Álem tarihynda basqynshylardan zardap shekken halyq kóp. Keybiri tipti jerding betinen joyylyp ta ketti. Endi biri joyyludyng az aldynda túr. Osy orayda, aq nәsildi europalyqtardyng basqynshylyghyna úshyraghan ýndister men orystardyng otarlauyna tap bolghan qazaq halqynyng basyna tóngen aqtandaqtardy salystyryp kórsek:

ÝNDISTER: aq nәsildilerding otarlau sayasatynyng ayausyz qúrbandary bolghan Soltýstik Amerikada ýndisterding sany 1492 jyly bir million adam bolsa, 1890 jylynda nebәri ýsh jýz myngha tómendep ketken. Búl tragediyanyng oryn aluyna aq nәsildilerding jauyzdyghy sebep boldy. Amerikandyq ghalym Dy Braun «Amerikanyng qyzyl terileri» nemese «Jýregimdi jerleshi» atty enbeginde aq nәsildiler 1861-1890 jyldar aralyghynda, yaghni, bar-joghy otyz jyl shamasynda ýndisterdi tiridey ólikke ainaldyrghanyn jazdy.

QAZAQTAR: orys otarlaushylarynyng basqynshylyghy saldarynan – 1916 jylghy últ azattyq kóterilis kezinde 275 myng qazaq jazyqsyz oqqa úshqan. 1931-32 jylghy ashtyq jyldary 2,3 mln qazaq ashtan ólgen. 1 mln qazaq shet elge bosyp ketken. Úly Otan soghysyna qatysqan 350 myng qandasymyz otbasyna oralghan joq. Soghys jyldary tyldaghy auyr jaghdaydan 150 myng adam kóz júmghan. «Soghys tútqyny» retinde 50 myng qazaq qughyngha úshyraghan. Qazaq jerindegi poligonnyng saldarynan 23 myng adam zardap shegipti. 1945-1991 jyldary aralyghynda Sovet armiyasynyng sapynda jýrgen 25 myng qazaq azamaty shanyraghyna oralghan joq. Nәtiyjesinde, HH ghasyrdyng basynda 6 milliongha jetken qazaqtar, ainalasy 40 jylda 65 payyzynan aiyrylghan.

ÝNDISTER: tragediyasyn Dy Braun bylay qorytyndylaydy: 1861 jyldan bastalghan genosid 1890 jyldyng jeltoqsan aiynda jappay qandy qyrghynmen ayaqtaldy. «Vounded ny Grek» qamalynda bolghan qyrghyn ýndis halqynyng joyylu tarihynyng songhy nýktesi edi. Mine sol qamalda panasyz qalghan jas pen qariya jandardy ólim oraghymen orghan aq nәsildiler jeniske jetti. Osy 1890 jyldan bastap qazirge deyin ýndister «Qaharmansyzdyq kezenin» bastan ótkizip jatyr. Halyqtyng songhy qaharmany ólgen song «Qaharmansyzdyq kezeni» bastalady.

QAZAQTAR: orystar Qazan qalasy ýshin shayqasta qyrylghan týrki-tatarlardyng basy joq, parshalanghan denelerin biriktirip, jýzdegen sal buyp Edilge tastady. Ólikterdi dariyanyng qos qaptalyn jaylaghan qalyng noghaydy ýreylenu ýshin tómen qaray aghyzdy. Atalmysh qyrghyn jayly sol kezding tarihnamalarda: «dariyanyng arghy betinde jayylyp jýrgen jetim laq, óli denelerding ýstin basyp, ótip bergi betke shyghatyn edi» dep, jazypty.

