Japandaghy jalghyz aghash
(bahadýr Ábilqayyr han)
Ábilqayyr han – HÝIII ghasyrdaghy Qazaq handyghynyng danqty túlghalarynyng biri. Ol qazaq dalasyna shyghystan basa kóktey kirgen Jonghar handyghyna, batystan Reseyding qolastyna kirip kýsheygen Edil qalmaqtary men esirgen estekterge (bashqúrttargha), ózen jaghalap ornalasqan orys-kazaktargha qarsy kýresti sheber úiymdastyrghan, úrys-soghysta batyldyq, erjýrektik, qaharmandyq tanytqan biyleushi. Han taghyna batyrlyq erlik isteri arqyly ie bolghan. Onyng handyq mórine biyleushilik lauazymmen qatar batyrlyq ataqtyng (Ábilqayyr-Múhammed-Ghaziy-bahadýr-han) qosaqtalghany tegin emes.
HÝII-HÝIII ghasyrlardaghy jauyngershilik zamanda batyrlyq ataq pen danq Qazaq ordasyn biylegen Shynghys túqymdarynyng taqqa otyruyna septigin tiygizetin. Ensegey boyly Er Esim hannan bastap Qazaq handyghyn tolyq biylegen biyleushilerding barlyghy derlik «bahadýr», yaghny «batyr» degen ataqty alghan túlghalar. Ábilqayyr han dәuirinen keyin biylikke kelgen Abylay hannyng mórinde de (Badahýr Abylay bin súltan Uәli) «batyr» degen danq bar.
Qazaq handyghynyng tarihy shyndyghynan tuyndaghan búl kórinis halyq anyzdarynyng mazmúnynda da oryn tapqan. Anyzdar Ábilqayyrdy mәrt minezdi, jau jýrek batyr túlgha retinde dәripteydi. Ol han taghyna kóterilgenge deyin qazaqtyng ataqty batyry Shaqshaq Jәnibekting qamqorlyghynda bolyp, batyrlyq isterimen kózge týsedi. «Birde, - deydi 1899 jyly «Turgayskie oblastnye vedomosti» gazetasynda jariyalanghan halyq anyzynyng mazmúny, - Jәnibek batyr bir top senimdi jigitterimen kele jatqanda japan týzde bútaghy mol jalghyz aghashtyng kólenkesinde tórt taghandap úiyqtap jatqan jasóspirimdi kóredi. At basyn tartqan Jәnibek úiyqtap jatqan jasóspirimning kórki tamsanyp, qasyndaghylargha bylay deydi:
- Qanday aibarly әri kelbetti keskin. Múnyng deminde qúdiretti quat pen biyik menmendik esedi. Jigitting qanynda asyl tektik bar», - deydi batyr. – Qarandarshy, eki qolyn qúlashtay jazyp dýniyeni bauyryna basatynday bolyp jatyr. Búl jas jigitti bolashaqta ýlken jetistikter kýtip túrghanyna senimdimin. Osy aitqanym kelmese, Jәnibek degen atym óshsin,- dep, nayzasynyng úshymen úiqydaghy jigitting qolynan jenil qimylmen týrtip qalady.
Nayza týrtkisinen oyanyp ketken jas jigit atyp túryp janynda jatqan sadaqty alyp batyrdyng tura keudesine kezeydi. «Toqta, bayghús, toqta. Sadaghyndy tart! Men - Jәnibekpin, atym tanys shyghar saghan. Men saghan qastyq jasamaymyn, dostyq úsynamyn!»,- deydi.
Sonda jasóspirim jigit batyrgha bylaysha jauap qatady: «Sen ataqty Jәnibek bolsang da, kisige kýni týspegen, kisiden bir nәrse dәmetpegen adamdy mazalaugha qanday dәting bar! At ýstinen nayzamen týrtuge men jol bermeymin. Men kedeymin, biraq mәrtpin. Sen, Jәnibek, solgha ket. Men, súltan, Ábilqayyr ongha keteyin! Áy, Jәnibek, qashannnan beri qarasha júrt han sýiegine qas edi?», - deydi. Jәnibek batyrdyng qosyny jasóspirimning ótkirligi men mәrtigine antarylyp qalady. Antarylghan jigitterin Jәnibekting ózi de odan әri tang qaldyrady: ol attan týsip, jas jigitke dostyq qolyn úsynady. Jasóspirim jigit sadaghyn týsirip, mәrt batyrdyng sәlemin qos qoldap qúrmetpen alady. Jәnibek batyr súltan Ábilqayyrmen úzaq sóilesedi. Onyng jalghyz ekenin, aghash manynda jayylyp jýrgen qonyr taydan basqa maly joq kedey ekenin bilip, barymtagha birge barudy úsynady».
