(esse)
Biz dep otyrghanymyz — qazaq baspasózining ústahanasy (J.Beysenbayúly) «Jas alashqa» sekseninshi jyldardyng orta túsynda kelip, aty anyzgha ainalghan bas redaktordyng tәrbiyesin az ghana uaqyt kórgen, sol sebepti «Átten, Seydahmet aghanyng basqaru mektebinde taghy birer jyl bolghanymyzda ghoy…» dep ókingen, býginde qyryqtyng qaqpasyn erkin ashqan orta buyn. Búl buyn sәl kesh tughany sebepti «Sherhannyng shekpeninen shyqtyq» dep maqtana almaydy. Biz jurnalistikagha kelgen tús Sheraghannyng shekpenining ishi shәkirtke tolyp ketken kez. Biraq, onyng esesine әli de jastar basylymynyng tizginin ústap otyrghan Berdiqúlovtyng shamaly uaqyt bolsa da tәrbiyesin alu baqyty búiyrdy.

(esse)
Biz dep otyrghanymyz — qazaq baspasózining ústahanasy (J.Beysenbayúly) «Jas alashqa» sekseninshi jyldardyng orta túsynda kelip, aty anyzgha ainalghan bas redaktordyng tәrbiyesin az ghana uaqyt kórgen, sol sebepti «Átten, Seydahmet aghanyng basqaru mektebinde taghy birer jyl bolghanymyzda ghoy…» dep ókingen, býginde qyryqtyng qaqpasyn erkin ashqan orta buyn. Búl buyn sәl kesh tughany sebepti «Sherhannyng shekpeninen shyqtyq» dep maqtana almaydy. Biz jurnalistikagha kelgen tús Sheraghannyng shekpenining ishi shәkirtke tolyp ketken kez. Biraq, onyng esesine әli de jastar basylymynyng tizginin ústap otyrghan Berdiqúlovtyng shamaly uaqyt bolsa da tәrbiyesin alu baqyty búiyrdy.
Alghash ret biz ony ýshinshi kursta oqyp jýrgen jyly kórdik. Eluge kelip, mereytoyyn toylap jatqan Berdiqúlovty uniyversiytet әkimshiligi studenttermen kezdesuge shaqyrdy. Júrt degening aghylyp keldi. Óitkeni, búl fakulitetke oqugha týskenderding ishinde «Leninshil jastyn» redaktory Seydahmet Berdiqúlovtyng esimin bilmeytini joq-ty. Ásirese, sport dese ishken asyn jerge qoyatyn jastar qauymy zalgha syimay ketti. Saual degening esepsiz boldy. Jurnalist-jazushy sózden tosylghan joq. Sol joly dekanymyz, qadirli ústazymyz Temirbek Qojakeev aitty: «Myna Seydahmetting barmaghan jeri, baspaghan tauy joq. Globusty ainaldyryp jiberip, sausaghynmen týrtip toqtatsan, sol sen ústap túrghan nýktedegi elding topyraghyna Sekenning tabany tiygen bop shyghady. Qayda barsang da, Seydahmetting izi sayrap jatyr».
Besinshi kursty bitiretin jyly esikten tórge deyin jetetin qabyrgha gazetin shygharatyn boldyq. Úzyndyghy on eki metr qarabayyr «búqaralyq aqparat qúralynyn» redaktory — kursymyzda kóp jazu jaghynan eshkimge úpay bermey túrghan Múratbek Toqtaghaziyn. Búl sol jyldardyng studentteri týgel biletin «Qobyratyp týnimen kóp qaghazyn, Otyrady Múratbek Toqtaghaziyn» degen shymshymanyng ómirge keletin kezi. Ózi keremet pysyq. Bir úiyqtap oyanady da ghalamat iydeyalardy ómirge әkeledi. «Qyzyq bolsyn», — dedi bir kýni, — Qazaqstannyng eng myqty basylymdarynyng bas redaktorlaryna sol mekemening firmalyq blankasyna bizding gazetke arnap tilek jazdyryp әkeleyin be?».
— Olar seni qaytsin! Jazdyra almaysyn!
— Jazdyram!
