Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 68707 0 pikir 16 Jeltoqsan, 2011 saghat 11:28

TÁUELSIZDIK ShEJIRESI

Alashtyng azattyghyna, tughan memleketimizding Tәuelsizdigine - 20 jyl. Osynau mәrtebesi biyik, ardaqty da ayauly kýnmen barsha halqymyzdy shyn jýrekten qúttyqtaymyz!

El aman, júrt tynysh, aspan astyndaghy Alashtyng azattyghy jasay bersin!

Jasasyn, Azattyq! Jasasyn, Tәuelsiz qazaq memleketi!

«Abay-aqparat»

Tәuelsizdik - eng basty qúndylyghymyz. Búl kýnge san ghasyr boyy armandap jettik. Tәuelsizdikke qan tógissiz, beybit týrde qol jetkizip, elimizdi әlemning órkeniyetti memleketterining qataryna qostyq. 20  jyl ishinde tәuelsiz Qazaq elin qalyptastyryp, naryqtyng qiyn ótkelekterinen aman ótkizip kelemiz.

Barsha qazaqstandyqtar ýshin Tәuelsizdikting mәni de, manyzy da airyqsha. Óitkeni biz Tәuelsizdikting arqasynda tarihymyzdy týgendep, tilimizdi, dinimizdi jәne dilimizdi qayta oralttyq. Memleketimizding últtyq rәmizderi qabyldanyp, últtyq salt-dәstýrimizdi jandandyrdyq.

Tәuelsizdiktin  20 jyly tarihta óz erekshelikterimen qaldy. Biz býgin osy atauly jyldargha toqtalmaqpyz.

1990 jyl.

  • 1990 jyly qazanda Qazaq KSR Jogharghy Kenesi respublikanyng egemendigituraly Deklarasiya qabyldady.

1991 jyl.

Alashtyng azattyghyna, tughan memleketimizding Tәuelsizdigine - 20 jyl. Osynau mәrtebesi biyik, ardaqty da ayauly kýnmen barsha halqymyzdy shyn jýrekten qúttyqtaymyz!

El aman, júrt tynysh, aspan astyndaghy Alashtyng azattyghy jasay bersin!

Jasasyn, Azattyq! Jasasyn, Tәuelsiz qazaq memleketi!

«Abay-aqparat»

Tәuelsizdik - eng basty qúndylyghymyz. Búl kýnge san ghasyr boyy armandap jettik. Tәuelsizdikke qan tógissiz, beybit týrde qol jetkizip, elimizdi әlemning órkeniyetti memleketterining qataryna qostyq. 20  jyl ishinde tәuelsiz Qazaq elin qalyptastyryp, naryqtyng qiyn ótkelekterinen aman ótkizip kelemiz.

Barsha qazaqstandyqtar ýshin Tәuelsizdikting mәni de, manyzy da airyqsha. Óitkeni biz Tәuelsizdikting arqasynda tarihymyzdy týgendep, tilimizdi, dinimizdi jәne dilimizdi qayta oralttyq. Memleketimizding últtyq rәmizderi qabyldanyp, últtyq salt-dәstýrimizdi jandandyrdyq.

Tәuelsizdiktin  20 jyly tarihta óz erekshelikterimen qaldy. Biz býgin osy atauly jyldargha toqtalmaqpyz.

1990 jyl.

  • 1990 jyly qazanda Qazaq KSR Jogharghy Kenesi respublikanyng egemendigituraly Deklarasiya qabyldady.

1991 jyl.

  • 1991 jyly tamyz aiyndaghy Mәskeude ótken dýmpuden keyin, Kommunistik partiya taratylyp, qoghamdyq mýlik biylikke berildi.
  • 1991 jyly 24 tamyzda Qazaq KSR Jogharghy Kenesi «Aghymdaghy jaghdaydy baghalau jәne Respublika egemendigin nyghaytu sharalary turaly» Qauly qabyldandy.

  • 1991 jyldyng 29 tamyzyndaghy Qazaq KSR Preziydentining «Semey yadrolyq synaq poligonyn jabu turaly» Jarlyghy boldy. Qazaq jerinde 40 jyldan astam uaqyt boyy synaq jýrgizilgen yadrolyq qarugha nýkte qoyyldy. Elbasynyng osy tarihy sheshimi, batyl qadamy býginde dýnie jýzine mәlim tarihy faktige jәne bizding últtyq maqtanyshymyzdyng mәnine ainaldy.

  • Tayauda ghana Birikken Últtar Úiymynyng Bas assambleyasy bizding el Preziydentining úsynysyn maqúldap, 29 tamyzdy Halyqaralyq yadrolyq qaru-jaraqqa qarsy kýres kýni dep jariyalady.

  • Qazaqstanda 1991 jyldyng tamyz-qazan ailarynda Preziydentting jarlyghymen mynaday qayta qúrular boldy: prokuratura, memlekettik qauipsizdik, ishki ister, әdilet jәne sot organdary bólindi. Qazaq KSR Memlekettik qorghanys komiyteti qúryldy. Odaqqa baghynyshty kәsiporyndardyng Qazaq KSR ýkimetining qaramaghyna týbegeyli ótip, respublikada altyn qory men Almas qory, t.b. qúryldy.