Ábilqayyrdyng qosynyna HÝIII ghasyrdyng bas kezindegi Jonghar shapqynshylyghyna, Edil qalmaqtary men bashqúrttargha qarsy joryqta aty shyqqan Tabyn Bógenbay, Tama Eset, Shaqshaq Jәnibek syndy batyrlar, bedeli hannan kem emes qarasha kisi Qarakesek Qazybek by syndy danqty túlghalar jinalady. Batyl әri jas Ábilqayyr 1710 jyly bolghan Qaraqúm (Álim balasy Qarakesek taypalyq odaqtyng jerinde ótkendikten «Qarakesek qúryltayy» dep te atalady) qúryltayda bas qolbasshy bolyp, Úlytau manyndaghy ataqty «Qalmaq qyrghan» soghysynda jeniske jetedi. Osylaysha, shyghystaghy Jonghar handyghy men batystaghy Edil qalmaqtarynyng Saryarqa arqyly emin-erkin aralasuyna, kýsh-quat toghystyruylaryna tosqauyl qoyady. Sonymen qatar, Qazaqsannyng batys ónirindegi borday tozghan Noghay Ordasynyng qonysyn torauyldap jýrgen torghauyt qalmaqtaryna, Edil-Jayyqty jaghalap kelgen orys-kazaktaryna, Oral tauynan ekpindey týsken estekterge toytarys beredi.
1723 shyghystaghy Jonghar memleketi qazaq jerine tútqiyldan shabuyl jasap, Úly Dalanyng sauda-sattyq artteriyasy ornalasqan ontýstik-shyghys auyr soqqylar jasaydy. Qazaq halqy el jadynda «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» degen ataumen qalghan ýlken bosqyndy, tragediyany bastan keshti. Atalmysh ónirge Jonghar ýstemdigi, óktemdigi ornaydy. 1726 jyly ontýstik ónirdi azat etu maqsatynda úiymdastyrylghan Ordabasy qúryltayynda Ábilqayyr han ekinshi mәrte qazaq әskerining bas qolbasshy bolyp saylanady. Onyng qolbashylyghymen qazaq qosyndary ataqty Anyraqay soghysynda jeniske jetip, jongharlargha qarsy kýirete soqqy beredi.
Qan maydanda әbden shyndalghan, ysylghan, manyna ataqty batyrlardy toptastyra bilgen, qazaq әskerining bas qolbasshysy dәrejesine taza erlik, batyrlyq, jaujýrektik isterimen qol jetkizgen Ábilqayyrgha Qazaq Ordasynyng ýlken taq biyligi, dala dәstýri boyynsha, keng ashylghan edi. Ókinishke qaray, Ábilqayyrdyng janyn shýberekke týiip jýrip, qanyn tógip qazaq jerin qorghaghan jauyngershilik isteri jәne qarashanyng (batyrlardyn) qoldauy onyng ýlken taqqa ie boluyna keng danghyl bolmaydy. Taq iyeligi tar úghym shenberinen shygha almay, Jәdik súltan úrpaqtarynyng múragerlik enshisinde qalady. Osylaysha, ottay janghan Ábilqayyrgha han saylau isinde dalalyq әskery demokratiyanyng qozghaushy kózi bolghan jauyngershilik, qaharmandyq isterding baghasy «kómekke kelmey», ýlken taq biyligi ýshin kýreste ol әulettik bedel men yqpaldastyqtan jeniledi. Basqasha aitqanda, ony ózining aqsýiek qandastary shettetedi.
Batyr minezdi mәrt Ábilqayyr mort ketip, shyghystaghy qan maydandy tastap, ózine qaraghan senimdi qosyndary men batyrlaryn ertip, Qazaq dalasynyng batys ólkesine bayaghy Joshy úlysynyng ortalyq óniri bolghan Jem-Saghyz, Edil-Jayyqqa qaray jyljidy. Atalmysh ónirge Resey patshalyghynyng qoldauymen ornyghyp alghan torghauytttar, orys-kazaktary, bashqúrttarmen arpalysady. Ejeldegi Joshy, bergidegi auly aralas, qoyy qoralas bolghan Noghayly qonysyn Qazaq Ordasyna tolyq qaratu ýshin kýresedi. Joshy han úrpaqtary baqilyq mekeni retinde bayyz tapqan Sarayshyq syndy kiyeli qalasy bar Jayyq ózeninen qalmaqtardy asyra quyp, Qazaq handyghynyng batystaghy bayyrghy shekarasyn keneytedi. Onyng Resey ýkimetining ókilderine qaratyp: «Jayyq ózeni keuip qalghansha, tipti, aqyrzaman kelgenshe, qazaq halqy búl jerden aiyrylmaydy», -dep kesip aitqan sózi әli talay úrpaqtyng rizalyghyna ie bolatyny anyq.