Dýniyede qayraudan artyq quat beretin nәrse joq. Onyng ýstine búl Múratbek — isteymin degenin isteytin júlymyrdyng júlymyry. Tipti sol tústa «Múratbekti KPSS Ortalyq Komiytetining Bas hatshysy etip qoysa da bir-eki kýn qinalyp istep keter edi» dep qaljyndaytynbyz. Sodan Múratbek sabaqty jiyp qoyyp, tanauy shuyldap, gazet-jurnaldardyng shoghyrlanghan jeri Maksim Gorikiy kóshesindegi 50 ýidi betke alyp tartyp otyrdy. Keshke qaray sol ekpinimen besinshi jataqhananyng baspaldaqtarynyng bes-altauyn bir-aq attap, bólmemizge oraldy. Kele sala birneshe basylymnyng firmalyq blankasyn kóz aldymyzgha kólbendetti. «Ói, myna jyndy shynymen alyp kelipti», — dep, býgingi belgili jurnalist, ol kezdegi botatirsek bozbala Talghat Batyrhanov onyng qolyndaghy qaghazdargha jarmasty.
Bylay bolypty. Bizding «Alyp kele almaysyn» degen qayrau sózimizge namystanghan Múratbek salyp otyryp «Sosialistik Qazaqstannan» bir-aq shyghady. Syrttan bir qúshaq jel ala kirgen qúiynqúiryq dosymyzgha baysaldy Balghabek Qydyrbekúly: «Aynalayyn, niyeting dúrys, biraq istep jýrgendering balanyng oiyny ghoy, jaraydy, bara ghoy…», — deydi. «Qoy, ýlkeninen bastaghanym dúrys bolmady, endi kishkentayyna barayyn». «Qazaqstan pionerinin» bas redaktory Uәlihan Qalijanov sózge kelmeydi. Soydaqtatyp jazyp beredi. «Bilim jәne enbektin» bas redaktory Aqseleu Seydimbekov: «Gazetterinning aty «Epilog» deysing be, im-m-m… orysshalau eken. Degenmen tilek jazyp bereyin», — deydi. Endigi baghyt — qay kezde de qalamy múqalyp kórmegen «Leninshil jas». Ataq-danqy dýrildep túrghan Seydahmet Berdiqúlov qabyrgha gazetining aduyndy redaktoryn sypayylyqpen qabyldaydy. Búl sypayylyqa boyy ýirengen song Múratbek:
— Agha, Uәlihan agha da, Aqseleu agha da jazdy. Endi siz de jazynyz, — deydi batyldanyp. Berdiqúlov basyn kóterip alyp, bir qaraydy.
— Agha, janaghy sózimdi Aqseleu aghagha aitpay-aq qoyynyzshy, — deydi Múratbek úyalghan tek túrmastyng keypin tanytyp. Berdiqúlov jaqtyrmay taghy bir qaraydy. Sosyn qaghazyna qayta ýnilip jazyp jatyp:
— Oghan baryp aityp jýruge uaqytym joq, — deydi. Keyin Berdiqúlovtyng osy sózi studentter arasynda jii aitylatyn mәtelge ainalyp ketti.
Sondaghy Seydahmet Berdiqúlovtyng «Leninshil jastyn» qyzyl ala blankasyna jazyp bergen tilegi mynau edi: «Epilog» qayta «Prologtan» bastauyna ýshbu tilekpen. Keudege rombany taqqan kýni keybireuimiz bir kýn, endi bireu bir apta, baz bireuler jyldap hangha sәlem bermegen qayran kýnder… Qos atpen qusang da joq endi!? «Epilog» gazetin shygharushylardy da sol biyikten tauyp túrghandaymyn. Onyng esh ersiligi joq.
Búiyrsa, 1986-nyng shildesinen keyin Prolog qayta bastalady. Sonyng Epilogine entikpey jetinizder. Ol — úzaq jol, úzaq enbek, úzaq qyzyqtar men shyjyqtar. Al «Prologty» shygharatyndargha «ishing bilsin әlu-ay…» demekpin. Búl tilekti aitushy — otyz jyl jurnalistikanyng qúlaqkesti qúly, әriptestering Seydahmet Berdiqúlov».
