Tarihtyng saryn joly ekige bólinedi: bir bólek tarihtyng paydalanghany soghys isteri... Tarihtyng ekinshi týrlisining (múny orys tilinde istoriya kulitury deydi) paydalanghany - júrttyng bolmys-salty, ruhany mәdeniyetining dәrejesi. Búlardyng bәri sol júrttyng sol zamandaghy tikken ýiinen, kiygen kiyiminen, ústaghan aspaptarynan, sózderinen bilinedi. Anyq tarih - osy ekinshisi. Á. Bókeyhanov.

Maqalagha kóz jýgirtken oqyrmannyng tarapynan últ etnoniymine ainalghan «qazaq» sózining saltqa qanday baylanysy bar degen saual tuyndauy әbden mýmkin. Bizding júrtymyzdyng «qazaq» atanuy qazaqylyq saltqa baylanysty ornyqqan. Búl tújyrymymyz sóz barysynda aiqyndalatynyn eskere otyryp, «sonardaghy iz kesudi» (búl jerde sonar dep salt mәselesin qarastyrudy atap otyrmyz) qazaq atau sózining týbirlik maghynasyn qazaq etnografiyasy men foliklorynyng materialdary arqyly ashugha úmtylmaqpyz. Múnymyz oqyrmannyng oy dýniyesine ózgeshe jol ashpaq bolghan talpynysymyzdan tuyndap otyrghan әreket ekenin de jasyrmaymyz.

Tarihtyng saryn joly ekige bólinedi: bir bólek tarihtyng paydalanghany soghys isteri... Tarihtyng ekinshi týrlisining (múny orys tilinde istoriya kulitury deydi) paydalanghany - júrttyng bolmys-salty, ruhany mәdeniyetining dәrejesi. Búlardyng bәri sol júrttyng sol zamandaghy tikken ýiinen, kiygen kiyiminen, ústaghan aspaptarynan, sózderinen bilinedi. Anyq tarih - osy ekinshisi. Á. Bókeyhanov.

Maqalagha kóz jýgirtken oqyrmannyng tarapynan últ etnoniymine ainalghan «qazaq» sózining saltqa qanday baylanysy bar degen saual tuyndauy әbden mýmkin. Bizding júrtymyzdyng «qazaq» atanuy qazaqylyq saltqa baylanysty ornyqqan. Búl tújyrymymyz sóz barysynda aiqyndalatynyn eskere otyryp, «sonardaghy iz kesudi» (búl jerde sonar dep salt mәselesin qarastyrudy atap otyrmyz) qazaq atau sózining týbirlik maghynasyn qazaq etnografiyasy men foliklorynyng materialdary arqyly ashugha úmtylmaqpyz. Múnymyz oqyrmannyng oy dýniyesine ózgeshe jol ashpaq bolghan talpynysymyzdan tuyndap otyrghan әreket ekenin de jasyrmaymyz.

Álqissa, «qazaq» etnoniymining etimologiyasy turaly ghylymda әrbir kezende, әrbir ghasyrlarda aitylghan, kózi qaraqty oqyrman qauymnyng kópshiligine tanys san-aluan pikirler bar. Solardyng ishinde qazaq halqynyng ghasyrlar boyy tútynghan túrmys saltynyng kórinisin, ómir sýru mentaliytetining nobayyn beyneley alatyn pikir - Euraziyanyng keng dalasynda negizinen kóshpeli tirshilik qúrghan bizding júrtqa «qazaq» atauynyng ornyghuy «belgili bir kisining nemese toptyng elden bólek ketip, erkin, azat ómir sýrui» degen maghynagha baylanysty ekenin tilge tiyek etetin tanym. Ótken ghasyrdyng 80-jyldarynda qazaqtyng talantty filolog ghalymy Q. Ómirәliyev «qazaq» atauyn kóne týrkilik «qaz» etistiginen shygharyp, onyng maghynasyn «óz betinshe kýn kóru» degen úghymgha say keletinin jazghan bolatyn. Ghalymnyng pikiri óte oryndy aitylghan edi. Ókinishke qaray, qaysybir «qiyalshyl» zertteushilerding qazaq etnoniymin saq dәuirine aparyp, «naghyz saq» degen maghyna beretin «qaysaq» («qay» súrau esimdiginen «naghyz» degen maghynanyng qalay qiysatynyn týsinu óte qiyn!) atauynan tughan degen siyaqty «әsireshildikterinen» ol pikir әri qaray óz órisin keneyte almady. Shyntuaytyna kelgende, «qaysaq» - qazaq atauynyng qalmaq-oyrat tilderindegi dybystaluy. Búl atau qalmaq-oyrat informatorlarynan orys, qytay derekterine týsken.