  • Áubәkirov Toqtar Ongharbayúly - qazaqtyng túnghysh gharyshkeri 1991 jyly 2 qazanda Bayqonyrdan «Sonz TM-13» kemesimen gharyshqa úshty.

  • 1991 jyly 16 qazanda - Qazaq KSR-ining Preziydentin saylau turaly Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng Zany qabyldandy.

  • 1991 jyly Jogharghy Kenesting tandauymen preziydentting qyzmet orny bekitildi. Qazaqstannyng túnghysh preziydenti bolyp Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev saylandy.

  • 1991 jyly 1 jeltoqsanda - Qazaq KSR-ining Preziydentin saylau ótti. Saylau nәtiyjesi boyynsha dauys beruge qatysqandardyng 98,78 % dauysyn jinaghan N.Á.Nazarbaev Respublika Preziydenti bolyp saylandy.

  • 1991 jyly 10 jeltoqsanda Qazaq KSR Jogharghy Kenesi «Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasynyng atauyn ózgertu turaly» Zang qabyldandy. Osy zangha sәikes jana qúrylghan tәuelsiz memleket Qazaqstan Respublikasy dep ataldy.

  • 1991 jyly 16 jeltoqsan kýni -

«Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik  tәuelsizdigi turaly» Qazaqstan  Respublikasynyng Zany qabyldandy.  Qazaqstannyng búl qabyldanghan Zany búrynghy KSRO elderinin  ishinde eng songhy zany bolyp tabylady.

Osy kýni Qazaqstan Respublikasynyn  memlekettik tәuelsizdigi jariyalandy. 1991 jyly jeltoqsannyng 16-synda Qazaqstan óz Tәuelsizdigin jariyalady. Osylaysha әlem kartasynda Tәuelsiz Qazaqstan atty jana memleket payda boldy. Onyng túnghysh Preziydenti bolyp Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev saylandy. Sóitip Qa­zaqstan Kommunistik partiyasy Orta­lyq Komiytetining HV plenumy qabyldaghan sheshim qazaq qoghamyna týbegeyli ózgerister engizdi.

 

  • 1991 jyly 12 jeltoqsan kýni - «Qazaqstandaghy 1986 jylghy jeltoqsannyng 17-18-indegi oqighalargha qatysqany ýshin jauaptylyqqa tartylghan azamattardy aqtau turaly» Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Jarlyghy qabyldandy.

1986 jylghy jeltoqsan kóterilisi.

1986 j. 16 jeltoqsanda Qazaqstan kompartiyasy OK Plenumy ótti, OK Birinshi hatshysy D.A.Qonaev qyzmetinen bosap, ornyna osyghan deyin Uliyanovsk oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy G.V.Kolbiyn qoyyldy.

Qazaqstandy basqaru taghy da búrynghy әdis boyynsha sheshilgen edi. Biraq búl joly jergilikti halyq oghan kóngen joq. Qarsylyqty qazaq jastary bastady.

Jeltoqsannyng 17 ertengisin partiyanyng OK ornalasqan alangha jastar jinaldy. Demonstrasiyany ýkimet qaruly kýshpen taratty.

Oqighagha qatysqandardy sayasy túrghydan qughyndau bastaldy. 99 adam sottaldy, 264 student oqudan shygharyldy. 1987 j. jazda KOKP Ok qaulysy shyghyp, jeltoqsan oqighasy qazaq últshyldyghynyng kórinisi retinde baghalandy. Jeltoqsan oqighasy qoghamnyng sayasy ómirin demokratiyalandyrugha serpin berdi.Osy kýnge deyin memleket jeltoqsan kóterilisining tarihy manyzyn týsiruge zor ýles qosyp keledi.

 

  • 16 jeltoqsan kýni - 1986 jyldyng Jeltoqsan oqighasyn eske alu kýni. Almaty qalasynyng halqy búl kýni Respublika alanyna shyghyp, 1986 jyly qaza bolghandardy esterine alady.

 

 

  • 1991 jyly 20 jeltoqsanda «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy

turaly» Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Qaulysy  qabyldandy

  • 1991 jyly 21 jeltoqsanynda Almaty qalasynda búrynghy KSRO qúramyna engen on bir tәuelsiz memleket basshylary Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn (TMD) qúru turaly Almaty Deklarasiyasyna qol qoydy. Sóitip, TMD-na memlekettik tәuelsizdik, teng qúqylyq jәne egemendik qaghidattarymen kiru turaly sheshim qabyldandy.

 

  • 1991 jyly Resey Federasiyasy Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik egemendigin tanydy.