Sol kezde búl tilekterge asa mәn bergenimiz joq. Toghyz qúlash qabyrgha gazetining jogharghy jaghyna jaqsylap jelimdep japsyryp, kórnekti jerge ildik te, toy toylap bolghan song jónimizge kettik. Keyin ózim jurnalistika fakulitetine oqytushylyq qyzmetke kelgen song búl gazetti kezdeysoq tauyp aldym. Býginde bayybyna baryp oqysaq, Seydaghang kóp nәrseni andatypty. Shynynda seksen altynyng shildesinen keyin qoghamda alapat ózgerister bastaldy. Jeltoqsannyng jeli túrdy. Jurnalistika búrynghy ýrdisterge jalyn ústatpay ketti. Berdiqúlovtyng bizding kursqa arnalghan tilegin alyp kelgen qalamy jýirik Múratbek qazaq jurnalistikasynan qazaq biznesine auysty. Seydahmet aghamyz sәt sapar tilegen sol jylghy týlekterding ishinen altauymyz «Jas Alashqa» qyzmetke keldik.
Jalpy, «Leninshil jasqa» («Jas alash») qyzmetke qalu uniyversiytetting jurnalistika fakuliteti studentterining bәrining armany boldy. Óitkeni, olar kýn sayyn qúlash-qúlash maqalalary jariyalanyp jatatyn, erkin jazatyn, batyl pikir aitatyn jurnalistermen birge qyzmet istegisi keldi. Solardyng bәrin basqaryp otyrghan, basylymnyng ózgeshe stiylin, bólek bet-beynesin qalyptastyrghan, ataghy jer jarghan redaktor Seydahmet Berdiqúlovtyng basqaru mektebinen tәlim aludy qiyaldady. Uniyversiytet bitire sala osy basylymnyng tabaldyryghyn attap jatqan qyz-jigitterge júrt qyzygha qarady. Biz de qyzyqtyq, armandadyq. Sodan birinshi kurstan bastan gazetti jaghaladyq. Student kezimizden Berdiqúlovtyng sayypqyran shәkirtteri tomaghamyzdy alyp, topqa saldy. Kiyeli shanyraqtyng bosaghasynan syghalap jýrip qasiyetine qanygha bastadyq. Berekeli basylymgha onyng dәstýrin úghynyp, sipatyn sezinip bardyq.
Biraq biz «Jas alashqa» qyzmetke kelgen jyldyng ayaghynda osy basylymdy on alty jyl basqarghan Seydahmet Berdiqúlov basqa mekemege auysyp ketti. Maytalman bas redaktordyng qaramaghynda bar-joghy jeti-segiz-aq ay ghana júmys istedik. Biraq sol jeti-segiz ay «Jas alashtyn» qabyrghasynda jýrgen jeti-segiz jylymyzdy on orap alady-au deymin… Nesimen?
Jastar gazetine bizding buyn kelgende basylymda «Qoshtasu valisin» shyrqap jýrgen agha buyn: «Senderding kórgendering sabasyna týsken, sharshaghan Berdiqúlov qoy. Naghyz Berdiqúlovty biz kórdik. Quyrdy ghoy, bizdi quyrdy…», — deytin. Sol «shau tartqan» Berdiqúlov (ol kezde jasy elu ýshte ghana) basqaratyn basylymdaghy az ghana uaqytta kóp nәrsege kóz jetti.
Qazir Seydahmet Berdiqúlovtyng ómirden ótkenine on bes jylgha juyqtady. Osy uaqyt ishinde jurnalistika adam aitqysyz dәrejede damydy. Bir kezdegi iydeologiyalyq ólshemge say kesilip-pishiletin basylymdardyng bet-beynesi mýlde basqasha qalyptasty. Erkin oi, aiqyn pikir saltanat qúrdy. Qysqasy, Berdiqúlov armandaghan zaman endi tudy. Endi býgingi kýnning biyiginen zer salyp, onyng qalamgerlik, redaktorlyq bolmysy turaly әngimelep kórelik. Barghan basylymy jaynap sala beretin bas redaktor Berdiqúlovtyng qúdireti nede? Ol — qúrsauly jýiening ózinde erkin tynystaghan adam. Aqiqatty taysalmay aita bildi. Bas redaktor Berdiqúlov óte batyl boldy. Jastar úiymynyng basshylyghy әrkez onymen sanasty. Kóktem merekesi degen jeleumen әr jylghy 22 nauryz kýni jasyl nemese kógildir týstermen bezendirip, arnayy nómir shygharyp túrdy. Búdan da zor basylymdar tyrp etpey jatqanda Nauryz kýni jasandyryp gazet basugha rúqsat alu onay emes-ti. Sol jasyl týs keyin dinimizge moyyn búrghyzdy, kópshiligimizding imanymyzdy oraltty, kógildir týs jalauymyz bolyp kógimizde jelbiredi. Qatal senzuranyng túsynda da Berdiqúlov basqarghan basylym últqa paydaly dýniyelerdi jariyalap otyrdy.
