Japoniyany ýlgi qylyp kóp sóileymiz de, qalay onyng Europa memleketterimen yyq tirestirgen órkendegen memleketke ainalyp, qalay osynday dengeyge jetkenin kóbimiz bile bermeymiz.

Japonnyng Musuhito deytin imperatory bolghan. Kýnshyghys elin basqarghan 122-shi imperator eken ol. Osy Musuhitonyng kezinde «Meydzy reformasy» degen atpen tarihta qalghan ýlken reforma jasaldy. Japoniya onyng aldynda әrtýrli klandargha bólingen, ýnemi bir-birimen bәsekelesip, yrdu-dyrdu bolyp jatqan bytyranqy el bolatyn. Eshqanday perspektiva joq, memleketting bolashaghy qanday bolatynyn eshkim bilmeytin. Árkim ózining qara basynan asa almay jatqan dәl osynday uaqytta, 1868 jyly japondardyng burjuaziyasy («Meydzy tónkerisi») revolusiya jasap, biylikke keledi. Ózderi keyin ony «bilimdiler ýkimeti» dep atap ketedi. Búlar biylik pen búqaranyng arasyndaghy alshaqtyqty joyyp, halyq pen biylikti jaqyndastyrady.

Japoniya óz ishinde qyryqpyshaq bolyp jatqanda, jana elderdi jaulap aludy kózdegen europalyq derjavalar olargha kóz tigip jýredi. Bir-birimen jaulasqan eldi bәri basyp alyp, bodan qylyp alghysy keletin. Búl kezde Japoniyany Tokugava әuletinen shyqqan Esinobu deytin imperator basqaryp túrghan. Elding qanday tyghyryqqa bettep bara jatqanyn kórgen imperator osy kezde óz erkimen taqtan bas tartyp, eki jaq keliskennen keyin biylikti ol imperator Musuhitonyng qolyna ótkizip bere salady. Japoniyanyng ýlken derjava boluy – osy Musuhitonyng túsyndaghy qolgha alynghan reformalardan bastaldy. Búryn jik-jikke bólinip, әrqaysysy óz betinshe biylep-tóstep jýrgen japonnyng ýlken әuletteri imperatordyng eldi ózgertisi keletin jalyndy sózinen keyin jana qoghamnan óz ornyn tapqansha asyghyp, bәri onyng әr isine elendep otyratyn boldy. Osy bir tarihy oqigha japon qoghamyna ýlken ózgeris alyp kelip, imperator, japon halqy, japon araly deytin ortaq úghym qalyptastyryp, últty úiystyryp jiberedi. Osynyng arqasynda úzaq jyldar boyy ishki qayshylyqtan kóz ashpay, oqshaulanyp qalghan japon qoghamy az uaqytta ýlken ózgeristi bastan ótkerdi.

«Imperator Musuhiotonyng uәdeli sózi» deytin qarar qabyldanady dәl osy kezde. Búl da Japoniyanyng órkeniyetti elderdegi tehnikalyq progreske ilesip, tez arada óndiristi damytuyna jol ashty. Osy qújatta japondardyng adamzattyng jetistigi men ilim-bilimdi tiyimdi paydalanu jaghy qatty eskerilipti. Japondar sodan bilim dengeyi jaghynan 1870 jyldary әlemdegi ozyq memleketterding birtalayyn artta qaldyrady. Japondar bilim beru mәselesinde adamdy patriot qylyp shygharu jaghyna asa mәn bergen. Taghy bir jetistigi – olar sol kezdegi ghylym jetistigin, ghylym salalaryn óz tilinde oqytty. Keybir pәnderdi shet tilinde oqytqysy kep jantalasqan bizdegi olaq shendilerding әreketimen salystyryp kóriniz.

Bizdegi bilim – últtyq tәrbiyeden júrday bolghan bilim siyaqty. «Tәrbiyesiz (últtyq) berilgen bilim – adamzattyng qas jauy» dep beker aitpaghan ghoy.

Meydzy reformasyndaghy ýshinshi bólimde kәsipkerlikti jan-jaqty (bizdegi reyderlikpen salystyrynyz) damytugha ýlken kónil bóldi. Kәsippen ainalysqysy kelgen adamnyng óz betinshe tauar óndirip, biznesin damytuyna bar jaghdaydy jasaydy. Dәl osy punktting arqasynda Japoniya industrializasiyagha jol ashyp, birer jylda Evropa memleketterin quyp jetti. «Eskilikten qalghan jaman әdetterdi» (bizdegi kommunisterge qaranyz) joyyp, zang boyynsha әdil basqarugha kóshudi úsynady tórtinshi bólimde.

Japoniyanyng barynsha ashyq el bolyp, bilimge kóp kónil bóletindigin osydan keyingi besinshi bólimde erekshe atap ótken. Osynday reformanyng arqasynda Japoniya qazirgidey damyghan elge ainalyp, artta qalghan agrarlyq memleket az uaqytta óndirisi damyghan elderdi quyp jetedi. Meydzy reformasy samuray, knәzdardyng ataghyn alyp tastap, bәrin zang aldynda tenestirdi. Japoniyany әlemdegi eng ozyq memleketke ainaldyrghan búl reforma turaly aita berseng әngime bitpeydi. Bir kezderi feodaldyq memleket bolyp, ainaldyrghan 20-30 jylda Europa elderimen bәsekelesetin óndirisi damyghan, tank, keme, kólik, myltyq shygharatyn quatty memleket qúrghan imperatordyng búl reformasy shynymen de keremet boldy!

Jolymbet Mәkishting jazbasy

Abai.kz