«Últymnyng yntymaghy men úiytqysyna, elimning egemendigi men erkindigine syzat týsip, syna qaghyla qoymasynshy» dep jýrgen jannyng birimin.

Biraq kópúltty memleket degen sayyn namysyn ózge últqa taptatyp, jigerin jasytyp, bóten halyqqa nege qazaqty jyghyp beremiz? “Qiyadan qyran úshsa, qiyaghy kýietin, qúlan jortsa túyaghy tozatyn” qiyalda ghana bolatyn qiyan ólkemiz bar.

Jasyratyny joq sol ólkening suy mol, mәieginen mayy shyqqan jerleri qazaqtyng ózine búiyrmaghan. Soghan qaramastan soghys jyldary asharshylyqta jer auyp kelgen qanshama bóten halyqty qoynyna aldy, tórine shyghardy, nesibe-yryzdyghyn bólip berdi. Qazaqtay meyirimdi halyqty әlemnen sham alyp izdese de tappaydy eshkim... Sóite túra sýttey úiyghan últymnyng qútyn qashyryp, júrtymdy jýndey týtkisi keletinderge ne deymiz?! Dәlel izdeseniz bir ghana Almatynyng tónireginde bolghan oqighalar jetip jatyr. Toqsan týrli últtyng ókili túratyndyqtan «últarazdyq narazylyqqa úlaspasyn, úly dalanyng egemendigi qymbat» dep kóp nәrsege kóz júma qaradyq. Eshqashan qyzyn jylatpaghan últ edik, kirmeler qyzymyzdy zorlap qorlaghanda dymymyzdy shygharmay tynyshtyq saqtadyq.

Biraq naqaq tógilgen kóz jasyna Núrlanday arly jigitter shydamay, jerding iyesi qazaq ekenin jaylap qana týsindirgen bolatyn, qazaqtyng súrauy bar ekenin úqtyra alghan. Múnymyzdy qazaqtyng suyn iship, nanyn jep otyrghandar týsingisi kelmepti biraq. Al eng soraqysy, jaltaqtap, «tolerantty bolamyzdyn» sony ynjyqtyqqa, namyssyzdyqqa, últtyq mýddening ayaqasty taptaluyna, key jaghdayda mazaq etuge deyin baryp jetti.

Aqyry, mine! Ózderining qazaqtyng jerine kirme ekenin úmytyp atpalday azamatty óz aulasynda óltirip ketti. Qúshaghymyzdy jayyp, tórge ozdyrghanymyzdy osylay basynghany shekten shyqty. Biz osyghan layyq pa edik? Eshbir memlekette bolmaghandy jasap, ýy ishinen ýy tigip bergen assambleya qayda? Nege osyndayda tentegin tezge salyp bereke-birlikti oilap, kerisinshe solar últarazdyq qaqtyghysqa jol bermeudi oilamaydy? Qazir júrtty qorqytyp qoyghan. Eldi qorqytyp-ýrkitip basqaru da dúrys emes. Qorqynysh qazaqtyng jasampazdyghy men órkeniyetke úmtylysyn óltirip tastaydy.

Bizding qazir aitqymyz kelgendi aita almay auzymyzdy jauyp otyrghan jayymyz bar.

Azulymyzdy auyzdyqtap, biliktimizdi búghaulap, alqymymyzgha qanjar tiregen ózgeler de qazaqqa óz jerinde des bermey keledi. Keudennen basyp túnshyqtyryp, qúlaghynnan basyp túqyrtyp, birindi emes bәrindi qúrdymgha jiberem degen solardyng noqtasyna da, jýgeninine de kóz júmyp, basymyzdy tosa bermekpiz be... «Jaman ýiding qonaghy biyleydi» degendi aitqan da, úqqan da el edik qoy. Búlqynayyn dese, moynyna salghan búghalyghymen túnshyqtyratyn birtýrli tәrtippen búqarasyn tyrp etkizbeytin biylik taghy bar...

Ýndemey qalsam – útylghanym, azamattyghyma da syn dep týsinetin osy qoghamnyng bir mýshesimin. Demek:

«Qylmyskerdi tap basyp, tapjyltpay túzaqtar dep týsinetin polisiyadaghy sýleylerimiz kimdi kýzetip túr? Qazaq jigitine qauip tónip túrghanyn bildi, nege qorghamady?» – dep súraugha qazaqtyng balasy retinde súraugha qaqym bar shyghar. Namysyn nangha satpaghan últshyl arly jigittin, bir әuletting bas kóterer azamaty, bir shanyraqtyng iyesi – Núrlanday qazaqtyng qúny joq pa? Izdeusiz-súrausyz ba edi? Bizdegi ziyalylargha she? Olargha ózi az qazaqtyng osylay ózge últtyng qolynan jan tapsyrghany әser etpey me? Nege ýnsiz bәri? Búl – mening janayghayym, jalghyz emestigime de senem. Aq-adal peyilindi kórsetip, taza niyetpen kelse qazaqtyng qúshaghy ken, beybit elmiz. Asyna iship, ayaghyna týkiruge bolady degen týsinikte jýrse, qazaqtyng ózinde de, dastarqanynda da kie bar - aruaghy men dәmi atady.

Sizder de qalys qalmanyzdar, ýlken buyn. Endi últtyq mәselege kelgende kez kelgen diasporanyng kóniline qaraghandy qon kerek. Erding qúnyn ótemese, tentegin tyimasa, sonsha qarjy ketirip ústap otyrghan QHA taratylsyn degen úsynys aitam. Ózge últty kemsitkemiz joq, qazaqtyng mýddesine júmys istelinui kerek uaqyttyng jetkeni de ras...

Bekjan Túrystyng әleumettik jelidegi jazbasy

Abai.kz