasynda jylqy orasan zor kenistikterdi baghyndyru qúralyna ainala bastady. Erte jәne ortaghasyrlyq kóshpendilerding passionarlyq energiyasy birtindep әlsiredi. Olardyng mekendeytin jerleri basqynshylyq pen otarshylyq obektilerine ainalady. HIH ghasyrdaghy qazaqtar ýshin búl prosess qayghyly da qasiretti jyldar boldy jәne búl tyghyryqtan shyghar jol tappady.

HIH ghasyrdyng sony, HH ghasyrdyng basyn, yaghny Abay ómir sýrgen dәuirdi  «kóshpeli órkeniyetting qoshtasu kóshi» dep ataugha bolady.

Osy zamandary úly aqyndar, muzykanttar, ruhy biyik túlghalar qazaq halqyn jer betinde saqtap qaludyng jolyn izdep, barynsha tyrysyp baqty. Olardyng ishinde – qazaqtardyng 1837-1847 jyldary Resey imperiyasynan tәuelsizdigi ýshin bolghan últ-azattyq kóterilisting kóshbasshysy, qazaqtyng songhy hany Kenesary. Úly jauynger aqyn Mahambet Ótemisov, aqyn Sherniyaz Jarylghasúly – búl ekeui de Bókey handyghyndaghy kóteriliske qatysyp, halyqtyng tәuelsizdigi men bostandyghyn jyrlady, ataqty «Ýsh qiyan» epikalyq poemasynda patsha ýkimetining otarshyldyq sayasatyn әshkerelegen Múrat Mónkeúly, daryndy kompozitor, aqyn jәne әnshi, ólenderinde tek mahabbat pen әsemdikti ghana emes, sonymen qatar jana últtyq elitanyng ozbyrlyghy men satqyndyghyn әshkerelegen  Birjan Qojaghúlúly. Olardyng barlyghy «kóshpeli órkeniyetting qoshtasu kóshi» dәuirinde ómir sýrgen.

Qazaq qauymynyng Abay túlghasyna degen qyzyghushylyghy HH ghasyrdyng basynda erekshe arta týsti. Abaygha qyzyghushylardyng basym kópshiligi «Alash» partiyasynyng mýsheleri boldy. Olar Abaydy ózining ruhany kósemi dep atady. Jas Múhtar Áuezov te osy ortada bekip, qalyptasty.

HH ghasyrdyng 30-shy jyldaryndaghy újymdastyru túsynda Qazaqstanda halyqtyng ýshten birinen astamyn jalmaghan alapat asharshylyq boldy. Asharshylyq pen qughyn-sýrginnen aman qalghan aghartushylar men jazushylar kýiregen әlemdi, qazaqtyng kóshpeli órkeniyetin halyqtyng bolashaghy ýshin saqtap qaludy ózderining azamattyq paryzy dep sanady. Mine, sol jyldary Múhtar Áuezov keyin «qazaq halqy ómirining ensiklopediyasy» atalyp ketken «Abay joly» romanyn jazdy. 2019 jyly әlem júrtshylyghy 125 jyldyghyn atap ótken Iliyas Jansýgirovting Qazaqstandaghy újymdastyru kezenining qasireti turaly úly tuyndysy – «Qúlager» poemasy dýniyege keldi. Búl eki shygharma da  «Bar bolu, nemese borday tozu» jaghdayyndaghy janayqay edi. Tamyrdan aqqan qan men tәnnen shyqqan jangha jaqyn Sóz.