  • 1991 jyly Qazaqstan boyynsha repressiya qúrbandaryna túnghysh ret Aqtóbe qalasynda Týietóbede eskertkish qoyylghan. Osy jerden jappay atu jazasyna úshyraghan jýzge juyq adamnyng sýiegi tabylghan, eskertkishting ashyluynda jiylghan halyqta esep bolmady. Jaqyndarynyng sýiegi qayda qalghanyn bilmey jýrgen talay aqtóbelik ýshin, jalpy halqymyz ýshin eleuli oqigha boldy. Búl eskertkishting avtory - sәuletshi Ábubәkir Ájighaliyev.

1992 jyl.

  • 1992jyly   10 qantarda  «Qazaqstan Respublikasynda ishki әskerleri turaly» Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Jarlyghy qabyldanyp, memleketting tәuelsizdigin qamtamasyz etu maqsatynda elimizding ishki ister әskeri qúryldy.
  • Qorghanys -tәuelsiz memleketting eng manyzdy nyshandarynyng biri. 1992 jyldyng 7 mamyrdaghy «Qazaqstan Respublikasynyng Qaruly Kýshterin qúru turaly» № 745 Jarlyghymen ózining derbes qúrylymy, basqaru men qarjylandyru tәrtibi bar respublikanyng Qaruly Kýshter qúrylysynyng negizi salyndy.

- Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna sәikes Preziydent

Qaruly Kýshterding Bas Qolbasshysy bolyp tabylady.

-  2003 j.7 mamyrynda  Qazaqstan Respublikasy Preziydentining № 1085

Jarlyghy negizinde  Qazaqstan Respublikasy Qaruly Kýshterining Áskeri-

teniz kýshteri  qúryldy.

  • 1992jyly 15 qantarda«Diny senim bostandyghy jәne diny birlestikter turaly»   Qazaqstan Respublikasynyng Zany  qabyldandy

  • 1992 jyly 30 qantarda Qazaqstan Europadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymyna kirdi.

-  Qazaqstan Respublikasy TMD elderining ishinde  birinshe bolyp 56 mýshe eldi  biriktirgen memleketaralyq bedeldi úiym Europa qauipsizdigi jәne yntymaqtastyghy úiymyna 2010 jyly tóraghalyq etu mýmkindigine ie boldy.

  • 1992 jyly 18 aqpanda Qazaqstan balalarynyng meyirimdilik qory «Bóbek» dýniyege keldi.

  • 1992 jyly Almaty qalasynda Dýniyejýzi qazaqtarynyng I Qúryltayy ótti.

  • 1992 jyldyn  2 nauryzynda Qazaqstan BÚÚ-na mýshe bolyp, onyng halyqaralyq qatynastar jýiesinde derbes subekt sapasynda yqpaldasuy bastaldy.   1991-1994 jyldar aralyghynda әlemnin  111 eli QR tanysa, 92 memleketimen diplomatiyalyq qarym-qatynas ornatyldy.

  • 1992 jyly 8 mamyrda  QR-nyng derbes Qaruly kýshteri qúryldy.

  • 1992 jyly 15 mamyrda TMD-nyng 6 memleketining (Armeniya, Qazaqstan,Qyrghyzstan, Resey, Tәjikstan, Ózbekstan) memleket basshylary Újymdyq qauipsizdik turaly shartqa qol qoydy.

  • 1992 jyly 22 mamyrda  Qazaqstan  YuNESKO qúramyna endi.

  • 1992 jyly 22 mamyrda Qazaqstan Preziydenti N.Á.Nazarbaev jәne  memleket basshylary  Strategiyalyq shabuyl qaru-jaraghy (SShQ-1) turaly zymyrandyq-yadrolyq qarudy taratpau jәne birte-birte bólshektep, shygharyp tastau turaly Lissabon  hattamasyna yadrolyq qarudan arylu mindettemesin aldy.Óz aumaghyn  yadrolyq qarusyz aimaq dep jariyalady.

  • Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdigi  men últtyq sipatyn jana memlekettik rәmizder beyneleydi. 1992 jyldyng 4 mausymynda «Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik eltanbasy turaly»  jәne «Qazaqstan Respublikasy Memlekettik әnúranynyng muzykalyq redaksiyasy turaly» zandar kýshine endi.  11 jeltoqsanda «Qazaqstan Respublikasy Memlekettik әnúranynyng mәtini turaly» zang qabyldandy.

  • 1992 jyly 17 qazanda Qazaqstan Respublikasy men Kiyeli Taq arasynda diplomatiyalyq qarym-qatynas ornatyldy.

  • iNESKO-nyng kelisimi men tәrtibi boyynsha 1992 jyldyng qazan aiynda taghayyndalghan «yNITI» («Birlik») halyqaralyq syilyghy «Bóbek» qayyrymdylyq qorynyng preziydenti Sara Alpysqyzy Nazarbaevagha tapsyryldy.

  • 1992 jyldyng qazan aiynda Qazaqstan Respublikasy men Resey Federasiyasy arasynda diplomatiyalyq qarym-qatynas ornatyldy. Eki  elde óz elshilikteri ashyldy.