Ábilqayyr han qazaq dalasynyng batys bóligine kóz alartyp jýrgen kórshiles júrtqa sayasy toytarys beru ýshin Resey patshayymyna protektorat bolugha ótinish jasaydy. Alyp imperiyamen shekaralas ónirdegi әskery bekinisterden sauda jәrmenkelerin ashyp, ontýstiktegi sauda-sattyq ainalym nópirining soltýstikke qaray auysuyna sebep boldy. Osylaysha ol manayy qolday qoymaytyn qauipti, biraq el bolashaghy ýshin manyzdy sayasy sheshimdi ózge Shynghys túqymdarynyng kelisimin almay ózi qabyldap, kýrmeui qysqa qiyn-qystau, kýrdeli tústa jalghyz jýrip jol tabugha úmtylady.
Qazaq Ordasy biyligining bayandylyghy jәne túraqtylyghy ýshin Ábilqayyr han kýshti kórshi Reseyding qoldauy arqyly el biyligin bir tizginge baghyndyru sayasatyn jýrgizedi. Hannyng bir ortalyqqa baghynghan handyqty qalpyna keltiru maqsatynda jýrgizgen sayasatynyng mazmúny Resey patshalyghynyng ýkimet ókilderimen jýrgizilgen kelissózde ýnemi kórinis tauyp otyrdy. Mysaly, 1742 jyly 23 tamyzda Orynbor general-gubernatory I. Nepluev Resey patshalyghynyng atynan Or bekinisinde qazaq han-súltandary jәne bedeldi batyrlarymen kelissózder jýrgizedi. Kelissóz barysynda Ábilqayyr han I. Nepluevke mynaday noghay tәmsilin (nagayskaya poslovisa) mysal etedi: «Kotoraya-de zmeya iymeet odnu golovu, a hotya mnogie hvosty, to-de za golovoi vse hvosty v noru legko prohodyat, a bude mnogoe chislo golov, a hvost hotya y odiyn, to-de v tom zatrudneniye».
Atalmysh túspaldy tәmsildi tilge tiyek ete otyryp búdan әri han ózining týpki oiyn da ashyq aitady: «Po kotoromu priymeru nadeetsya on, han, chto za nim vse budet posledovati y protivnosty uklonyatisya im budet nevozmojno».
Ábilqayyr hannyng Orynbor general-gubernatoryna túspaldyq mysal retinde aityp otyrghan «noghay maqaly» – Shynghys zamanyn kele jatqan kóne miftik mazmúnynan tuyndaghan qanatty sóz. Búl miftik anyz Shynghys hannyng ghúmyrbayany men joryqtaryn bayandaugha qúrylghan «Mongholdyng kóne qúpiyasy» kitapta bayandalghan: «Boghda Shynghys qaghan Menketý sheshenge sóile dep әmir beredi. Sonda Menketu sheshen bylay deydi: Ertede myng basty, jalghyz qúiryqty jylan bolypty. Kóp bastary jan-jaqqa tartyp, ózara tartysyp jýrgende arbanyng donghalaghyna basylyp ólipti. Jәne de myng qúiryqty, jalghyz basty jylan bolypty. Myng qúiryghy jalghyz bastyng sonyna erip, inge tyghylyp, arbagha basylmay aman qalypty. Osynday myng qúiryqty myqty bolu ýshin kýsh qosyp, qayrat jiyndar»,- dedi». Shynghys zamannan jetken osy bir tәmsilding Ábilqayyr han auzynan aityluy Qazaq handyghynyng tarihy bastauy men qaynar kózining terendigin tanytsa kerek.
Ábilqayyr HÝIII ghasyrdyng orta sheninde, yaghniy1748 jyly kóz júmghangha deyin Qazaq Ordasynyng eng bedeldi biyleushisi bolady. Qazaq biyleushilerining Resey nemese Jonghar handyghymen jýrgizgen qarym-qatynastarynda Ábilqayyrdyng yqpaly zor boldy. 1771 jyly Ýsh jýz Alashtyng hany bolyp saylanghan Abylay ózining han bolyp saylanghanyn Resey patshayymyn habardar etu maqsatynda jazghan hatynda 23 jyl búryn dýniyeden ótip ketken Ábilqayyrdyng esimin atauy tegin emes edi. Ol bylay deydi: «Mening ata-babama tuys bolghan Ábilqayyr han men Ábilmәmbet han qaytys boldy. Olar dýniyeden ótken son, han bolu joly maghan tiydi. Olar qaytys bolghannan keyin, qazaqtyng barlyq jýzi, yaghny Úly jýz, Orta jýz, Kishi jýz handary men súltandary bir auyzdan Tashkentting kishigirim jәne ýlken qalalarymen birge otyryp 1771 jyly Týrkistan qalasynda, músylmannyng әuliyesi Qoja Ahmetting basynda, әdettegimizdey dúgha oqy otyryp, meni ýsh jýz Alashtyng hany etip saylaghany haq».