Múhtar Áuezov ol kezderi elge tanymal jazushy, dramaturg, audarmashy retinde qalyptasyp qalghan bolatyn. Soghan qaramastan, ol bәrin tәrk etip, «Abay joly» roman-epopeyasyn jazugha kirisedi, sebebi atty-kóshpeli әlem qirap, mýldem joyylyp ketu aldynda túrdy. Múnyng bәrin aityp otyrghan sebebim, osy qayghyly jәne naghyz aqyrzaman kezenderding keletindigin Abay óte jaqsy sezindi. HIH ghasyr – patsha ýkimetining Qazaqstandaghy han biyligin joiy kezeni, 1867-1868 jyldary «Qazaqtardy basqaru turaly ereje» engizilgen jәne sol Ereje negizinde jana tәrtip ornatylghan qily kezen. Osynyng bәri ghasyrlar boyy qazaq qoghamyn saqtap túrghan negizining joyyluyna әkeldi. Búl qayghy men qasiretke toly zarly zaman boldy, sondyqtan halyq búl kezendi Shortanbay Qanayúlynyng «Zar zaman» jyrynyng atauymen atap ketti. Bertinirek qazaq aqyn-jyraularynyng  ekonomikalyq, sayasy jәne mәdeny otarlaugha qarsy narazylyghyn jyrlaghan «Zar zaman» әdeby aghymy payda boldy. Búl aghymnyng aqyndary ótkendi dәriptep, ertendi óksitip jyrlady, sebebi olar últty saqtap qaludyng jolyn tappay shyryldady. Olar aqyrzaman aqyndary boldy. Abay osy tyghyryqtan shyghar joldy tapty, sondyqtan da biz ony qazaq halqynyng qútqarushysy dep ataymyz.

Dalanyng dәnekeri

– Abay qoghamgha dәuirlerdi biriktiru ýshin kelgen be?..

– Osy jerde aita ketu kerek, Qazaq órkeniyeti – qola dәuirinen beri qalyptasqan ejelgi órkeniyetterding biri. Qolanyng ornyna temir dәuiri keldi, ýlken kenistikti iygeru bastaldy, sol tústa kóshpelilerding taralu aimaghy ghana emes, sonymen birge Euraziya kenistigindegi kóptegen halyqtar men órkeniyetter bir-birimen ózara baylanysqa týsedi. Onyng ishinde Qytay, Soltýstik Ýndistan, Iran, arab tildi jәne ejelgi grek әlemi. Gumiylev Euraziya kenistigi dep ataghan kenistik. Jibek joly ashyldy, qytaylar Úly Qorghandy túrghyza bastady, әlemdik dinder payda boldy, mifterding ornyna tarih pen filosofiya ilimderi keldi. Euraziya әleminde ziyatkerlik tolqu qarqyn aldy, dinamika men statika zamannyng basty problemasyna ainaldy. Biraq XV ghasyrdyng ortasynan bastap kóshpelilerding qúldyrauy bastaldy. Úly geografiyalyq ashylular dәuiri bastalyp, kóshpendiler meken etken aimaqtar shagren terisi siyaqty jiyrylyp, qysqara bastady. HIH ghasyrgha qaray biz «kóshpeli órkeniyetting qoshtasu kóshi» dep ataghan kezeng bastaldy.

Ýlken kenistikting filosofiyasy, úly poeziyasy men muzykasy, jol filosofiyasy men tabighatpen qarym-qatynas kanondary tarih betinen mýldem joyylyp ketu qaupi aldynda túrdy. Mine, osy tústa búghan taghdyrdyng ózi qarsy shyghyp, tarihy arenagha ata-babamyzdyng ghana emes, adamzat әleminin  býkil mәdeniyeti men ruhaniyatyn boyyna sinirgen, daryny kemel, ghúlama Abaydy shyghardy. Ol ótken men jananyng baylanystyrushy buyny boldy. Búghan qazaq dalasyna úzaq uaqyt qonys audarghan missioner sopylar da kómektesti, olar dalagha músylmandyq renessans dәuirining ilimin әkeldi, sonyng arqasynda Abay Platon, Aristoteli ilimderimen susyndady, arab tilin bildi, alghashqy ólenderin parsy tilinde jazdy.