Jogharyda atalghan «qaz» etestigine qatysty Q. Ómirәliyevting dәiegi kóne týrki jazba eskertkishteri men týrkilerge qatysty arab-parsy jazba derekterinen quat alghan edi. Ghalym kóne týrki jazbalarynda kezdesetin «qadaq budun» tirkesindegi «qadaqty» býgingi «qazaq» sózining kóne týbiri dep sanaydy. Onda «d» dybysy «z»-nyng balamasy. Qazaq tilinde «d, z» dybystarynyng ózara auysuy týbir sózderde jeke dara saqtalghan. Mysaly, «qada qaghu» men «qazyq qaghu» nemese «qadalyp súrau men qazbalap súrau» degen tirkesterding maghynalary qazaq ýshin bir-birinen alys emes. Kóne týbir sózdegi «d» dybysynyng «z» synaryndaghy jana balamasy HIII ghasyrdan bastap týrki tiline әbden ornyghady. Sebebi HIII ghasyrda jazylghan arab-qypshaq sózdiginde «qazaq» atauy «el-júrtynan aiyrylghan, jalghyz qalghan kisi» degen maghynada tirkelgen. Olay bolsa, kóne týrkilerdegi «qadaq» pen orta ghasyrlardaghy qypshaq týrikterindegi «qazaq» atauynyng alghashqy maghynalary «erkin, óz betinshe kýn kóru» degen úghymda saqtalghan. Al qazaq (qazaqylyq) «qaz» etistikti týbirden órbiydi. Búl etistikti týbirding kóne bastauyndaghy «bólek ketu, bólek shyghu» degen úghymdarynyng qazaq arasynda saqtalghan jekelegen sózderde saqtalghanyn bayqaugha bolady. Jalpy, sóz etimologiyasyn keshendi (kompleksti) týrde zertteuge kýsh salu - belgili bir nәtiyjege qol jetkizuding ontayly әdisterining biri.  Osy orayda biz «qaz» týbirining týpki maghynasyn halqymyzdyng otbasylyq ghúryptarynyng kórinisteri men týsinikteri negizinde ashugha úmtylamyz.

«Qaz» týbirinen tuyndaytyn jekelegen sózder halyqtyng kóne dýniyetanymynyng izderi saqtalghan otbasylyq ghúryptarda saqtalghan. Otbasylyq ghúryp - halyqtyng kóne nanym-senimderi, dýniyetanymy, týsinikteri saqtalghan ruhany qazyna. Keng maghynada belgili bir ghúrypty birneshe rәsimning basy birikken, birynghaylanghan jiyntyq dep sanaugha bolady. Ol ómir talabynyng ózgerisine óte bayau boy beredi. Búl orayda, Á.Bókeyhannyng «Qúdaydan keyingi ózgermeytin nәrse - rәsim» degen sózin qaperde ústaghan lәzim.

Sonymen qaz týbiri otbasylyq ghúryptardyng shenberinde eki sózde kezdesedi. Biri - «qaza bolu», ekinshisi - «qaz, qaz basu».