  • 1992 jyly Tama Eset batyr Kókiúlynyng kesenesi salyndy. Búl sharagha 75 myng adam qatysty degen derek bar. Búl iydeyanyng avtory, jalpy osy isting basy-qasynda bolghan - tilshi ghalym Múhtar Aryn. Eskertkish avtory - Toqtaghan Janysbekov.

1993 jyl.

  • 1993 jylghy qantardyng 28-inde Qazaqstan Respublikasynyng túnghysh Konstitusiyasy qabyldandy. Negizgi Zang 4 bólimnen, 21 taraudan, 131 baptan túrdy.
  • 1993 jyly 25 aqpanda Preziydent Jarlyghymen T.O.Áubәkirov Qazaqstan Respublikasy  Ministrler kabiyneti janyndaghy Qazaqstan Respublikasy Últtyq aerogharysh agenttigining bas diyrektory bolyp taghayyndaldy

  • 1993 jyly 26 aqpanda respublika aimaghynyn  tútastyghyn, birkelkiligin,   ózgesheligin dәleldeytin «Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik shekarasy turaly» Zany óz kýshine endi.

Qazaqstan - әlemde aumaghy jaghynan 9-oryndy iyelenetin iri memleket.

Shekarasynyng úzyndyghy shamamen 14 myng shaqyrym. Memlekettilikti

qúrugha kiriskende, eng aldymen memlekettik shekarany rәsimdeu mәselesi

nazargha ilikti.

-   Búl birinshiden, QHR-symen úzyndyghy 1700 shaqyrymgha sozylghan

shekaragha qatysty edi. 1994 jyly Qazaqstan  men Qytay shekara syzyghyna

qatysty iri kelisimderge qol qoyyldy,

Orta aziyalyq kórshilerimiz Ózbekstan, Qyrghyzstan jәne Týrkmenstanmen  eki jaqty kelissózderding barysynda barlyq mәseleler sheshildi.

-   Resey men Qazaqstan arasyndaghy  úzyndyghy 7591 shaqyrym bolatyn zandy týrde rәsimdelgen shekaragha iyemiz.

 

  • 1993 jyldyng nauryzynda Qyzylordada «Aral - ghasyr qasireti»  atty halyqaralyq konferensiya qatysushylary memleket basshylary atynan Birikken Últtar Úiymyna ýndeu joldady. Halyqaralyq Aral qoryn qúru jóninde kelisimge keldi. Aziyadaghy iri memleketterdi Araldy qorghau qozghalysyna atsalysugha shaqyrghan ýndeu qabyldandy. Araldy qorghau Halyqaralyq qorynyng tóraghasy bolyp, N.Á.Nazarbaev saylandy.

  • Odan keyin Elbasynyng bastamashyldyghymen 1993 jylghy mamyr aiynda «Jappay sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn aqtau turaly» Zan qabyldandy. Osylaysha bizding memleket kezinde kertertpa jýiening kesirinen elimizding azattyghy men tәuelsizdigi jolynda qúrban bolghan azamattardy aqtap, bәzbireulerding óktem sayasatymen jasalghan tarihtyng qateligin týzedi.

  • 1993 jylghy 5 qarashada «Aqsha jýiesin túraqtandyru jónindegi shúghyl sharalar turaly» Preziydent jarlyghy shyqty. 1993 jyly 15 qarasha «Últtyq valuta» kýni dep atalyp, alghashqy Qazaqstan Respublikasynyng tengesi ainalymgha týsti. Oghan ataqty túlghalar sureti basylyp shyqty. 2006 jyly 15 qarashada tengemiz jana basylymmen qayta shyqty.

  • 1993 jyly Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Á.Nazarbaev «Bolashaq» baghdarlamasyn taghayyndady. Osy jyly «Bolashaq» baghdarlamasy boyynsha shetelge jastardy oqytu bastaldy.

1994 jyl.

  • 1994 jyly 16 aqpanda Qazaqstan yadrolyq qaruy joq el retinde Yadrolyq qarudy taratpau turaly shartqa qol qoydy.

  • Ata Zang negizinde 1994 jyly nauryz aiynda alghash ret parlamenttik saylau ótkizildi.Sol jyly parlament taratyldy.

  • 1994 jyly 27 mamyrda Qazaqstan ramaly qújatqa qol qoyyp, NATO-nyng «Beybitshilikke arnalghan seriktestik» baghdarlamasynyn  19-shy qatysushy memleketi boldy.

  • 1994 jyly 6 shildede Jogharghy Kenes deputattary astanany Aqmola qalasyna kóshiruge sheshim qabyldady.

  • 1994 jyly 5 jeltoqsanda  Budapeshtte Úlybritaniya, Resey jәne Amerika Qúrama Shtattarynyng basshylary Qazaqstan Respublikasynyng qauipsizdigine kepildik beru turaly Memorandumgha qol qoydy.

  • 1994 jyly memleketimizding túnghysh ordenderi men medalidary dýniyege keldi. Talghat Músabaev Soiyz-TM6 gharysh kemesimen kókke samghady.

