Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3355 0 pikir 9 Jeltoqsan, 2011 saghat 09:15

Jurnalister qúqyq taqyrybyn qalay jazyp Jýr?

Tәjiriybesi ozyq keybir elderde jurnalister bir salagha ghana arnayy mamandanady. Ekonomika, zan, әleumet salalary degendey. Tipti, «ә» degennen sol salanyng qazanyna týsip ketken jurnalisting bilim-biligining ua­qyt óte kele kez kelgen ekonomist, zanger, әleumettanushydan ozyq týsip jatatynyn ómirlik tәjiriybede talay mәrte kórip, estip te jýrmiz. Al, bizde she? Bizding redaksiyalardyng kó­­binde maman jetispeushiligi men en­bek shtatynyng azdyghynan kez kelgen jurnaliske әmbebap bolugha tura keledi. Búnyng ózindik artyqshylyghy men kemshilikteri de jeterlik. Jalpy, bizding tәjiriybede jurnalisti arnayy bir salagha mamandandyru ýrdisi bar ma? Mәselen, «jurnalisterding qúqyq taqyrybyn jazudaghy sauaty men bilim-biligi qanday?» degen saualgha ja­uap izdep kóreyikshi.

Asqar Aqtileu, «Ádil sóz» jurna­listerding qúqyghyn qorghau qoghamdyq qorynyng Aqtóbedegi resmy ókili:

Tәjiriybesi ozyq keybir elderde jurnalister bir salagha ghana arnayy mamandanady. Ekonomika, zan, әleumet salalary degendey. Tipti, «ә» degennen sol salanyng qazanyna týsip ketken jurnalisting bilim-biligining ua­qyt óte kele kez kelgen ekonomist, zanger, әleumettanushydan ozyq týsip jatatynyn ómirlik tәjiriybede talay mәrte kórip, estip te jýrmiz. Al, bizde she? Bizding redaksiyalardyng kó­­binde maman jetispeushiligi men en­bek shtatynyng azdyghynan kez kelgen jurnaliske әmbebap bolugha tura keledi. Búnyng ózindik artyqshylyghy men kemshilikteri de jeterlik. Jalpy, bizding tәjiriybede jurnalisti arnayy bir salagha mamandandyru ýrdisi bar ma? Mәselen, «jurnalisterding qúqyq taqyrybyn jazudaghy sauaty men bilim-biligi qanday?» degen saualgha ja­uap izdep kóreyikshi.

Asqar Aqtileu, «Ádil sóz» jurna­listerding qúqyghyn qorghau qoghamdyq qorynyng Aqtóbedegi resmy ókili:
- Bizding jurnalister, qúdaygha shýkir, zang taqyrybyn jazuda, ózi­ning qúqyqtyq sauatyn arttyruda әjep­tәuir ysylyp keledi. Bәri dey al­maymyn, biraq, kópshiligi mate­rial jazarda aldymen sol taqyrypty bi­letin basshylyqpen nemese zanger­lermen aqyldasyp alady. Aralarynda «bireulerden pikir alsam, óz kózqarasym qayda qalady, odan obektivti dýnie shyqpaydy» deytinderi de bar. Meninshe, ol asa dúrys pikir emes, jurnalist pikirdi ózgelerding auzymen bergeni dúrys, sonda ol zannyng aldynda da, aryzdanushynyng aldynda da útylmaydy. Ókinishke qaray, bizding keybir әriptesterimiz birjaqty pikirde ketedi de, sot aldynda jauapkershilikke tartylyp jatady. Onday dauly taqyryptar bolsa әriptesterime «zangerge mindetti týrde materialyndy bir kórsetip al» degen kenes bergen bolar edim. Maqtanghanym emes, maghan qazir «Ádil sóz» qorynyng Aqtóbedegi ókili retinde tek tilshiler ghana emes, sonymen qatar, jarnama bólimderining qyzmetkerleri, tipti, keyde key redaktorlar da jolyghyp jatady. Olar­dyng saualdaryna ózim tikeley jauap be­re almasam, tәjiriybeli tanys zan­gerlerden bilip beruge tyrysamyn. Bizde arnayy mamandanghan zangerler asa kóp emes, sondyqtan, Almatydaghy zangerlerge shyghyp, jii kenester alyp túramyn.

Kәribay Tasshabaev, advokat:
- BAQ ókili bolghannan keyin olar mindetti týrde qúqyqtyq ta­qy­ryptargha da baryp, ony taldap, oqighany órbitedi. Keyde sol jur­nalisterding zanger emestigi birden kózge úryp túrady. Áriyne, oghan zanger bolu mindetti emes te shyghar. Biraq, mәseleni týbine deyin jetkizip, obektivti týrde jan-jaqty taldau qajet. Mysaly, ýy mәselesi, jer dauy sekildi taqyryptarda jurnalister ýstirt nemese birjaqty ketip qalyp jatady. Oghan talay mәrte kuә bolyp jýrmiz. Ony, tipti, keyde qarapayym oqyrman bayqamay da qaluy mýmkin. Biraq, zanger mamandar birden bayqaydy. Sondyqtan da, olar tarapynan súraqtyng ýstine súraq tuyndap kete beretini anyq. Qúqyqtyq mәselede qaltarystar kóp. Kisi ólimine qatysty taqyryptarda da jurnalister birjaqty ketip jatady. Sondyqtan da, men zanger retinde, advokat retinde aitatynym, ózderining kóterip otyrghan taqyryptaryn aldymen sәl de bolsa zerttep, týsinip alsa.