Seydaghang óte sergek bolatyn. Sonysymen bizding qatarlastarymyzgha qatty únaytyn. Biz kógalda voleybol oinaghan, qiys ketip bara jatqan dopty aunap baryp qaghyp ýlgerip, joghary serpip jibergen Berdiqúlovty kórdik. Áygili sport jurnaliysi ýnemi sporttyq babynda jýretin. Ol gazetting qabyrghasynda qazaq sport jurnalistikasynyng mektebin qalyptastyrdy. Býginde jer sharynyng qoyny-qonyshyn týgel sharlap shyqqan tanymal qalamger Nesip Jýnisbaevty bir taqyrypqa beyimdelip jazugha baulydy. Al Nesip agha ol dәstýrdi ary qaray jalghaytyn taghy bir talantty jurnalisti izdep tapty. Abay atyndaghy Qazaq pedagogikalyq institutynda últtyq sport oiyndary pәninen dәris beretin Nesaghang tarih fakulitetinde toghyzqúmalaq oinap otyrghan taramys qara balany qolynan jetektep, Berdiqúlovqa alyp keldi. «At bolar tay qúlynnan» demekshi, Seydaghang kózinde ot oinap túrghan búl úlangha ýmit artty. Sóitip, Almatygha qazaq tarihyn zertteymin dep qúlshynyp kelgen bala Seydahmet pen Nesip aghalarynyng jolyn quyp, sport jurnalistikasynyng soqpaghyna týsti. Berdiqúlov mektebining beldi ókili Qydyrbek Rysbekúly keyinnen respublikalyq sport mektep-internatynyng diyrektory boldy. Kezinde ónkey qazaq balalarynan «Namys» futbol komandasyn qúryp, kózsiz erlik jasaghan Nesip aghasy siyaqty Qydyrbek te elding oiy men qyryn aralap, boyy syryqtay, jauyryny qaqpaqtay úlandardy izdedi. Tapsa, jetelep mektebine әkeldi. Tumysynan qúralaydy kózge atqan halyqtyng býginde atqyshtardan ada ekeni janyna batqan song qazaq úlandaryn jinap, sadaqshylardyng sapyn týzdi. Olary mergen bolyp, nysanasyn dәldep atty. Búl tәlimdi olardyng zerdesine Berdiqúlov úyalatty.
Seydaghang naghyz últjandy azamat bolatyn. Bәigening kez kelgen salasynan qazaq balasynyng oza shapqany turaly mәlimet týse qalsa, tiytimdey habar týrinde bolsa da shyghyp jatqan nómirge ýlgertip jiberuge tyrysar edi. Al sol jaghymdy janalyqty Berdiqúlov estip, tiyisti bólimning qyzmetkerleri habarsyz qalsa, sol kýni redaksiyanyng ishinde dýley dauyl túrady. Sondyqtan gazetting qyzmetkerleri ýnemi sergek, qúlaqtary týrik jýretin.

<!--pagebreak-->
Seydaghang maqalagha taqyryp qongdyng sheberi edi. Ol kez kelgen dýniyening qazaqylyq sipatyna ýniletin. Mәselen, sol tústa ýrdis bolghan balalardyng «Bylghary dop» bәigesi turaly reportaj dayarlap aparsan, taqyrybyn qolma-qol «Almatyda futboldyng tay jarysy» dep ózgerter edi. Nesip aghanyng Jaqsylyq Ýshkempirovting sportpen qoshtasu sәtinde jazghan ocherkine «Kilemnen ketip barady…» dep taqyryp qoyghany esimizde.