Halqymyz dýniyeden ozghan kisini «qaz+a boldy» dep ataydy. Múnda «qaza» etistigi marqúmnyng búl dýniyeden o dýniyege (basqa, bólek dýniyege) ketip, júrttan bólingenin bildirip túr. Mýldem joq bolyp ketu emes, birtútas kenistikting bir bóligine bólinip ketu. Jer jýzining әr tarapyndaghy halyqtardyng kóne mifologiyalyq dýniyetanymy ertedegi adamdardyng dýniyeni tútas, bólinbes kosmos dep qabyldap, ony joghary, orta, tómengi dýnie dep ýshke bólgendigin bayqatady. Múnday mifologiyalyq týsinik qazaq arasynda da bolghan. Mәselen, Sh.Uәlihanov jazyp alghan «Óli men tirining dostyghy» atty qazaq ertegisi:«Aspanda da adamdar ómir sýredi. Olar beldikti tamaghyna taghynady, jerde, ortada ómir sýretinder bizder belimizdi buynamyz, ózderining bizdegidey kýn men aiy, júldyzy bar jer astyndaghylar beldikti ayaqtaryna baylaydy», - deydi.

Ejelgi adamdar barlyq jan iyeleri (adam, maqúlyq) atalmysh ýshtik kosmosta bir dýniyeden ekinshi bir dýniyege basqa formalamen auysyp jýre beredi dep týsingen. Sondyqtan ólim - bir týrden ekinshi týrge auysudyng belgisi nemese bir dýniyeden ekinshi bir bólek dýniyege kóshken keruen. Qazaqtyng mifologiyalyq týsinigi beynelengen sózben aitsaq, ólim degenimiz «qaytys bolu», yaghny qanday bir bolmasyn kisining kelgen jaghyna qayta ketui.

Qaytqan kisining qayta oraluy - dýniyege kelgen nәreste. Naqtylap aitsaq, jana tughan bala -ótken (qaytqan) kisining jalghasy. Qaytu men kelu tútas kosmos әleminde ainalmaly, yaghny ýzdiksiz qúbylysty týzeydi. Sondyqtan jana tughan balagha esim bergende qaytqan kisi búrynghy dýniyeden kisining jana jalghasy degen syndy týsinikti yrymdap (Janabay (bek), Jalghas(bay, bek) nemese ol bala dýniyeden ketken kisining ornyna kelip túrghan tóleui men ótemi [Ótegen (Ótebay, Óteuli), Tóleu (han, jan, bek, bay), Tólegen (Tóle, Tólengen), Ómirbek (bay, han), Qalqaman (Qalqa+man)] degen syndy esimderdi qoyady. Búl esimder bir jaghynan qaytqan kisining sonynda ótuge tiyis qazanamalyq ghúryptardyng atqarylghanyn, ótelgenin de aishyqtaydy.

Jana tughan sәbiyding bir jasqa tolghangha deyingi kezenderde onyng tileuin tileytin rәsimder jiyntyghy (ghúryptar) qaytqan kisining artynan oryndalatyn azalau (qazalau) rәsimderining keri oryndau belgilerin saqtaghan [Salystyrynyz: besikke (aghashqa) salu (tabytty eske týsiredi), qyrqynan shygharu (qyrqyn beru), túsaukeser (jyly, yaghny qaytqan kisining erkin ruhqa ainaluy (Sh.Uәlihanovtyng jazbalaryna qazaq arasynda qaytqan kisi bir jyldan keyin tek óz otbasynyng manayynda jýrmey, kenistikti emin-erkin sharlaytyn ruhqa ainalady degen týsinik tirkelgen)].

Al sol jas nәrestening ayaghyn apyl-tapyl basyp (әdette búl sәbiyding 1 jasqa jaqyndaghanynda oryn alatyn fiziologiyalyq qúbylys), óz erkinshe túryp-jýruge úmtylghanyn yrymdaytyn otbasylyq rәsimder jiyntyghy - túsaukeser ghúrpy. Múny qaytqan kisining o dýniyege ketkende ayaghyna baylanghan baudy nemese qaytqan kisini ýiden shyghararda kerilgen arqandy (jipti) qayta kesu dep te ataugha bolady. Sol ghúryp ýstinde oryndalatyn jyrda túraqty qaytalanatyn «Qaz, qaz, qaz balam// Qadamyna mәz bolam» degen joldardaghy aq tilekte óz betimen jýruge talpynghan sәbiyding talabyna quanu sezimi «qaz» etistigimen berilgen (Bizde túsaukeserdegi «qaz» etistigin qazaq arasyna keyin auysqan asyrandy qústyng bir týri qazdyng jýrisine balau oryn alghan. Qazaqtar qazdy asyrandy qús etip baqpaghan. Biz ýshin qaz «aspanda әuelep úshqan» jyl qúsy).