1995 jyl.

  • 1995 jyl - Abay jyly bolyp jariyalandy.
  • 1995 jyly 12 qantarynda  Preziydent Jarlyghymen  qazaq gharyshkerleri  T.O.Áubәkirovke, T.A. Músabekovqa, Resey gharyshkeri Yu.I. Melenchenkogha -«Halyq Qaharmany» ataghy  berilip, joghary erekshelik belgisi -«Altyn Júldyz» tapsyryldy. T.A. Músabekovqa, Yu.I. Melenchenkogha «Qazaqstannyng gharyshker úshqyshy» qúrmetti ataghy berildi.

  • 1995 jyly 1 nauryzda Preziydent Jarlyghymen Qazaqstan halyqtarynyng Assambleyasy qúryldy.
  • 1995 jylghy 1 nauryzda memleket basshysy janyndaghy qoghamdyq konsulitasiyalyq-kenesshi organ - Qazaqstan halyqtarynyng Assambleyasy qúryldy. Onyng maqsaty - qoghamdyq túraqtylyq pen últaralyq tatulyqty nyghaytu boldy.
  • 1995 jylghy 24 nauryzda Qazaqstan halyqtary Assambleyasy (QHA) sessiyasy ashyldy. Onda qaralghan mәseleler: Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng ókilettigin 2000 jylgha deyin úzartu maqsatynda býkilhalyqtyq referendum ótkizu turaly úsynys engizu. Elbasynyng búl qyzmette boluynyng birinshi konstitusiyalyq merzimi 1996 jyldyng jeltoqsanynda ayaqtalatyn edi.
  • 1995 jyly  29 sәuirde  ótkizilgen býkilhalyqtyq referendumda saylaushylardyng 95,4% Preziydent ókilettiligining merzimin 2000 jyldyng 1 jeltoqsanyna deyin úzartudy jaqtap dauys berdi.

  • 1995 jyly 19 mamyrda Almatyda banknot fabrikasynyng birinshi kezegining ashylu rәsimi boldy.

  • 1995 jyly 26 mamyrda Qazaqstan  aumaghynan  yadrolyq qarudyng songhysy shygharyldy.

  • 1995 jyly 3 shildede Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng «Almaty qalasynda Tәuelsizdik eskertkishin ornatu turaly» qaulysy shyqty.

  • 1995 jyly  30 tamyzda Konstitusiyalyq ózgerister prosesi ayaqtalyp, qazirgi Qazaqstan Respublikasynyng qoldanystaghy Konstitusiyasy qabyldandy. Búl negizgi Zanymyzda respublikanyng ekonomikalyq qýsh-quaty men mýmkindikteri ghylymy túrghydan tiyanaqtalyp, halyqtyng әleumettik toptaryna tiyisti mәselelerdi sheshu eskertildi.

1996 jyl.

  • 1996 jyly 25 mamyrda Qazaqstan Respublikasy jәne Resey Federasiyasy  arasynda   Dostyq, yntymaqtastyq jәne ózara kómek turaly shartqa, sonymen qatar Bayqonyr gharysh ailaghyn  paydalanu tәrtibi turaly kelisimge qol qoydy.
  • 1996 jyl - úly aqyn-improvizator Jambyl Jabaevtyng jyly.
  • 1996 jyly 3 sәuirde Qazaqstandaghy qazaq últynyng azamattary qújatqa tary hy halyq dәstýrge sәikes óz әkesining aty-jónin, ata-babasynyng atymen jazdyrugha mýmkindik aldy.

  • 1996 jyly 30 qyrkýiekte Qazaqstan Yadrolyq synaqtargha jappay tyiym salu (YaSJT) shartyna qosyldy.

  • 1996 jyly Almatydaghy Respublika alanynda Qazaqstan tәuelsizdigining bes jyl toluyna baylanysty 16 jeltoqsanda «Tәuelsizdik monumenti» ashyldy. Avtorlary:arhiyt. Sh.Ualihanov(top jetekshisi, mýsinshiler: N.Dalbay, Á.Júmabav, sәuletshiler Q.Jarylghapov, Q.Montaqaev t.b)

1997 jyl.

  • 1997 jyly 11 shildede «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» QR Zany qabyldandy.

  • 1997 jyly 8 qarashada  memlekettik rәmizder men Qazaqstan Preziydentining bayraghyn Almaty qalasynan Aqmola qalasyna tabys etu saltanaty  ótti.

  • 1997 jyly ministrlikter men vedomstvolar 50-den 25-ke azaydy. Ákimshilik audannyng 220-nyng 30-gha juyghy taratyldy. Ákimshilik oblystar 19-dan 14-ke kemidi. 1997 jyly 22 sәuirde Torghay, Taldyqorghan oblystary taratyldy. 1997 jyly 3 mamyrda Kókshetau, Jezqazghan, Semey oblystary taratyldy. Qazirgi kezende Qazaqstanda 14 oblys bar.

