Serik Erghali. Soghym basy nemese qystyng alghashqy kýni
Qazirgi dәstýrge salsaq, jana (jas) jyl qysta kiredi, al qazaq úghymy boyynsha qysta «kәri qúda kelip әlek salady». Abay múny aitqanda, qazaqtyng ghana emes, keminde ondaghan ghasyrlyq tegi bar tanymgha sýienip otyr. Ata qazaq jyldy ruhaniy-pәlsapalyq jaghynan bir birine qarsy eki mausymgha - alty ay qys pen alty ay jazgha bólgenimen, tirshilik mausymyn 4-ke jiktegen [1]: jazghytúrym (kóktem), jaz, kýz, qys. Andap qarasaq, qazaqtan (týrkiden) basqa eshbir etnosta Tabighattyng jyl mausymdaryna qaray bolatyn qúbylystaryn sipattaytyn atau joqqa tәn: qysta Tabighat «qysylady»; jazda - «jazylady»; kýzde - «kýzeledi», al kóktemde - «kókteydi»! Árbir jyl mausymy - 90 kýnnen túrady, qalghan bes kýn «qonaq» atalyp, soghan sәikes «Besqonaq» miyfi qalyptasqan. Tipti, elding batysyndaghy qazaqtar [3] jyl sayyn 13-18 kókek arasyn әlgi «bes qonaqtyn» meymandaytyn kýnderi retinde aua rayynyng búzylysyn әlgi miftik-astrologiyalyq qúbylysqa balaydy: sol kýnderi kәdimgidey, kóktem shyqsa da, qar aralas janbyr jauyp, keyde borandatyp, birde nayzaghay oinap, búrshaq jauatyn kezderi bolady. Qysqasy, búl bes kýnde Tabighat ózining jyldyq minezinen «minispektakli» kórsetedi. Alayda, klimaty ózgergen qazirgi uaqytta múnyng bәri bola beredi deu qiyn.
Qazirgi dәstýrge salsaq, jana (jas) jyl qysta kiredi, al qazaq úghymy boyynsha qysta «kәri qúda kelip әlek salady». Abay múny aitqanda, qazaqtyng ghana emes, keminde ondaghan ghasyrlyq tegi bar tanymgha sýienip otyr. Ata qazaq jyldy ruhaniy-pәlsapalyq jaghynan bir birine qarsy eki mausymgha - alty ay qys pen alty ay jazgha bólgenimen, tirshilik mausymyn 4-ke jiktegen [1]: jazghytúrym (kóktem), jaz, kýz, qys. Andap qarasaq, qazaqtan (týrkiden) basqa eshbir etnosta Tabighattyng jyl mausymdaryna qaray bolatyn qúbylystaryn sipattaytyn atau joqqa tәn: qysta Tabighat «qysylady»; jazda - «jazylady»; kýzde - «kýzeledi», al kóktemde - «kókteydi»! Árbir jyl mausymy - 90 kýnnen túrady, qalghan bes kýn «qonaq» atalyp, soghan sәikes «Besqonaq» miyfi qalyptasqan. Tipti, elding batysyndaghy qazaqtar [3] jyl sayyn 13-18 kókek arasyn әlgi «bes qonaqtyn» meymandaytyn kýnderi retinde aua rayynyng búzylysyn әlgi miftik-astrologiyalyq qúbylysqa balaydy: sol kýnderi kәdimgidey, kóktem shyqsa da, qar aralas janbyr jauyp, keyde borandatyp, birde nayzaghay oinap, búrshaq jauatyn kezderi bolady. Qysqasy, búl bes kýnde Tabighat ózining jyldyq minezinen «minispektakli» kórsetedi. Alayda, klimaty ózgergen qazirgi uaqytta múnyng bәri bola beredi deu qiyn.
Sóitip, jyldyq Uaqyt tórt toqsangha bólinedi jәne әr toqsannyng ózine tәn jastyq mausymyna sәikestigi bayqalady. Jyl bastalatyn jazghytúrymnyng «kóktem» atalyp, Tabighat kókteu ýderisine kirisse, odan song jaz kelgende jansyz zattyng ózi boyyn «jazyp», kýn jylynghanda kólemin úlghaytatyny fizika ghylymynan belgili. Kýzde Tabighat bitken barlyq ósu-órkendeu ýderisin toqtatady da, maldyng jýni týgili, ósimdik bitken japyraghynan aryla bastaydy - kýzeledi. Al qysta barlyq ýderis qantarylady. Qystyng naq ortasyn qazekeng «qantar» dep aidar taqqany da sodan.
Tang qalarlyghy sol, búl tanym mamandardyng esebi boyynsha búdan 5-6 myng jyl búrynghy delinetin, [3] Almatynyng soltús-batysyndaghy 170 shaqyrym jerdegi Anyraqay tauyndaghy jartasta qashalghan ejelgi suretterde beynelengen. Onda kýn didarly adam keyipti túlgha (búny «Tәnir» atalyp jýrgen jarqyn kýsh dep payymdaymyz) men týn didarly - Inir (búl qazaq úghymynda kýn batqannan keyingi kesh týsken uaqytty bildiretin úghym týrinde qalghan) ortasynda saghat tiline qarsy baghyt boyynsha Siyr jylynyng 4 mausymy beynelengen: jana tughan búzau, onyng ýstin ala baspaq jayylyp túr, al onyng sol jaghynda semiz de mýiizi qaraghayday iri búqa Tәnirge qarap túr da, onyng astyn ala mýiizi týsken, auru da kóterem siyr tәltirektep túr. Búl sәikes týrde beynelengen jyldyng tórt mezgili - kóktem, jaz, kýz jәne qys.