Sәbiyding alghashqy úmtylysyna riza bolghan búl quanysh seziminde «qaz» etistigining oryn aluy teginen-tegin emes, óitkeni búl dýniyege tylsym kýshterding (tәniri, aruaq, әuliye) qoldauymen kelip, qaz túryp, alghashqy qadamyn tәi-tәy basqan bala halyq tanymynda bóten dýniyeden bergi dýniyege (búl dýniyege) ótti degen quanyshty bildiredi. Túsaukeser rәsiminen keyin ol - ózge dýnie baylauynan bosaghan, tәuelsiz, óz erkimen jýretin jan iyesi. Búl týsinik qaytqan kisining 1 jyldan song erkin ruhqa ainalady degen úghymmen paralelli.

Halyqtyng «qaz túrghan» jas balany búl dýniyege ótti dep baghalau qazaqtyng mýshel qayyru sanaghyna da engen. On eki jyldyq mýshelding alghashqy kezeni qazaqta 13 jyl dep esepteledi. Sebebi bir jasqa deyin, yaghny túsauy keselgenge deyingi jas sәbiyding ómiri búl dýniyening esebine kirmeydi. Onyng búl dýniyedegi ómirining jana esebi óz ayaghynan túryp, «qaz basqannan», yaghny erkin, óz betinshe jýrip-túrghannan keyin bastalady.

Al sol bala erjetip, balighatqa tolghan uaqytta (on ýshten asqan son) «azamat» boldy dep, ýilendirip, bólek shygharady. Bizdinshe, búl sózding de alghashqy dybystalu ýlgisi de «qaz» etistiginen(«qazamat») tarasa kerek. Juan dauysty «a» dybysynyng keri yqpalynan dauyssyz «q» әlsirep, týsip qalghanday kórinedi. Óitkeni múnday tildik qúbylys tilimizde jii kezdesedi. Mysaly, Hasan-Asan, hakim-әkim, Haysha-Aysha, hayuan-ayuan, haqy-aqy, hal-әl t.b. («H» dybystalu jaghynan «q»-gha jaqyn dybys).

Bólektik maghyna beretin «qaz» etistigi Qazaqbay, Qazybek, Qazybay, Qazymbek, Qaz+tughan dep keletin kisi esimderinde oryn alyp otyrady. Búl esimderdi ata-ana balasyna «erkin, azat bolyp óssin» degen niyetpen qoyghan. «Qazaqbay, Qazybek, Qaztughandardyn» qazirgi kýndegi balamasy - «Erkin, Erik, Azat» dep keletin esimder.

Ótken tarihta óz esimimen erkindik simvolynday bolghan túlgha - noghayly-qazaq jyrauy Qaztughan. HÝI ghasyrdan bastap otyryqshy Resey patshalyghy basyp alyp, jappay qala, bekinis salyp ornalasa bastaghan Edil boyyndaghy qonystardan:

Men salmadym, sen saldyn,

Qayyrly bolsyn sizderge

Menen qalghan mynau Edil júrt, - dep, ózge ólkege qonys audaryp,  erkin, azat ómir sýrudi qalaghan ataqty jyrau Qarghalyboylyq («Qarghaly» -Aqtóbe ólkesindegi ózen atauy. Qarghaly+boylyq sózi birikkende «ly» qosymshasy týsip qalyp, jyrau «Qarghaboylyq» dep atanyp ketken. Salystyrynyz: Syrboylyq, Jemboylylyq t.b.) Qaztughannyng esimi de onyng qonystan, júrttan bólek ketui is-әreketine baylanysty qoyylghan laqap esim boluy da ghajap emes. Qarghaboylylyq Qaztughan turaly batyrlyq jyr da, jyrau aitty degen tolghau da onyng osy әreketin dәripteydi. Noghayly zertteushisi A. Sikaliyevting kórsetuinshe, Qaztughan - Edilding sol jaq betindegi Ýlken Noghay Ordasynan (qazirgi Qazaqstannyng batys ólkesinen) Edilding ong jaghyndaghy Kishi Noghay Ordasyna kóship, Kavkaz etegine qonystanghan júrtty biylegen kisi.