Bas redaktordyng eshkimge úqsamaytyn minez-qúlqy da talaydy qayran qaldyratyn. Jastardyng jer-jebirine jetip, qatty zekigenin kórgen emespiz. Biraq sústy jýzimen saghan bir ret zer salghanynyng ózi jetkilikti edi. Sesi mysyndy basady. Ózi sóilemeydi, kózi sóileydi. Ol mәjilis ótkizip otyryp, jaghalay jayghasqandardy jaylap bir sholyp ótedi. Onyng kózi týskende tómen qaraysyn, janary senen aughanda jaryqqa arbalyp túrghan qoyanday basyndy kótere bastaysyn. Redaksiyanyng bosaghasyn keshe ghana attaghan shiykiókpe sen ghana emes, jastar gazetining qabyrghasynda jýrgenine jiyrma jylgha juyqtaghan aghalarynnyng ózi demin ishine tartyp, Berdiqúlovtyng qas-qabaghyna qarap otyrady. Eki iyghyn júlyp jeytin atyshuly daukesterding ózi bas redaktorymyzdyng aldyna jaly kýdireyip kirip, jýni jyghylyp shyghady. Auyzdyghymen alysyp kelgen shu asaular betegen biyik, jusannan alasa bolyp, jónine ketip bara jatady.
Keyde «Berdiqúlov bólmelerdi aralap kele jatyr», — degen habar jetedi. Múndayda әr bólimning qyzmetkerleri parad qabyldaytyn generaldy kýtkendey jappay әzirlenedi. Bólmeler apyl-ghúpyl retke keltiriledi. Erkekter alqam-salqam kiyimderin jóndeydi. Áyelder ainagha qaraydy. Bir kýni bas redaktorymyz bizding bólmemizge kirip keldi. Bólim mengerushisi ekeumiz kóz ilespes jyldamdyqpen ornymyzdan atyp túrdyq. Seydaghang sәlemimizdi aldy da, «Myna balanyng júmysqa kelgenine jiyrma kýn boldy. Biraq bólimderinde janalyq joq. Jas jigitting qyzmetke kelgeni sezilmeydi», — dedi mening bastyghyma qarap. Maghan nazar salghan da joq. Qaralay qysylyp baram. Qazir endi bastyghym meni irep soyatyn shyghar. Berdiqúlov shyghyp ketti. Bastyghym da ýndegen joq. Biraq búdan keyin ózimizdi qamshylau qajettigin týsindik.
Sodan keyin «Osy mening jasymda bas redaktorymnyng ózi ne bitirdi eken?» degen oy keldi. Demalys kýni kitaphanagha baryp, sarghayghan gazetterdi paraqtadym. Seydahmet agham eluinshi jyldardyng ayaghyndaghy «Leninshil jastyn» betinde jasyn oinatypty. Maqalalarynyng taqyryby eriksiz eliktiredi. Múzday siresken sol kezeng jazu stiyli ýshin mýlde tosyn. Týidek-týidek tógilip týsken tirkes. Sanana seng jýrgizetin oqshau oilar. Eki shoqyp, bir qaraytyn sauysqan-sayasatqa qiynnan әkelip qiystyrsang da ýilese qoymaytyn batyl bayyptamalar. Keyde túspaldap, astarlap aitady. Endi bir tústa túspaldy qoyyp, turalap tartady, aitatyn sózining astaryn sógip kep jiberedi. Qysqasy, ol qazaq jurnalistikasyna lyqsyghan búla kýshpen kelipti. Sony kórdik te, Seydahmet aghamyzdyng túlparlyghy tay kýninen tanylghanyn úqtyq. Sodan song Berdiqúlov boludyng onay emestigin, ol ýshin Berdiqúlov bolyp tuu kerektigin birden týsindik.
Bir kýni ol tikeley shәkirti Qydyrbekke bylay depti: «Jaqsy maqala jazsan, men seni Qydyrbek deymin. Kónilimnen shyqpasan, Qydyrbay dep ataymyn». Sodan Qydyrbek qaraptan qarap jýrip Qydyrbay atanyp ketpeu ýshin barynsha kýresip baqty.