Múnda Abaydyng tughan jeri Semeyding patsha biyligine qarsy shyqqan revolusionerlerding – jan-jaqty bilimdi adamdardyng barynsha kóp jer audarylghan ónir bolghandyghy da manyzdy. Abay olardyng enbekterimen tanysyp, olardan ózin tolghantqan súraqtaryna jauap izdedi. Taghdyr keybir adamdardy daralap, olargha ózgeden erek mýmkindikter beretin boluy kerek. Abay, mine, dәl sol taghdyrdyng ózi tandaghan adamdardyng qatarynda bolyp shyqty: aghartushy filosof, kemel aqyn, muzykant jәne kompozitor, auzy daualy sheshen jәne tórelik biy.

Ol  qayghy-qasiretke toly «Zar zaman» formatynda ómir sýre almaytyn edi, taghdyr oghan basqa missiyany taghayyndady, osy arada ol sopylyq filosofiyasymen tereng ainalysady. Onyng aldynda da Gamletting «Bar bolu nemese borday tozu» mәselesi túrdy. Shәkirtterin, izbasarlaryn dayyndaugha kiristi, ózi de shәkirt bola bildi. Abay «qara sózderin» jazugha kiristi.

Taghdyr adamdy tughan halqynyng tarih betinen joyylyp ketu jaghdayyna әkelip tiregen tústa, onyng sanasyn ýlken ózgeristerge әkeledi. Abayda da tura osynday jaghday boldy. Ol halqynyng sanasyna jatyq keremet ólender jazady. Onyng aghartushylyq úmtylystaryn Dalanyng ózi yqylaspen qabyldady: halyq balalaryn sol kezdegi zamanauy bilimi bar mektepterge bere bastady, múnday mektepter men olardy qoldaushy mesenattar Qazaq dalasynyng barlyq jerlerinde ashyldy. Halyqty jappay aghartu bastaldy. Kóptegen jas qazaqtar oqu-bilim quyp, Peterbor men Mәskeu qalalaryna attandy, olardyng qatarynan keyin «alashordalyqtar» ósip shyqty.

Úly Kenesary han basyn qúray almaghan Dalany Abay biriktirdi. Ol ony júmyldyryp, olardyng keudesinde ýlken tarihy uaqyttaghy úrpaqtar arasyndaghy baylanys sezimin oyatty. Abaydyng uaqyt merzimining ólshemin «zaman» jәne «zamana» dep qarastyruy mýldem kezdeysoq emes.  Ol ýshin eng manyzdysy – zamanalar belesindegi tughan halqynyng taghdyry. Abaydyng óz qazaghyn ólimsirete synauynyng syry da osynda jatyr. Búl jerde ol jaugha shapqan әskerding qolbasshysy siyaqty, maqsat – tek qana jenip shyghu.

Qazaq dalasynyng barlyq auyldaryndaghy balalar Abay ólenderin jattap, onyng әnderimen susyndap ósti, olar «Abay salghan úyanyng balapandary» edi. Kezinde Semeyde «otarshylyqtyn» keremet iygiligi – ekonomikalyq enbekter men qoghamdyq-sayasy traktattargha bay kitaphanalar boldy. Osynday mýmkindikterdi tolyghymen paydalanghan Abay aghartushylyq mindetin uaqyttyng tegeurindi qaterine qarsy qoydy. Nәtiyjesinde halyq oyandy, al Abay jana qazaqtardyng ruhany kósemine ainaldy.

Zúlmat jyldarynda Abay ruhaniyatynan nәr alyp ósken qazaq ziyalylaryn týgelge juyghyn joyyp jiberdi, soghan qaramastan onyng ruhany baylyghy búl qyrghynnan da aman shyqty. Halyq Abay men onyng izbasarlarynyng ólenderin jatqa oqydy, búl halyqtyng dәldep kelgen ajalmen arpalysyp, әri qaray ósip-órkendeu qabiletining ghajap dәleli edi.

Al býgin Abaydy oqyp, әnderin tyndaghan әr qazaq ony halyqtyng qútqarushysy retinde qabyldaydy. Abay – ejelgi kóshpeli halyqty, biregey dýniyetanymy men kenistik sezimi bar atty-kóshpeli әlemdi saqtap qalghan órkeniyettik qayratker. Qazaqstannyng býgingi jastary Abaygha tәnti.