ÝNISTER: 1890 jyly «Vounded ny Grek» lagerinde tútqynda bolghan ýndisting songhy aqsaqalynyng sózi: «Men ol kezde últtyq bolmysymyzdyng ayanyshty taghdyry songhy syzyghyna jetkendigin úgha almappyn. Endi kәrilik shynynyng biyiginen, ótken kýnderge kóz salghanymda iyrek-iyrek shatqaldardyng tabanynda jappay óltirilgen әielder men balalardyng túla boyy tizilip jatqan mәiitterining ap-ayqyn kórinisterin kóremin. Sol ólikterding qandy monshasynda últtyng tolyqtay arman-múraty kómilgen… Últtyng birligi kýiregen, týgeldey derlik kýl bolyp úshyp ketken, endi ýndisterdi biriktiretin mәiek joq. Últtyng kiyeli aghashy qurap qalghan» deydi

QAZAQTAR: otarlau sayasaty qarqyn alghan sayyn jergilikti halyqty zansyz qyryp, jon kýsheye týsti. Mysaly, Orynbor әskery gubernatory Nepluevting tikeley tapsyrmasymen 1841 jylghy 1 qarasha kýni patshanyng jendeti Gangs basqarghan otryad kózine kóringen qazaqtyng er azamattaryn týgin qaldyrmay atyp tastap, әielderin ayausyz zorlady. Sәby balalardy da óltirip, mәiitin órtep jibergen. (SGIA Kaz SSR, F,U. Op. 1, D-2003, l-15). Osy siyaqty jauyzdyq әreketterdi jaqtap general Gasfort myrza jogharghy ýkimetke «biz ýshin búdan asqan tiyimdi tәsil joq» dep mәlimdegen.

ÝNDISTER: Dy Braunnyng «Amerikanyng qyzyl terileri» atty enbegin fransuz tiline audarghan II Brejening jazbalarynda polkovnik Ivanstyn: «Men Kolorado túrghyndaryna sizge qarsylyq kórsetken әr bir ýndisti óltiruge rúqsat beremin» degeni nemese polkovnik Chiy-Vingtonyn: «jol boyynda kezdesken әr bir ýndisti óltirsin» dep bergen búiryq bergeni aitylady…

QAZAQTAR: Orystar 1747 jyly 21 shilde kýngi ýkimet senatynyng № 164-shi qúpiya qaulysynda: «Qazaq halqyna qaru-jaraq, oq-dәri, kremniy, qorghasyn satpau kerektigi jóninde» aitylsa, 1747 jyly 31 jeltoqsandaghy ekinshi bir qúpiya qaulysynda: «Qazaqtardy qorqytyp ústau maqsatynda Orenburg gubernatory qazaqtyng bir nemese eki auylyn shauyp, tiri jan qaldyrmay qyryp tastasyn (әielder, qarttar, balalarymen qosyp)» delingen. 1747 jyly 10 sәuirde qol qoyghan Shetel isi jónindegi kollegiyanyng № 220-shi «Qazaqtar tarapynan tuatyn qarsylyqqa oray jospar jasau» turaly qúpiya jarlyghynda: «Qazaqtarmen kýresti ózimizding әskerge emes, kórshi túratyn qalmaq, bashqúrt, kazak jәne Sibir guberniyasynyng túrghyndaryna tapsyryp, olardyng qazaqtardy óltiruine kóz júmyp qarau kerek» depti. Sonday-aq, 1768 jyly 17 aqpanda qabyldanghan № 80 joghary jarghyda: «Qazaq halqynyng bostandyghyn jong ýshin, han saylauyn halyq emes biz ózimiz sheshuimiz kerek» dep bekitken.
*****
Otarda bolghan halyqtyng «Qaharmansyzdyq» kezenining bastaluy últtyq túrghydan tiriler ólining kebinin kiyip últtyq bolmysynan (tili kereksiz, túrghyndary jaghympaz, sheneunikteri satqyn…) ajyrau kezeni bolyp esepteledi. Dy Braunnyng enbegine qarap, ýndisterding halyq retinde joyylyp ketuine aq nәsildilerding basqynshylyghynan búryn olar rulyq, taypalyq dengeyden tolyq últtyq dengeyge kóterile almay qalghandyghy da sebep bolghanyn kóre alamyz. Osy túrghydan alghanda qazaq halqynyng qazirgi dengeyi oilandyrmay qoymaydy.

Beken Qayratúlynyng jazbasy

Abai.kz