Bas redaktorymyzdyng taghy bir qasiyeti onyng onsyz da biyik beynesin odan sayyn túlghalandyryp túratyn. Seydahmet agha auyr nauqasqa erte shaldyqqan Kýlәtay jeneshemizdi gazet úiymdastyratyn merekelerge jetelep ertip keletin. Ýnemi kónilin kóterip, janynan shyqpay, әzilin aityp, erkeletip otyratyn. Dert mendegen Kýlәtay tәtemiz Seydahmet aghanyng jan jyluynyng arqasynda jýzi jadyrap, sergek jýrdi. Qaytadan quattandy, tipti Seydaghang ómirden ótkennen de on shaqty jyl ghúmyr keshti. Aghamyz sol arqyly ózgege syily bolghyng kelse, óz otynnyng basyn qadirleu kerektigin úqtyrdy.
Birde jigitter redaksiyanyng zalyndaghy taqtanyng aldynda úilyghysyp túr eken. Taqtagha «Izvestiya» gazetining bir japyraq qiyndysy japsyrylypty. Gazet sholushysynyng bazar narqy turaly maqalasy kórinedi. Maqalanyng tóbesine Berdiqúlov qara siyamen soydaqtatyp, bylay dep jazyp qoyypty. «Osynday maqala jazudyng ne qiyndyghy bar edi? Bazaryng irgende tiyip túrghan joq pa?! Áy, jigitter-ay…». Bas redaktor sarbazdaryn ara-túra osylay qayrap-qayrap alatyn.
Berdiqúlov redaksiyanyng qyzmetkerlerine qorghan bola bildi. Olardy óktem jýiening tyqsyruyna jol bermedi. Birde gazetke jana kelgen ónkey shiykiókpe jas jurnalister komsomol ómirine qatysty material әzirleu barysynda óreskel qate jiberip aldyq. Jezqazghan oblystyq komsomol konferensiyasyna qatysqan oblystyq partiya komiytetining hatshysy Saparghaliyevting qyzmeti «birinshi hatshy» dep jazylyp ketipti. Dәl qazirgi kýni múnday qate jibergen jurnalist tynysh úiyqtay beredi. Al ol kezde osynday jәit býkil taghdyr-talayyndy ózgertip jiberetin. Ertengisin gazetti ala sala týnde onshaqty adam jabyla oqyp jýrip bayqamaghan qarghys atqyr qateni kózimiz shalyp, bólmemizde ýkim kýtip ýrpiyisip otyrmyz. Ásirese, Saparghaliyevti óz qolymen «birinshi hatshylyqqa taghayyndaghan» Ánuarbek Áuelbekov tipti mazasyz… Bәlkim, eshkim bayqamay qalar… Qaydan, múndaydy bayqamaushy ma edi. Saghat onnan bastap komsomol túrmysy bólimining sary telefony tynymsyz zyryl qaqty. Jezqazghannan… Basqa emes, Saparghaliyevting naq ózi. «Jigitter, ne istegensinder, masqara boldyq qoy. Berdiqúlovty taba almay otyrmyn…». Ánsheyinde baysaldy qalyp tanytugha tiyis obkomnyng hatshysy qoldy-ayaqqa túrmay tyzalaqtaydy. Ózimizding janymyz múrnymyzdyng úshyna kelip túrsa da, búl kisining jaghdayyn týsinemiz. Ózing jay hatshy bolsan, soghan qaramastan jastar basylymy birinshi hatshynyng kabiynetine zorlap kirgizip jiberip jatsa, onyng ýstine oblystyng birinshi hatshysy azuy alty qarys Davydov bolsa, attandamaghanyndy kórer em… «Bittik!» dedik ishtey. Berdiqúlov Ánuarbekti, oghan qosyp bәrimizdi «Leninshil jastan» eniretip otyryp quyp shyghady.
Aytpaqshy, Berdiqúlov qalada joq pa, әlde bir júmystarmen kidirip jatyr ma, sol kýni redaksiyada kórinbedi. Týske deyin qabyldau bólmesindegi telefondy damylsyz oibaylatqan Saparghaliyev aghamyzdyng attandauy týs aua sap tiyldy. Mýlgigen óli tynyshtyq. Múndayda qarap qalmaytyn ýlken SeKa-nyng ózinen ótip ketken mazasyz «inisi» kishi SeKa-dan da habar joq. Ánuarbekting shashynyng jartysyn aghartqan, bizding de mazamyzdy alghan bir týn ótti.