Bahadýr Ábilqayyr han Joshy úlysy ydyraghannan keyin qatty kýsheyip, sol alyp elding ornynda qalghan kishigirim handyqtar men ordalardy ydyratuda jәne olardy ózderine baghyndyruda kóp tәjiriybe jinaghan Resey patshalyghynyng sayasy tehnologiyasy men intrigasynyng qúrbany bolady. Ábilqayyr han taq ýstinde emes, qas batyrlargha tәn maydanda keletin ajal oghynan qaza tabady. Biraq búl maydan óshtesken jaumen bolghan soghys emes, ózining aqsýiek qandasymen bolghan qaqtyghys edi.
Ol kózining tirisinde qay jerde kóz júmsa, sol jerge jerleudi ósiyet etedi. Búl jauyngershilik ruhtan óris alghan batyrlargha tәn shahittyq tanym edi. Ol, әriyne, ózi ólgende artynda qalghan júrt ony han túqymy retinde mýrdesin әulie Týrkistangha jerleuge úmtylatynyn bilgen de shyghar. Biraq ol búl «baqúldasudan» sanaly týrde bas tartqandyghy bayqalady. Bәlkim, tәni jerge berilgen belgini bildiretin beyit arqyly qazaq jerin qorghap jatarmyn dep oilady ma eken? Osy orayda, hannyng senimdi serigi ataqty Tama Eset batyrdyn: «Meni biyik tóbege jerlender. Ólgennen song da ókshemmen jaudy tirep jatayyn»,- degen ósiyeti eske týsedi.
Atalmysh mazmúndaghy qazaq dalasyna qarashekpender qaptap, jer ólsheuge týsip, talan-tarajgha salyna bastaghan tústa búrynghy jerin, elin qasyq qany qalghansha qorghan batyrlardyng erlik isterin ansaghan halyqtyng ystyq armany men sheksiz qiyalynan tuyndaghan saryn da bolar, bәlkim? Keshegi patsha, odan keyingi kenes dәuirinde elding shekarasy shegendelgen tústa qazaqtardyng ata-babalarynyng beyit-qorymdary arqyly qonystyng kimge tiyesili ekendigine dәlel-dәiek bolghandyghy qazirgi tarihnamada aitylyp jýr.
Ábilqayyrdyng ósiyeti boyynsha, halyq ony ózi qaytys bolghan jerge jerleydi. Ol jer qazirgi Qabyrgha ózenining Ólkeylik ózenine úlasatyn mýiisten 3-4 shaqyrym jerdegi ong jaq jaghalau. Búryn-sondy beyit bolmaghan qúla týzge Ábilqayyr han jerlengen son, qorym qatary kóbeyip, qatary arta týsedi.
1771 jyly qazaq dalasy arqyly Jonghariyagha qashqan Edil qalmaqtaryn qughan orys әskery qosynynyng qúramynda bolghan N.Rychkov múny qazaqtardyng «ataqty qorymy» (slavnoe kirgiyz-kaysaskoe kladbiyshe) dep atap ótedi. Han mýrdesi jerlengen beyitting ayaq jaghyna ózinen-ózi aghash ósip shyqqanyn, sondyqtan halyq búl kórinisti tegin nәrse emes dep baghalap Ábilqayyrdy әulie tútatynyn, beyit janyndaghy sol aghashtyng bútaqtaryna jip, shýberek baylaytynyn, qúrbandyq shalatynyn jazady. Búghan qosa ol qorymda han molasynan qúrylystyq sәuleti túrghysynan kórki asyp týsetin ózge de beyitter kóp ekenin aitady.
