Qazaq halqynyn batyry Isatay Taymanúlynyn qaza bolghanyna - 170 jyl

XVIII ghasyrdyng 30 jyldarynda Kishi jýzdik Qazaqstan Rossiyanyng qúramyna qaratyldy. 1801 jyly on birinshi nauryzda imperator Pavel-1-ning ukazymen Edil men Jayyq arasynan arghy atasy Abylhayyr-Núraly balasy Bókey súltangha jer berildi.

Qazaq halqynyn batyry Isatay Taymanúlynyn qaza bolghanyna - 170 jyl

XVIII ghasyrdyng 30 jyldarynda Kishi jýzdik Qazaqstan Rossiyanyng qúramyna qaratyldy. 1801 jyly on birinshi nauryzda imperator Pavel-1-ning ukazymen Edil men Jayyq arasynan arghy atasy Abylhayyr-Núraly balasy Bókey súltangha jer berildi.

1812 jyly Bókey súltan handyqqa saylandy. 1815 jyly Bókey ólgennen keyin, 1823 jylgha deyin Bókeyding inisi Syghay han boldy. 1823 jyly handyq dәrejege Jәngirding qoly jetti. Jәngir Astrahani general-gubernatory Andreevskiyding ý yinde jatyp, oryssha oqyghan, tórt til bilgen. Óte sauatty adam bolghan. 1845 j. Jәngir ólgennen keyin handyq biylik taratylyp basqaru jýiesi patsha chinovnikterining sovetine berildi. Qazaq halqy tughan elin otarlyq jәne әleumettik ezgiden azat etu jolynda qanyn da, janyn da ayamaghan talay-talay batyrlardy tughyzdy. Solardyng biri - 1836-1838 jyldarda Bókey ordasy men Kishi jýzding batys bóliginde qazaq sharuasy otarlyq jәne feodaldyq ezgige qarsy kóterilisin úiymdastyryp, basqarushy qazaq halqynyng batyry - Isatay Taymanúly. Býgingi kýni Isatay Taymanúly men Mahambet Ótemisúlynyng Euraziyanyng keng dalasynda halyq qamy ýshin janqiyarlyq erlikting ýlgisin kórsetken qajyrly qolbasshylar bolghandyghy tek Qazaqstan Respublikasy emes, odan tys elderge de belgili. Onyng aighaghy 2003 jyly sol kóterilisting ruhany kósemi, aqiyq aqyn Mahambet Ótemisúlynyng tughanyna 200 jyl toluy YuNESKO-nyng sheshimimen halyqaralyq dәrejede toylandy.

Qazaq halqy Isatay men Mahambet batyrlardyng esimderin qasterlep, este ústap keledi. Olardyng esimderi eldi mekenderge, audandargha, oqu oryndaryna berilgen. Orta, arnauly orta jәne joghary oqu oryndarynda Qazaqstan tarihy pәni boyynsha ótiletin IY.Taymanúly men M.Ótemisúly bastaghan halyq-azattyq kóterilis tarihyna airyqsha nazar audaryluda.

2006-2008 jyldarda Isatay men Mahambet batyrlar bastaghan kóteriliske biyl 170 jyl tolady.
Kóterilis barysynda patsha ókimetining zenbirikpen qarulanghan әskerleri men eki iri shayqas boldy. Onyng biri - 1837 jylghy 15 qarashadaghy «Tastóbedegi» (qazirgi Qúrmanghazy audany aimaghynda) jәne ekinshisi 1838 jylghy 12-shi shildedegi «Aqbúlaq» ózeni boyyndaghy (qazirgi Aqtóbe oblysy «Qobda» audany aimaghynda) shayqastar. Ókinishke oray, 1838 jyly 12 shildedegi «Aqbúlaq» ózeni boyyndaghy auyr shayqasta kóterilis basshysy Isatay Taymanúly qaza tapty. Osy arada aita keteyik degenimiz halyq batyry Isatay Taymanúlynyng úrpaqtary kóp jәne onyng kóbisi bizding oblysta túrady. Isatayda alty úl: Jaqiya, Aqay, Ospan, Dosmaghanbet, Dinbayan, Álpiyar jәne bir qyzy - Dýlzada bolghan. Aqay jiyrma jasynda - 1837 jylghy qazan aiynda han ordasynyng týbindegi úly shayqasta qaza boldy. Ospan ýilenbesten auyryp qaytys boldy. Jaqiya 1838 jylghy 12 shildedegi «Aqbúlaq» ózenining qúiylysyndaghy iri shayqasta әkesine jәrdemdesip jýrgende jau qolyna týsip, shet elge aidalyp ketti. Sodan habarsyz ketti. Artynda jalghyz úly - Shahmet qaldy. Odan - Shamaq, balasy - Qúrmet qaldy. Qúrmet Úly Otan soghysyna qatysyp, elge aman kelip edi, qazir ómirde joq. Balalary Isatay audanynda túrady.

Dosmaghanbetting shóberesi - Shaydolla Qodarov sol jyldarda qala týbindegi Júmysker selosynda túrghan. Qazir ómirde joq. Balasy Ghaziz Qodarov Gh.Múratbaev orta mektebinde múghalim bolyp júmys isteydi.
Dinbayannan - Ótepqaly (1930 jyly qaytys boldy), Serәli, Qareli, Qares, ómirge kelse, Ótepqalidan - Sәlen, Qúbaydolla, Ibraym, Qamza, Qiysheken, al Qam zadan - Uahiyt, Saydol, Zeyneden tudy. Búlar Isatay audanynda túrady. Qiyshekenning balasy - Qabes Atyrauda túrady.

Alpiyardan - Dina, Júmaziya degen qyzdar boldy. Búlar da qaytys boldy.

Isatay batyrdyng shóbereleri Atyrau qalasynda, Balyqshy, Mahambet, Isatay audandarynda túryp jatyr.
Isatay Taymanúlynyng qaza bolghanyna 170 jyl toluyna arnap, batyrdyng imany-joldas bolghay demekpiz!

Ramazan ÓTEPQALIYEV, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi, zeynetker-tarihshy.

«Atyrau» oblystyq gazeti