«Qaz» týbiri toponimikalyq ataularda da bar. Aytalyq, Kavkazdaghy taulardyng bir bóligin «Qazbek» dep ataydy. Búl atau taudyng ornalasu sipatyna baylanysty qoyyluy  әbden mýmkin. Jylqy malynyng etining syrtyna bólek bitetin maydy qazaqtar «qazy» dep belgileydi. Búl da kezdeysoq bolmasa kerek. Sonday-aq qazaqtar daulasushy kisiler kelip jýginetin, daugha qatysy joq bólek kisini, yaghny tóreshini de «qazy» dep ataydy.

HIH ghasyrdyng sonynda jazbagha týsken qazaq anyzdarynyng birinde noghay-qazaqqa orys әielderin qosyp janadan jasalghan taypanyng ishinde biyligine aq, әdil qazylyq etip kózge týsken kisige «qazy+aq» dep at qoyyp, sodan júrt «qazaq» atalyp ketedi. Sonday-aq qalmaq qolyna tútqyngha týsken qazaq tútqyndaryn jau biyleushisining aldynda sheshendik tapqyr sóz arqyly bosatyp alghan, Tәuke hannyng «Jeti Jarghysyn» qabyldaugha qatysqan Ýsh jýzding ataqty biyining biri Qarakesek Qazybekke «qaz dauysty» degen laqap esim berilgen. Bizdinshe, búl laqap «qaz» týbirinen tuyndaytyn әdildik, erkindik, azat degen úghymdardy «ýnmen, sózben jaqtaushy kisi» degen maghynany bildiretin syndy. Búlay dep joramaldaytyn sebebimiz: birinshiden, «dauys» ertede «sóz» degen maghynada qoldanylghan. Ekinshiden, Qazybek by jonghar qontayshysynyng aldynda qazaq halqynyng ejelden azattyqty, erkindikti sýigen el ekenin aityp, ses kórsetedi. Qazaq ókilining qontayshygha aitqan sózine ing audarayyq:

«Qazaq degen mal baqqan, Saryarqada qazday qalqyp, ýirektey jýzip, tenizdey kólderdi, úzyn, úzaq ózendi, kók maysa kókoray shalghynda, sahara salqynda el jaylap shalqyp jatqan elimiz. «Elimizden qashpasyn!»- dep, «Jerimizdi jau shappasyn!»- dep, nayzamyzgha ýki taqqan elmiz. Jau ayaghyna basylmaghan el bolamyz. Dosymyzdy saqtay bilgen, dәm-túzyn aqtay bilgen el bolamyz. Úl tusa, atadan: «Qúl bolam!»-dep tumaydy. Anadan qyz tusa: «Kýng bolam!»-dep tumaydy. Úl menen qyz sening tútqynynda otyrsa, olardy azat etpey tynbaydy», dey kele:

Sen temir bolsan, men - kómir,

Eritkeli kelgenmin.

Eki elding arasyn

Telitkeli kelgenmin!

Sen kóktegi qús bolsan,

Men ilip tastar súnqarmyn.

Sen jerdegi annyng jýirigi qúlan bolsan,

Men quyp jetip soghar túlparmyn!

Sen qabylan bolsan, men-jolbarys,

Alysqaly kelgenmin!

Jau tilegenge

Jasyl tusa edi, - degen,

El bolyp, shabysqaly kelgenmin!

Elimning shetine oiran salghan ózin:

Bitim beretin bolsan,

Ayybyndy moyyndap, bitim ber!

Bolmasa, túrysatyn jerindi ait,

Shabysqaly kelgenmin! -deydi.

Qazybek biyding búl sózderinde qazaqtardyng erkindik pen tәuelsizdikti ardaqtaghan azat әri jauynger halyq ekeni «samalday» esip túr. Aytpaqshy, ataqty biyge «qaz dauysty» degen laqap esimdi jonghar qontayshysy beredi. Ol Qazybek aitqan sózderding maghynasyna (bitimgershilikte dauystyng sipatyna emes, sózding maghynasyna mәn beriletini sózsiz) tәnti bolghany anyq.