  • 1997 jyldyng 20 qazanyndaghy  «Aqmola qalasyn  Qazaqstan Respublikasynyng astanasy dep jariyalau  turaly» № 3700 Jarlyghyna sәikes,  Aqmola qalasy resmy týrde 1997 jyldyng 10 jeltoqsanynan astana bolyp sanalady. 1998 jyldyng 10 mausymy - astananyng túsaukeser kýni retinde belgilenedi.

  • 1997 jyly qazan aiynda Preziydent N.Á. Nazarbaevtyng «Qazaqstan-2030» strategiyalyq joldauy jariyalandy. Joldauda bolashaqqa boljam, qazirgi jaghdaygha taldau jasalyp, ishki jәne syrtqy sayasattyng ereshelikteri aityldy. Búl baghdarlamada elimizding sayasi, әleumettik-ekonomikalyq damuynyng jaqyn aradaghy jәne strategiyalyq úzaq merzimdegi damu joldary kórsetilgen. 2030 jyly Qazaqstan kýrdeli joldan oidaghyday ótken jәne damudyng kelesi kezenine nyq qadammen ayaq basqan el bolady.

  • 1997 jyl -halyqtyq jalpy kelisim men sayasy repressiya qúrbandaryna arnalghan jyl bolyp, «Qughyn sýrginderdi eske alu jyly» dep ataldy.

1998 jyl

  • 1998 jyly 6 mamyrda Aqmola qalasynyng júrtshylyghynyn  tilegi eskerilip, QR Ýkimeti janyndaghy onomastikalyq komissiyanyng qorytyndysy negizinde  Aqmola atauyn Astana qalasy dep  ózgertu turaly Preziydent Jarlyghy shyqty.
  • 1998 j. 1 mausymynda - Qazaqstan Respublikasynyng Qaruly Kýshterining Áue qorghanysy kýshteri qúryldy.
  • 1998 jyly 10 mausymda  túnghysh ret jana Astananyng resmy túsaukeseri bolyp, astana kýni toylandy. Búl kýnde Astana qalasy jana sәuletti, songhy sәnmen kórkeyip, ósip kele jatyr. Astana qalasy elimizding basty qalasyna ainaldy.

  • 1998 jyly 24 qyrkýieginde Qazaqstan Respublikasy Preziydenti N.Á.Nazarbaev  bastaghan resmy delegasiyanyng Vatikangha sapary barysynda Qazaqstan Respublikasy men Kiyeli Taq arasyndaghy ózara baylanys turaly kelisimge qol qoyyldy. Qazaqstan Respublikasynda  rimdik-katoliktik shirkeulerding 77 birlestigi  júmys isteydi. 1991 jyly Qazaqstan  men Orta Aziya katolikterine arnalghan Qaraghandylyq  eparhiya qúryldy. Sonymen qatar,  Respublika aumaghynda 3 apostoldyq әkimshildik júmys isteydi.
  • 1998 jyl - Últtyq tarihy men birligi jyly.
  • 1998 jyly 6 shildede HHI ghasyrgha baghyttalghan Qazaqstan Respublikasy men Resey Federasiyasy arasynda mәngilik dostastyq pen odaqtastyq turaly Deklarasiyagha qol qoyyldy.

1999  jyl.

  • 1999 jyl - Úrpaqtar birlestigi men sabaqtastyghy  jyly.
  • "NÚR OTAN" Respublikalyq sayasy partiyasy 1999 jylghy qantarda qúryldy, al sol jyldyng 12 aqpanynda Qazaqstan Respublikasy Ádilet ministrliginde tirkeldi. Tóragha - Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev. Tóraghanyng 1-shi orynbasary - Nyghmatulin Núrlan Zayrollaúly.

Partiya mýshelerining sany 607 557 adamdy qúrady. Qazaqstannyng barlyq oblystarynda, Astana jәne Almaty qalalarynda "NÚR OTAN" filialdary bar.  Partiyanyng әleumettik negizin budjettik úiymdardyng qyzmetkerleri, studentter, ghylymy jәne shygharmashylyq ziyaly qauym, shaghyn jәne orta biznes ókilderi qúraydy.

Basty maqsattary retinde partiya qoghamdy odan әri demokratiyalandyrugha baghyttalghan ekonomikalyq jәne sayasy reformalardyng jýzege asuyna belsendi týrde jәrdemdesu; azamattardyng ómir sýru dengeyin arttyru; әleumettik әdilettilikti bekitu jәne eldegi túraqtylyqty saqtau; últaralyq jәne konfessiyaaralyq kelisimdi nyghaytu; azamattardyng otansýigishtik sezimi men Qazaqstan Respublikasynyng jan-jaqty jәne ýilesimdi damuy ýshin jauapkershiligin tәrbiyeleu dep jariyalady.

Mәjiliste "NÚR OTAN" parlamenttik kópshilikke iye.