Ertenine Berdiqúlov júmysqa keldi. Bizben sharuasy bolghan joq. Kelesi kýni de, odan arghy kýni de solay. Berdibek Soqpaqbaevtyng «Balalyq shaqqa sayahat» atty povesinde basty keyipkerding mekteptegi bir qyzgha «M.S.S.» dep hat jazuyn jazyp alyp, ony әlgi qyz múghalimge aparyp beretin shyghar dep ýreylenip jýretin kezi bar. Biz de qúddy sonyng kýiin keshtik. Atu jazasyn kýtken aiypkerdey eki-ýsh kýn ótkizgen song jaybaraqat tynyshtyqqa boyy ýirengen Ánuarbekting tili shyghyp, el-júrtqa anekdot aita bastady.
Keyin bildik, Almatynyng talay qiyryna telefon shalghan obkom hatshysy sol kýni týsten keyin Berdiqúlovty aqyry tauyp alypty. «Leninshil jastyn» ózining qyzmetine baylanysty jibergen qatesin aityp shaghynypty. Sonda Seydahmet agha: «Bolar is boldy ghoy endi. Qaytesiz, jas balalar qyzmetiniz óssin dep jaqsy yrym bastaghan shyghar», — dep basu aitypty. Saparghaliyevting sabasyna týskeni de sodan eken. Sirә, ózi de jaqsy adam bolsa kerek, órshelenip túryp alsa qayter edi. Sóitip, bas redaktor Berdiqúlov bir sózben tilshilerin jazadan aman alyp qaldy. Jәne ózi múny esimizge salyp mindetsigen emes. Tipti búl turaly lәm-mim demedi de. Qazirgi kýni bireuge jasaghan jaqsylyghyn elu jyl esine salyp otyratyn aghayyndy kórip, mәrt minezdi, kesek túlghaly Seydahmet aghany eriksiz eske alasyn. Al, búdan birer jyl keyin KPSS Ortalyq Komiytetining qaulysynan ýsh-tórt abzastyng kem basylghany ýshin gazetting bir qyzmetkeri júmystan bosap ketti. Sol kezde Berdiqúlov bolsa qayter edi dep oiladyq. Qay kezde de qaramaghyndaghy qyzmetkerlerine qalqan bola bilgenin eske týsirdik.
Seydahmet Berdiqúlovtyng sol qolymen jazylghan búiryghymen «Leninshil jasqa» qyzmetke alynghandardyng bir nesibesi artyq boldy. Olardyng arasynan ústazdyng dәstýrin jalghaghan bas redaktorlar ósip shyqty. Sózding qadirin biletin, stiyli jatyq Berdiqúlov mektebining shәkirtteri qayda da qarymdy ekenin kórsetti.
Keyingi jyldarda Seydahmet agha auyr dertke shaldyqty. Ústaz qatty kýizelip, aurumen arpalysyp jatqanda tikeley shәkirti Qydyrbek ekeumiz ýiine jii baryp túrdyq. Eshkimge bas iymegen tәkapbar Seydahmet aghanyng auru mendegen qalpyn kóru qiynnyng qiyny edi. Jilinshikten bastalghan isik qara sandy keulep, keudege qaray órlep kele jatty. Talaygha namysty bermegen ór keude dertke boy aldyrmau ýshin kýresip baqty.
Sonyng ózinde aurudyng janyn batqanyn bildirgisi kelmey, bizben әngimelesuge uaqyt bóletin. Jurnalistikanyng jay-kýii jóninde oy bólisetin.
— Osy publisistika degendi kósemsóz dep jýrmiz ghoy, — dedi bir kýni. — Jazghan dýniyenning bәri kósemning sózindey bolyp shygha berse jaqsy ghoy. Olay bolmasa, qaytemiz? Meninshe, bedelsóz degen dúrys.
Berdiqúlov dertpen damylsyz alysyp jatqanyna qaramastan qazaq jurnalistikasynyng kýrmeui kóp mәselelerin oiynan shygharghan joq.
— Átten, kóktemge bir jetsem…, — deytin Alataudyng qarly basyna terezeden qarap otyryp. Sóitip, zarygha kýtken kóktemine de jetti. Biraq kelesi kóktem kelgende Qasym aqyn aitqanday, qyr ýstinde kórpesin qymtap jatty…

Bauyrjan Omarúly
«Ana tili» gazeti 3 sәuir 2009 jyl