Erkindik, azattylyq, tәuilsizdik úghymy bar «qaz» etistiginen «qazaq», «qazaqylyq» syndy әu basta jauyngershilik maghyna bergen atau esimderi tuyndaghan. Qazaqylyqtyng týp bastauy kóne ru-taypalyq qoghamdaghy er kisilerding alghashqy qosyndar qúryp, әskery demokratiya qúndylyghyn qalyptastyrghan kezenge boylaytyny sózsiz. Týrki halyqtarynyng tarihynda jauyngerlik qosyndardyng jinaluynan jana el payda bolghan kórinisteri bar. Mysaly, kóne Týrki qaghanatynyng jazba eskertkishi-Orhon-Eniysey jazbalaryndaghy jyr joldarynda Bilge qaghan men Kýlteginning arghy atalary elden bólingen erlerding basyn qosyp, ýlken әskery qosyn jasaqtap, týrki halyqtaryn qayta el qylghany bayandalady.

Al sol әskery qosyndardyng tirliginen ómir sýru salty bolyp qalyptasqan qazaqylyq HIÝ-HÝI ghasyrlarda týrkilik kenestikke әleumettik institut bolyp ornygha bastaydy. Búl әleumettik institut әskery qyzmetting damuynan tuyndaghan qúbylys bolatyn. Atalmysh ghasyrlarda jazylghan tarihy jazba enbekterde «qazaq» atanu nemese «qazaqylyq qúru» elden bólinip ketip, әskery qosyn qúryp eshkimge baghynbay jeke tirshilik keshu saltyn bildiretin maghynagha ie bola bastaghany aiqyn kórinedi. Mysaly, tolyq kýireuge bet alyp, birneshe úlysqa bóline bastaghan Altyn Ordanyng bir púshpaghy kóshpeli Ózbek úlysynan «qazaq shyghyp», kórshiles Shaghatay úlysynyng shekarasyna shabuyl, joryqtar jasaghan әskery qosyndar turaly derekter HÝ ghasyrdyn  orta sheninende timuridter tarihshylarynyng jazbalaryna tirkelgen. Aytalyq, Ámir Temirding balasy Shahruhtyng qyzmetinde bolghan  Abd ar-Razzak ibn Ishak Samarqaniyding bayanynda 1440-1441 jyldary Ózbek әskerinen «qazaq shyghyp» ketken top Temir iyeligining shetkeri aimaghy Mazandarangha shabuyl jasaghandyghy turaly oqigha tirkelgen. Shahruh búl ólkeni qorghau ýshin jyl sayyn týmen (on myn) basqarghan әmirlerdi ústap, sol jaqta qystap shyghyp otyrugha mәjbýr bolady.

Sonymen birge, orta ghasyrlarda «qazaq» atauy nemes «qazaqylyq etu» jekelegen kisilerding is-әreketterine de qoldanylatyn bolghan. Aytalyq, kóshpeli Ózbek úlysynyng negizin qalaghan Shayban Ábilqayyr han taghyna kóterilgenge deyin ózin qoldaghan bir top әmir-biylermen qazaqylyq ómir keshedi. Mogholstan handarynyng ishinde «shyn peyildi músylman, otanshyl, isker jәne erjýrek» qasiyetimen erekshelengen Uәiis han әkening taghyna otyrghan nemere aghasy Shir Múhammedpen baqtalas bolyp, aqyrynda aghasynyng janynan ketip qazaqylyqty serik qylady. Onyng janyna ózderin batyr (bahadýr) sanaghan moghol úlysynyng jastary qosylady. Qosyny kóbeygen Uәiis han ózine tiyesili múragerlik han taghyn ózine qaytaryp alady. HÝI ghasyrda ómir sýrgen Ámir Temirding úrpaghy ataqty Babyr da birshama uaqyt qazaqylyq etedi. Olay bolsa, orta ghasyrlyq kóshpelilerding arasynda erkin, azat, tәuelsiz tirlik balamasyna baghalanaghan qazaqylyq ómir sýru saltynyng orny erekshe bolghan. Sol saltqa qúrmet pen sýiispenshilikti HIH ghasyrgha deyin ýzbey saqtaghan birden-bir halyq - qazaq. Múny kezinde ghalym Sh. Uәlihanov erekshe atap ótken bolatyn. «Kochevoy stepnyak, dlya otlichiya ot svoih gorodskih rodovichey-sosedey, uzbekov y nogaysev, gordilsya iymenem kazaka - svbodnogo stepnyaka, kochevogo cheloveka», - dep jazady ol.