Abaydyng Maksimasy

– Qazaqstanda jәne býkil әlemde Abaydyng 175 jyldyghyna arnalghan kóptegen is-sharalar ótkizilude, aqyn, oishyldy qúrmetteuge qomaqty qarjy bólindi. Abay – aqyn, yaghni, halyqtyng jyrshysy. Mereytoydy toylaugha halyqtyng kózqarasy qanday?

– Abaydyng mereytoyyna arnalghan is-sharalargha memleketting qansha aqsha bólgendigi manyzdy emes. Onyng shygharmashylyghy, oilary men iydeyalaryn janghyrtyp, nasihattaudyng erikti formalary shyghyp jatyr. Jaqynda teledidar men radiodan «Abay jolyn» qazaq tilinde oqu sharasy bastau aldy. Múhtar Áuezovting úly bolghandyqtan bolar, sharany men bastap, alghashqy eki betti oqydym. Qatysushylardyng sany 525 adam, olardyng jas mólsheri de, mamandyqtary da әrtýrli. Osydan shabyt alghan Almaty qalasyndaghy avtomehanikter dayyndaytyn kolledj studentteri Múhtar Áuezovtyng romanynyng Anatoliy Kim jasaghan jana audarmasyn orys tilinde oqu aksiyasyn úiymdastyryp jatyr.

Qazirgi jastar arasynda tughan jerining әr tau-tasyn, ózen-kóli men dalasyn, halqyn sýiip, joyylyp ketpeuin ansaghan Abay turaly týsinik qalyptasa bastady. Onyng sózderi tipti oqudy únatpaytyndardyng da týisigine jetip, týisinu sezimin oyatady. Tipti Abaydyng bir sózin estip nemese kózi shalyp qalghan әr adam onyng oqyrmany men tabynushysyna ainalary sózsiz. Adamdar qay jerde ómir sýrse de, adam balasynyng ómirine qauip tóngen, mysaly, qazirgidey indet jaylaghan, bolashaghy búlynghyrlanghan tústa kómekke taghy da Abay,  onyng ómirsheng tereng filosofiyasy men senimi, adamgershiligi keledi. Abaydyng eng basty ústanymy – adam bolyp qalu.

Abay erekshe qoshemetti qajetsinbeydi, onyng eshkimge de keregi joq. Ol onsyz da – әlemdik dengeydegi tarihy túlgha. Qazir Abay turaly derekti filim jasalyp jatyr, onda biz osy súhbatta aityp otyrghan tújyrymdamalyq mәseleler ashylady. Abay qay zamanda da – bilim men biyik adamgershilik qúndylyqtary arqyly, sanasy saraly shәkirt tәrbiyeleu arqyly últtyng saqtalyp qaluynyng tәmsil tәlimi.

– Onyng shygharmalarynyng týrli tilderge tolassyz audaryluy býkil әlemde Abay shygharmashylyghyna degen tereng de shynayy qyzyghushylyq bar ekendigin rastaydy. Yaghni, Abaydyng kitaptary shet elderde de óz oqyrmandaryn tapty dep aita alamyz ba?

– Jaqynda ghana Anatoliy Kim Abaydyng «Qara sózderinin» jana audarmasyn jasady. Biyldyng ózinde әlemning  onnan astam tilderine  audaryldy, әli de  jalghasuda. IYә, Abay adamdardy shyn mәninde, qatty qyzyqtyra bastady. Onyng mәnisi Abay turaly aitqanda, әlem tarihynyng bastaularynyng bәri tartylady. Onyng «Qara sózderi» – túnyp túrghan súraq, aqyl da, ar-ojdan da mazasyzdana súraqqa jauap izdeydi. Sondyqtan «qara sózder» – Maksima, ruhany biyik tuyndy. Kitap, mysaly, qytay tiline tura osylay audarylghan. Stilistikalyq túrpaty boyynsha Abaydyng búl shygharmasy qytay әdebiyetine óte jaqyn, men ony Qytayda diplomat bolghan kezimde jaqsy týsindim. Niyderland tilinde audarma әdemi shyqty. Biz bir nәrseni eskeruimiz kerek. Kez-kelgen audarma audarylatyn tilde oqityn adamdargha qajet bolghan jaghdayda ghana jaqsy bolyp shyghady.