2007 jyly Mәjiliske saylau qorytyndylary boyynsha partiya 88.41% dauysqa ie boldy. "NÚR OTAN" partiyasynan Parlamentting tómengi palatasyna partiyalyq tizim boyynsha 98 deputat saylandy.

  • 1999 jyldyng 10 qantarynda ótkizilgen merziminen búryn bolghan preziydenttik saylaugha qatysqan dauys berushilerding 79,78 %-y N.Á.Nazarbaevty qoldady.

  • 1999 jyldyng shildesinde Astana qalasy YuNESKO-nyng «Álem qalasy» syilyghymen marapattaldy.

 

  • Qazaqstanda tәuelsizdik alghannan keyin 1999 jyly birinshi sanaq ótti .

2000 jyl.

  • 2000 jyl - «Mәdeniyetti qoldau jyly» dep ataldy.
  • Shejireli Týrkistangha 1500 jyl toldy.

  • Qalyng júrtshylyqty Qazaqstan halqynyng tarihiy-mәdeny iygilikterimen tanystyru maqsatynda 2000 jyly Qazaqstan Respublikasy Preziydenttik mәdeniyet ortalyghy qúryldy.
  • 2000 jyly 29 mausymda Semey yadrolyq synaq poligony birjola jabyldy.
  • 2000 jyly 1 qyrkýiekte «Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsiz sot jýiesin kýsheytu jónininde» Preziydent Jarlyghy qabyldandy.
  • 2000 jyly 10 qazanda Astanada QR Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng tóraghalyq etuimen Kedendik odaqqa qatysushy elder - Belarusi, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Resey jәne Tәjikstan Memleketaralyq kenesining kezekti mәjilisi boldy. Euraziyalyq ekonomikalyq qauymdastyq qúryldy.
  • 2000 jyl Elbasy Jarlyghymen «Mәdeniyetti qoldau jyly» dep ataldy. Oblystyq әkimshilik Lenin eskertkishining ornyna Kishi jýzding hany, danqty qolbasshy Ábilqayyr hangha eskertkish ornatu jayly sheshim qabyldady. Eskertkish avtory - mýsinshi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, professor Esken Sirgebaev.
  • 2000 jyly halyqtan jinalghan qarjygha Kótibar batyr Bәsenúlyna kesene ornatyldy. Onyng avtorlary - sәuletshi Nesipbek Qojaghúlov jәne suretshi Ádilghaly Bayandiyn.

2001 jyl.

  • 2001 jyl 21 ghasyr bastamasy.
    2001 jyl -
    osy jana ghasyr túsynda Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdigine 10 jyl toldy.
  • 2001-2010 jyldary -Tilderdi qoldanu men damytudyng on jylgha arnalghan memlekettik baghdarlamasy jәne Memleket basshysynyn  bastamasy boyynsha «Tilding ýsh túghyrlyghy» últtyq mәdeny jobasy iske asyryldy.

  • 2001 jyly  13 mausymda  Almatyda I respublikalyq «Bóbek» shaqyrady» festivali ótti.

  • 2001 jyly 14 mausymda «Shanhay bestigi» Ózbekstanmen tolyghyp, «Shanhay yntymaqtastyq úiymy» qúryldy.
  • 2001 jyly 7 qyrkýiekte Aqtau qalasynda, Qazaqstan jastarynyng 1-shi Kongresi ótti.
  • 2001 jyl avtomobili joldary jyly bolyp jariyalandy. Transevraziyalyq magistrali «Batys Europa -Batys Qytay» jobasy bastaldy. Elimizdegi joldardyng kóp bóligi jóndelip, jana joldar salyndy. Áuejaylar men Kaspiydegi teniz porty qayta qúryldy.
  • 2001 jyly QR Preziydentining Jarlyghymen Astana tórinen «Atameken» Qazaqstan kartasy» etnografiyalyq-memorialdyq kesheni» dep atalatyn mәdeny oryn ashyldy. Qazaqstannyng kishireytilgen kartasy ispettes Aspan astyndaghy múnday múrajay dýnie jýzining 17 elinde ghana bar. Beligiyadaghy «Shaghyn Evropa» sayabaghy, Avstriya, Shveysariya, Germaniya, Ispaniya, Úlybritaniya elderining ýlgisimen dýniyege kelgen «Atamekende» 14 oblys, 2 qala - Astana men Almaty qalalarynyng maketteri qoyylghan.
  • 2001 jyldyn  22-25 qyrkýiek aralyghynda QR  Preziydenti  N.Á.Nazarbaevtyng shaqyruymen  Rim Papasy II Ioann Pavelding Qazaqstangha memlekettik pastorlyq sapary bolyp ótti. Qazaqstan Respublikasyndaghy dinaralyq kelisim din ókilderining qoghamdyq ómirge belsendi qatysuymen sipattalady. Elimizdegi konfessiyaaralyq kelisim men últaralyq kelisim birin-biri tolyqtyrady. Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng bastamasymen 2003 jyly 22-24 qyrkýiek aralyghynda  katolikter men hristiandar, pravoslaviyelikter men iudeyler bastaryn qosyp, barlyq mәselelerdi birlese talqylaghan  Álemdik dinder  sezderining ótkizilui - elimizdegi tatulyq pen túraqtylyqtyng aighaghy.
  • Orys pravoslavie shirkeui Qazaqstanda dinge senushiler sany jaghynan alghanda ekinshi orynda túr. 1996 jyly orys pravoslavie shirkeui N.Á.Nazarbaevty I dәrejeli Kiyeli knyazi Daniil Moskovskiyding ordenimen marapattady.