«Qazaq» atauynda «erkin jýrgen, tәuelsiz el degen» maghyna barlyghyn oqymysty aqyn Shәkәrim Qúdayberdiúly da atap ótken:

Qúralghan әr rudan qazaq basy,

Anda bop qan qosylghan qaryndasy.

«El bolyp, óz erkimen erkin jýrgen»

Degen sóz qazaqtyqtyng maghynasy,- dep jazady shejireshi aqyn.

Qazaqylyqqa degen qúrmet týrki tildes noghay halqynda da saqtalghan. Olarda «qazaqylyq» baqytty syrt ólkeden izdeu, qysastyqqa kek alu degen úghymdy beredi. Tipti, noghaylardyng auyz әdebiyetinde arnayy sala bolyp qalyptasqan «qazaq jyrlary» degen jyr shoghyry (sikli) bar. Onda adam boyyndaghy tәkapparlyq, qorqaqtyq, sarandyqtar synalyp, әdiletti, erkin ómir, sózde túru syndy qasiyetter airyqsha dәripteledi. Múnday qasiyetti qazaq halqynyng boyynan kóruge bolady.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiinin aitatyn bolsaq, bizding halqymyzdyng da jeke últ bolyp qalyptasuyna ata-babalarymyzdyng keng dalany meridian boyynsha jaz jaylau (soltýstik), qys qystau (ontýstik) arasynda erkin kóship-qonyp, azat el bolugha úmtylghan qazaqylyq salt-sanasy әser etken. Tarihtan belgili, HÝ ghasyrdyng orta sheninde Kerey men Jәnibek handar basqarghan ru-taypalar Joshy úlysyndaghy kóshpeli Ózbek úlysynan bólinip, shyghystaghy Shaghatay úlysyndaghy Mogholstan jerinde jeke handyqtyng negizin qalaydy. El-júrtan bólinip ketken búl taypalar odaghyna «qazaq» degen laqap atau taghylady. Búl derek M. H. Dulatiyding «Tariyh-y Rashidi» enbeginde taygha tanba basylghanday jazylghan. Ol bylay dep jazady: «Kerey han, Jәnibek súltan siyaqty keybir súltandar men basqalar az ghana toppen Ábilqayyr hannan qashyp, Mogholstangha keldi. ...Basynda óstip elden qashyp, olardan bólinip jyrylyp qalyp, biraz uaqyt taryghyp әri sergeldende bolghandyqtan olardy «qazaq» dep atady. Búl laqap at qazaqtargha osylay tanyldy».

Al Joshy úlysynyng batys bóliginde el-júrttan bólek etip, әskery qosyn qúrghan, tonaushylyq pen qaraqshylyqty kәsip etken topqa da «qazaq» atauy beriledi. Ol qazirgi «kazaktar». Búlardy orys patshalyghy qamqorlyghyna alyp, qorghaushy, jazalaushy әskery qosyn retinde ústaydy. Ol kazaktar hristian dinin ústap, orys arasyna sinip ketedi.