Shynghys Seyfulla, zanger:
- Ózderining ghana emes, jalpy halyqtyng sauatyn kóterude jurnalisterding ýlken mýmkindigi bar. Óz tәjiriybelerinde jurnalister qazirgi tanda kóptegen qú­qyqtyq qújattamalardy kóterude. Búl qúqyqtyq sananyn, qúqyqtyq sauattyng ósuine ýlken septigin tiygizedi. Búl - bir. Al, olar sol aqparatty qanshalyqty obektivti jetkizedi, ol basqa mәsele. Men jurnalisterding zandyq taqyryptaghy maqalalaryn qadaghalap otyramyn. Barlyghyna ortaq problema - kóterilip jatqan taqyrypty zandyq kózqaras jaghynan obektivti týrde taldap-saraptap jetkize almaydy. Mysaly, keybir azamattargha qatysty qozghalghan әkim­shilik nemese qylmystyq ister boyynsha olargha taghylghan aiyptyng kólemi ne bolmasa sipaty turaly teris aq­parattar berilip jatady. Búny men jurnalisting mәseleni dúrys tý­sinbeuinen der edim. Kóbinese jurnalister qúqyqtyq problemalardy kópshilik talqysyna salghan kezde ony ózining subektivti kózqarasyn tanu arqyly talqylaydy. Árqaysysymyz zandy ózimizshe týsinip, ózimizshe pikir aita beretin bolsaq, onda biz, eng aldymen, qarapayym halyqty adastyramyz, el arasynda zandy týsinbeushilik payda bolady. Ókinishke qaray, bizde jurnalisterdi qúqyqtyq sauattandyru mәselesi qazir ghana kóterilip jýr. Ras, jurnalister ózderine qatysty  normativti aktilerdi, BAQ turaly zandaryn, Konstitusiyany jaqsy mengergen dep oilaymyn. Biraq, Qylmystyq, Azamattyq kodekstegi erejelerdi tolyqtay býge-shýgesine deyin biledi dey almaymyn. Olardyng zandyq bilimining әrige asa almay, shekteletini de sondyqtan. Men, mysaly, qazirgi tanda «Zang gazeti» men «ngridicheskaya gazetadan» basqa arnayy qúqyqtyq taqyryptardy qazyp jazatyn basylymdardy esime týsire de almaymyn. Biraq, búl jerde jurnalisterdi de týsinuge bolady, olar zanger siyaqty kýndelikti tikeley zanmen ainalysyp otyrghan joq. Degenmen, taqyryptyng ashyluy, ekskluzivti shyghuy ýshin arnayy seminarlar, kurstardan ótip túrghan artyqtyq etpeydi. Mysaly, ótkende Qyrghyzstanda Reseyden, Ukrainadan kelgen myqty zangerler jurnalisterge arnap, bir-eki apta boyy arnayy mamandandyru kurstaryn ótkizdi. Bizdegi bloger-jurnalist Ashat Erkimbay sol seminardyng basynan ayaghyna deyin jýrdi. Bizding kóptegen jurnalister osynday seminarlardan dәrister aluy kerek. Óitkeni, sizder bizge oqighany qalay jetkizesizder, biz de ony solay qabyldaymyz.

Esengýl Kәpqyzy, «Minber» jurnalisterdi qoldau ortalyghynyng jetekshisi:
- Bizding qazaq jurnalisteri zang kenesterine jii jýgine bermeydi. Tek basyna kýn tughan zamanda ghana sonday qúqyq qorghau úiymdaryn izdep jatady. Búl - birinshiden. Ekinshiden, jalpy, qúqyq, zang taqyrybyndaghy maqalalar kóptegen basylymdarda jii shyqpaydy. Ol kóbine «Zang gazetinde» basylady. Ýshinshiden, jur­nalisterding mediaqúqyq jónindegi sauattylyghy da az. Jalpy, maqala jazuda neni eskeru kerek, neden saq bolu qajet degen sekildi mәselelerdi bile bermeydi. Osy maqsat ayasynda qúqyqtyq bilim beru isin de biz eskerip otyrmyz. Jalpy, "Minber" jurnalisterdi qoldau ortalyghy qúqyq qorghau úiymy emes, jurnalisterge kәsiby bilim beru túrghysynan kómektesudi basty maqsat etip otyr­ghan ortalyq. Mәselen, mamyr aiynyng 27-28 kýnderi Almatyda KIMEP oqu ornynyng ghimaratynda ótedi dep josparlanyp otyrghan «Qazaqtildi aqparat qúraldary tәjiriybesine jana media tehnologiyalaryn engizu» atty eki kýndik seminar-treningting bir blogy osy qúqyq mәselesine arnalmaq. Oghan osy salanyng maytalman mamandary - Ghaliya Ájenova men Janerke Janәbilova tartylyp otyr.

http://zan.zanmedia.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5472