Búl qashama suretten «Jana jyldyn» nege kóktem bolghandyghy da osydan týsinikti, óitkeni, kóktemning nyshany - jana tuylghan tól! Jogharydaghy qystyng keypin kórsetip túrghan kóterem siyr Jyldyng qartayghan, óler shaghyn beyneleydi: qar keypindegi bar (materiya) erip joghalady, Kenis «qysylady», Uaqyt «qantarylady». Qazaq tanymyndaghy Qystyng kәri beynesi o bastan keletin dәiekke negizdelgen. Endeshe, kәri qysta Jyldyng tuyluyn merekeleuimizge jol bolsyn!..
Búl ejelgi payymgha qarap, bir jyldyq uaqyt tolyq ghúmyrdyng tórt kezenin sipattaytynyn angharugha bolady. Kýni býginge deyin elding batys aimaghy 90 kýn qyspen 13-nauryzda qoshtasyp, [3] astrologiyalyq Jana jyldy 14-ne qarsy alyp keledi. Sol sekildi, shamamen alghanda, 14 jeltoqsan - qystyng alghashqy kýni bolyp esepteledi. Búghan deyin qazaq kýzdik soyyp, «yqtyrmamen otyryp» kýn ótkizse, atalmysh kýnnen bylay qaray soghym soydy qolgha alady.
Halqymyzda jeltoqsan aiynyng ortasynan bastalatyn [2,3] «Soghym» (key jerlerde «Soghym basy») atalatyn iri maldy soy rәsimi bar. Alayda, biz onyng tek qana túrmystyq-sharuashylyq mәnine ýnilip jýrmiz. Shyn mәninde ol - ejelgi zamandardaghy on eki jilikke bólshekteu arqyly «Jilikteme» ýlestiru joralghysy. Músylmansha aitqanda - qúrbandyq. Bertin kele ol taza túrmystyq mazmúngha ainalyp, qysqa et әzirleu ýrdisi bolyp ketti. Basqa jaghynan alghanda, Soghym Nauryzda «tughan» Jyl keypining ghúmyr keship bitu ghúrpyn pash etken boluy kerek. Jyldyq kiyenin keypi bir jaghynan ghalamdyq úly Qúdyretke soghym-qúrban bolady da, dýniyeni eski jyl retinde esirkeydi. Mine, osylaysha songhy ýsh ay boyy «ólim» ýderisin bastan keshken eski Jyl, qysta appaq әruaq-qargha ainalyp kelmeske ketedi de, onyng alasapyranynan (topan suynan) Nauryzda jasyl shóp nemese jas tól atributy bolyp tabylatyn Jana Uaqyt (Jyl) tuylady.
Jyldyng búl jazghytúrghy mausymy qazaqtarda Jyltoqsan [1] atalghan. Búl, sirә, jyldyq ainalym mejesin aiqyndaytyn týrkilik termin bolsa kerek. Al, jyldyng ózge mausymdary retimen әr toqsanyna [1] sәikes - Jaztoqsan, Kýztoqsan jәne Jeltoqsan atalady. Jalpy qysqy mausymnyng «jeltoqsan» ataluyna qarap, ózge toqsandardyng da sәikes apattyq (stihiyalyq sipaty) barlyghyn angharu qiyn emes. «Jeldin» basqasha atauy - aua. Qysqy qar erip, ainalany kóktemde sel basatyny, qyzylsu jýrip, alasapyran bolatynyn Su apatyna balaghan abzal. Al, shóp shyghyp, malgha qolayly jazghy mausymgha sәikes - Ot, búl sóz o bastan quat, qorek úghymdaryna mәndes, tipti, quraghan shópting jazghy órt kózi ekendigi de belgili; al kýzde jyl boyghy ósip-óngenning bәri kýzelip, Topyraqqa ainalady. Osy angharylghan jaytqa qaray otyryp, Jyl mausymdary tórt apattyng keypin de toqsan kýn boyy «kiyim» etetini shyghady.
Keltirilgen dәiekterdi qoryta kele, týrkilik jyl mausymdarynyng tereng mazmún men tanymgha toly ekenine kózding kóbirek jetetinin jasyru qiyn. Ata-babamyz tanyghan Jyl-Uaqyttyng әrbir qúramtasy (kompanenti) men sipaty barynsha shýigin, meylinshe bay. Sony býginimizge jarata alsaq, qaneki! Soghym shýigin [2] bolsyn, aghayyn!
Serik Erghaliy,
Etnograf, mәdeniyettanushy
«Abay-aqparat»
ÁDEBIYETTER
1. Aqseleu Seydimbek, «Qazaq әlemi», «Sanat», 1997
2. Seyit Kenjeahmetúly, «Qazaq halqynyng salt-dәstýrleri», «Almatykitap» 2007. - 284 bet.
3. Serik Erghali, «Nau men yrys», «Qazyghúrt», 2011. - 184 bet