Qazaqtyng au basta júrttan bólek ketip, jeke el bolghandyghyn halyqtyng auyzsha aitylghan kórkem tarihyna baghalanatyn anyz әngimeler de jetkizedi. Anyzdar mazmúnynda azghana toppen (otyz, qyryq, jýz) elden jyraq ketip, kórshi elderge joryq jasau istermen ainalysqan erjýrek, ójet kisilerding is-әreketteri kórkem surettelip, dәripteledi. Týrli sebeptermen el-júrttan-birde Qyrym, birde Búqara handyqtarynan, endi birde Týrkistannan(búl atalghandar otyryqshy ólke ekenine nazar audarynyz)- bólinip shyqqan shaghyn top (qyryq jigit, otyz ýsh, jýz jigit) «úiqyny búzyp jylqy, kýime búzyp qyz alyp», «kósh eldi kósh jónekey shauyp, eru eldi otyrghan jerinde shauyp», mal-jandy bolyp, óz aldyna el bolady. Erkindik pen azattyqty qalaghan bir top jigitterding qalay el bolyp qalyptasuyn halyq shygharmashylyghy zandylyghymen beyneleytin búl mazmúndar - orta ghasyrlardaghy «qazaqylyq qúru» saltynyng kórkem shygharmashylyghyndaghy janghyryghy ekeni sózsiz. Demek, jazba tarihy jazba derek kózderi men anyzdar mazmúnynyng toghysatyn jeri dep qazaq halqynyng jeke últ bolyp qalyptasuyna azat, tәuelsiz, erkin tirlikti qalaghan «qazaqylyq salt» tikeley әser etken degen uәjdi auyz toltyra aitugha bolady.

Býgingi tәuelsiz Qazaqstan memleketining Altaydan Atyraugha, Syr boyynan Sibir ólkesine deyin sozylghan ken-baytaq jerge ie bolyp qaluyna ata-babalarymyzdyng kóshpeli-qazaqylyq saltty ústanuy da óz septigin tiygizgen. Azatshyldyq úghymy singen qazaqylyq saltty múrat tútyp, sonyng negizinde tarihta birneshe ret jeke memleket qúrghan (qazaqylyq salt negizinde basy qúralghan júrttan jeke memleket qúra bilgen Shynghys han túqymdarynyng sayasy qyzmetteri ózinshe bólek bir әngime) qazaq últynyng shyn mәnindegi azat, tәuelsiz tirligi býgingi tanda jýzege asuda. Erkindik, azattyq, tәuelsizdik - QAZAQ atauynyng sinoniymi. Biz - tabighatymyzdan erkindikti ansap tughan júrtpyz. Múny últ ruhynyng basty dingegi dep sanaugha bolady.

HHI ghasyrdaghy tәuelsizdik úghymy da ózgerdi. Tәuelsizdik belgili bir territoriya tútastyghy, etnikalyq birizdilik shenberinde ghana emes, әleumettik birlik, intellektik (tehnologiyalyq) basymdylyq, ekonomikalyq ýstemdilikke degen talas-tartys ýrdisinde aiqyndalatyn úghymgha ainaldy. Qay últ әleumettik birlikte әlsiz, tehnologiya men ekonomikalyq damuda tómen bolsa, ol júrt tәueldi әri erkin emes dep esepteuge bolady. Óitkeni ol júrt jahandanu dәuirinde tútastay damyghan elding qas-qabaghyn baghumen bolyp, solardyng jay-kýiine jipsiz baylanady. Bizding ýkimetting kelesi jyly әlemdik daghdarystyng ekinshi tolqyny kelip qaluy mýmkin dep dabyra qaghyp, parlamentting ayaq asty tarap jatqany da osy sebepten. Sayasattyng iri oiynshylary óz oiynyn, әdette, qoghamnyng eng kýshti nemese әlsiz tústarynda jýrgizedi. Irgesi býtin, ekonoikalyq kýsh-quaty mol elding sayasaty da túraqty, aqylgha syiymdy, kónilge qonymdy bolyp jýrgiziledi, sebebi irgening beriktigi men kýsh-quattyng salmaghy sayasat alanyndaghy oiynshylardy tәrtipke salyp otyrady.

Týiindey kelgende, TÁUELSIZDIKTI jana zaman talabyna say ýilestire bilu, ony saqtap, ardaqtap, damyta bilu - әr QAZAQTYN, әsirese, HHI ghasyrdaghy QAZAQTYNG basty paryzy.

P.S. Sonarda iz keskendey bolghan әreketimizding qayyrly aqyry qanjyghagha baylanatyn osy oilar bolsa,  maqsatymyzdyng oryndalghany dep esepteymiz.

«Abay-aqparat»