Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2176 0 pikir 10 Jeltoqsan, 2011 saghat 12:05

Resey tónkeriske tirelip túr

Memlekettik dumagha saylau ayaqtalysymen «saylau әdiletsiz ótti» dep tanyghan sayasy qozghalystar men azamattar miting úiymdastyrghan bolatyn. Múnyng arty Reseyding býkil aumaghyn qamtyghan sherulerge úlasty. Býgin Reseyding týrli qalalarynda eng azy 300 adam jinalghan mitingiler ótip jatyr. Reseylik aqparat agenttikteri ýzdiksiz habar taratuda. Olardyng deregine qaraghanda, tek Mәskeuding Bolotnoy alanynda 40 myng adam saylaudyng әdiletsiz ótkendigin aityp, sayasy talaptarmen jinalyp túr. Mәskeu qalasynyng ózge de alandary men kósheleri qazirgi kezde sheruilerge lyq toly deydi aqparat kózderi.

Reseyding iri qalalaryndaghy alandargha jinalyp jatqan sherushilerding sany saghat sayyn ósip keledi. Saylaudyng әdiletsizdigi men dauystyng qayta sanaluyn talap etken júrttyng qolynda «Putin ket!» «Putinsiz - Resey!» «Demokratiya men bostandyq»  taghy basqa týrli úrandar jazylghan qaghazdar, tular, jalaular.

Dәl qazir Reseydegi bastalghan jappay sheruding nemen tynatyny belgisiz. Sheruletip jatqan halyqtyng sany: Peterborda - 5 myng adam, Novosibirde - 5 myng adam, Arhangeliskide - 3 myng adam osylay tizbektelip kete beredi. Mitingilerding sony halyq tolquyna úlasa ma dep zәresi úshqan orys biyligi Mәskeuding kóshelerine 60 mynnan astam poliysey men OMON-dy shygharypty.

Býgin Almatydaghy Resey konsuldyghyna Almatyda túryp jatqan osy elding azamattary kelip óz narazylyqtaryn tanytypty degen de habar kelip týsti.

Memlekettik dumagha saylau ayaqtalysymen «saylau әdiletsiz ótti» dep tanyghan sayasy qozghalystar men azamattar miting úiymdastyrghan bolatyn. Múnyng arty Reseyding býkil aumaghyn qamtyghan sherulerge úlasty. Býgin Reseyding týrli qalalarynda eng azy 300 adam jinalghan mitingiler ótip jatyr. Reseylik aqparat agenttikteri ýzdiksiz habar taratuda. Olardyng deregine qaraghanda, tek Mәskeuding Bolotnoy alanynda 40 myng adam saylaudyng әdiletsiz ótkendigin aityp, sayasy talaptarmen jinalyp túr. Mәskeu qalasynyng ózge de alandary men kósheleri qazirgi kezde sheruilerge lyq toly deydi aqparat kózderi.

Reseyding iri qalalaryndaghy alandargha jinalyp jatqan sherushilerding sany saghat sayyn ósip keledi. Saylaudyng әdiletsizdigi men dauystyng qayta sanaluyn talap etken júrttyng qolynda «Putin ket!» «Putinsiz - Resey!» «Demokratiya men bostandyq»  taghy basqa týrli úrandar jazylghan qaghazdar, tular, jalaular.

Dәl qazir Reseydegi bastalghan jappay sheruding nemen tynatyny belgisiz. Sheruletip jatqan halyqtyng sany: Peterborda - 5 myng adam, Novosibirde - 5 myng adam, Arhangeliskide - 3 myng adam osylay tizbektelip kete beredi. Mitingilerding sony halyq tolquyna úlasa ma dep zәresi úshqan orys biyligi Mәskeuding kóshelerine 60 mynnan astam poliysey men OMON-dy shygharypty.

Býgin Almatydaghy Resey konsuldyghyna Almatyda túryp jatqan osy elding azamattary kelip óz narazylyqtaryn tanytypty degen de habar kelip týsti.

Ne bolsa da qazaq últy men memleketining bolashaghyna qauip kelmesin dep tileyik

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5485