Abay joyylyp ketuding aldynda túrghan halyq turaly aitqan. Búl problema kýni býginge deyin kóptegen halyqtar ýshin óte ótkir de ózekti. Osynday qysyltayang tústa ne isteu kerek – mine, Abay osyghan ýiretedi.

– Qazirgi Qazaqstan ýshin Abaydyng iydeyalary men oilary qanshalyqty ózekti?

– Preziydent Qasym-Jomart Toqaev Abay turaly maqalasynda sana-sezimning tazalyghy ýshin jәne halyqtyng boyyndaghy kelensizdikterge qarsy kýresu qajettigin aitady. Imperiyalyq jәne totalitarlyq rejim óz azamattarynyng sanasynda bólshektep, ishinara oilaudy qalyptastyrdy, onday qoghamdy basqaru onay boldy. Múnday qoghamda qashanda tyiym salynghan taqyryptar bolady: «birin este saqtap, ekinshisin úmytu kerek» degen siyaqty. Mysaly, HH ghasyrdyng 30-jyldaryndaghy halyqty bauday qyrghan asharshylyq, zúlmat tragediyalary turaly aitugha tyiym qoyyldy. Biraq naqty sana fragmentti bola almaydy jәne bolmauy kerek, tek sonda ghana ol ashyq bola alady. Qazaq halqynyn, qazaq etnosynyng ómir sýrui ýshin búl óte manyzdy. Fragmenttik, bólshek sana tek toqyraugha әkeledi. Joghary etika, morali syrtta qalyp, ótirik, ósek, maqtanshaq siyaqty adamy kemshilikter birinshi oryngha shyghady. Abay naq osy nәrselerge erekshe mәn bergen.  Abaydyng «tolyq adam» degen tújyrymdamasy bar. Ol tipti de semizdik maghynasynda emes, jany bay, týrli qyr-syrlary qamtylghan naghyz adam. Abay da, odan keyingi úrpaq  – biz de syry da sanasy jartykesh adamdar ortasynda ómir sýrdik, al qazir biz adam sanasynyng tolyq ta jan-jaqty damuyna yqpal etip,  ómirdi de, ortany da jan-jaqty, tolyqúandy qarastyru ýshin kýresuimiz kerek. Últ ruhany jaghynan osynday «tolyq adamdardan» qúralghanda ghana mәngi ómir sýredi.

Júban Moldaghaliyev aqyn «Men qazaqpyn, myng ólip, myng tirilgen» deydi. Qazaqty últ retinde saqtap qalu, Qazaqstan tәuelsizdigin qorghau mәseleleri halyq tarihynda bir emes, birneshe ret kóterilgen.

Abay – qazaq halqynyng topyraghyndaghy ylghal, ol onyng óluine jol bermeydi.

Elimizding kýrdeli geosayasy jaghdayy qay zamandarda da biylik basyndaghylar aldyna kýrdeli mindet qoydy, ol bola da bermek. Qazaqstan kóptegen memleketterding mýddeleri aimaghyna kiredi, sondyqtan sayasat kóp vektorly ghana emes, sauatty boluy kerek, ol Qazaqstangha qazirgi geosayasy kenistikte teng dәrejede ómir sýruge kómektesedi. Búl onay sharua emes.

Abaydyng úly mektebining arqasynda týrli qughyn-sýrginderden tiri shyghu qabileti qazaqtyng jana úrpaqtarynyng boyynda da qalyptasuda.

Abay óz halqy ýshin Mәsih boldy. Sondyqtan ol – әr qazaqtyng jýregi men jadynda mәngi.

Súhbattasqan Leyly Vaisova

Abai.kz