N.Rychkov jazbasynan keyin 124 jyldan keyin, yaghny 1895 jyly «Turgayskaya gazeta» basylymyna jariyalanghan Derbisaldy Berkimbaevtyng (Elek (Aqtóbe) uezi basshysynyng kómekshisi) «Drevnie razvaliny y kurgany v kirgizskoy stepi» atty maqalasynda han qorymy turaly mәlimet keltiriledi. Onda ol Ábilqayyrdyng beyiti qorymnyng qay jerinde ekenin naqty tap basyp aitu qiyndyghyn, biraq qorymnyng ishinde shiyki kesekten salynghan beyitting bar ekenin, onyng janynda tal ósip túrghanyn, al ondaghy qúlpytasqa balta, qylysh, qanjar beynelengenin jazady. Múny avtor bylaysha mazmúndaydy: «K severu ot kravannogo trakta, prolegoyshego po pravomu beregu r. Ulikoyaka, nahoditsya bolishoe kirgizskoe kladbiyshe, nazyvaemoe «han», na kotorom pahoronen izvestnyy han Abulhaiyr, prinyavshiy podanstvo Rossii. Hotya s tochnostiu opredeliti mesto pogrebeniya Abulhaira nevozmojno, no na kladbiyshe etom esti ogorojennaya stenoiy iz syrsavogo kirpicha mogila. Dlina steny 3,1\2 saj., vyshina 2 arsh. y tolshina 1\2 arsh. Na mogiyle teperi rastut taly vyshinoi v 2 sajeni. Na stene esti plita s nerazborchivui nadpisiu y iskajennymy ot vremeny bukvami. Na pliyte izobrajeny topor, shashka y kinjal».
D.Berkimbaev jazyp otyrghan qúlpytastaghy batyrlyq ruhtyng beynesin beretin rәmizder naqty Ábilqayyrdyng beyitine qoyyldy ma, әlde basqa ataqty kisining basyna qoyyldy ma, ol jaghy bizge beymәlim. Biraq bir nәrseni payymdaugha, túspaldaugha bolatyn syndy. Qazaq dalasyn tútas qorghaghan bahadýr Ábilqayyr han janyna batyrlyq jәne basqa da isterimen aty shyqqan kisilerdi jerleu qazaq arasynda bertinge deyin ýlken qúrmet bolghangha úqsaydy.
«Japan týzde bútaghy mol jalghyz aghashtyng kólenkesinde tórt taghandap úiyqtap jatqan jasóspirim» qazaq halqynyng basyna qiyn-qystau, qysyltang zamanda han taghyn at ýstine erttep, kózsiz erlik isteri men qaharmandyq joryqtary arqyly danqy shyqty. Ýlken han taghynan shettelip, el taghdyryna qatysty manyzdy sayasy sheshimder qabyldauda aqsýiek han túqymdary qatarynan oqshau shyghyp, jalghyz jýrip jol tapqan, qarashadan tirek izdep qosyn qúrghan, batyrlardan dos tapqan Ábilqayyr sol biyliktegi qandasynyng qolyndaghy ajal oghynan jyghylady.
Jan-jaghynan jau antalaghan qazaq dalasynyng shyghysy men batysyna sharq úryp jantalasa kýresken bahadýr han japan dalada mәngilikke bayyz tapty. Han beyitine kólenkesi mol jalghyz aghash ósip shyqty. Jalghyz aghashty jalghyz beyitten bastalghan jer keyingi baqilyq bolghan pendelerge pana bolatyn ýlken qorymgha ainalyp, ol el tanymynda әulie jatqan kiyeli oryngha, batyrlyq ruhtyng rәmizine ainaldy.
Japandaghy jalghyz aghashtyng kólenkesi qúla týzde saya izdegenge pana bolatynynday, jan turalatyn maydan-joryqta qan keshken, biyliktegi aqsýiek qandastarynan bólek shyghyp, shyrghalany mol shiyrly jolda shirygha jýrip shynyqqan bahadýr hannyng el ýshin atqarghan qyzmeti Alash atty qalyng júrttyng ójet ruhyna, jer tútastyghyna, órkeniyet kókjiyegindegi alys múnarlargha úmtyluyna kóp paydasyn tiygizdi.
Aqtóbe oblysyn Berdibek Saparbaev basqaryp túrghan tústa han qorymnyng janyna Ábilqayyrgha arnalghan zamanauy sәuletti keshen túrghyzyldy. Keshende sәulettilik keskini batyr dulyghasyn beyneleytin han mavzoleyi men Ýsh jýzding birligin beyneleytin stella kórinis tapqan. Qazaq jerin tútas qorghaghan bahadýr Ábilqayyr hangha býgingi birlik pen tútastyqty ýlgi etken úrpaqtarynyng rәmizdik qúrmeti sabaqtastyq jolymen osylaysha jýzege asyp, han qorymy búl kýnde Alash balasynyng niyettenip, әldiylep ziyarat etip keletin kiyeli ornyna ainaldy.
Almasbek Ábsadyq
Abai.kz