 

  • 2001 jyly 18 mamyrda astanadaghy L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde Kýltegin eskertkishinin  ghylymy kóshirmesi ornatylyp, Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdigining 10 jyldyghyna arnalghan  «Bayyrghy týrki órkeniyeti: jazba eskertkishter» taqyryby boyynsha  halyqaralyq ghylymiy-teoriyalyq konferensiya ótti.

2002 jyl.

  • 2002 jyl - «Densaulyq jyly» dep jariyalandy.
  • 2002 jyl  4 mausymda Almaty qalasynda Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim bildiru sharalary jónindegi Kenesting (AÓSShK) Sammiyti ótti.

AÓSShK ekinshi Sammiyti Deklarasiyasynda Aziyadaghy qauipsizdik  pen

yntymaqtastyq mәselelerining jalpy jaghdayy qarastyryldy. Hatshylyq

Almaty qalasyna ornalasty.

  • 2002 jyly  25-26 qyrkýieginde  - Ejelgi  Taraz  qalasynyng  kópten kýtken 2000 jyldyq merey toy merekesi YuNESKO kóleminde atalyp ótti.
  • 2002 jyly 23-24 qarashada Týrkistan qalasynda qazaqtardyng Ekinshi Býkilәlemdik qúryltayy ótti.
  • 2002 jyly 24-26 qarashada - Ekinshi Euraziyalyq Mediya Forum ótti (Almaty qalasynda).

  • 2002 j. Evraziyanyng kindigi - Astananyng tórinde, suly jasyl-jelekti bulivar ortalyghynan -  shynyna altyn shardy kótergen kýmis týsti jarqyraghan múnara - «Bәiterek» monumenti payda boldy. Ol kókke úmtylghan Astananyng simvolyna ainaldy. N.Á.Nazarbaev jasaghan syzba-núsqanyng jobasy negizinde túrghyzylghan «Bәiterek» halyqaralyq bayqauda TMD elderindegi 2002 j. eng ýzdik nysany retinde altyn medaligha layyq dep tanyldy. Onyng biyiktigi 97 metr.

2003 jyl.

  • 2003-2005  jyldary -«Auyldy qoldau jyly» dep jariyalandy.
  • 2003 jyly Astana qalasynda Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng Birinshi sezi boldy.
  • Beybitshilik jәne kelisim sarayy salyndy. Syrtqy pishinine qarap jergilikti halyq «Piramida» dep atap ketken Beybitshilik jәne kelisim sarayy - últaralyq jәne konfessiyaaralyq túraqtylyqtyn, halyqtar dostyghynyng ózindik simvoly tәrizdi.
  • 2003 jyly demografiyalyq jaghdaydy kóteru jәne әleumettik qoldau maqsatynda analargha bala tuuyna baylanysty bir rettik jәrdemaqylar berile bastady. Al 2006 jyly bala bir jasqa tolghangha deyin tólenetin jәrdemaqy taghayyndaldy.
  • 2003 jyly berilgen oiyn-suyq keshen-akvarium «Duman» dýniyejýzilik múhittyng eng shalghaydaghy bólshegi ispettes Ginnesting rekordtar kitabyna engizildi.

2004 jyl.

  • 2004 jyly Astanada Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydentining Muzeyi ashyldy. Onda 100 mynnan astam eksponattar bar. Preziydent N.Nazarbaevtyng jeke múraghaty men kitaphanasy memleketter men halyqaralyq úiymdar basshylarynyng tartulary, Elbasynyng birgey marapattar kolleksiyasy, jeke zattary, qújattary kórermen nazaryna úsynylyp otyr.
  • 2004 jyly 13 qantarda QR Preziydenti «Mәdeny múra» memlekettik baghdarlamasy turaly Qaulygha qol qoydy.

· 2004 jyl - Reseyding Qazaqstandaghy jyly.

  • 2004 jyly mausymda L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytettinde «Euraziyalyq yqpaldastyq: osy zamanghy damu ýrdisteri jәne jahandanu synaqtary» degen  taqyrypta  halyqaralyq forum ótti.

  • 2004 jyly Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaevtyng Jarlyghymen «Mәdeny múra» memlekettik Baghdarlamasy qabyldandy. Osy baghdarlama boyynsha Aqtóbe oblysyndaghy Abat-Baytaq mavzoleyi, kiyiz ýy tәrizdi Qaraghúl tamy respublikalyq budjet qarjysy esebinen qalpyna keltirilude.

  • Bayghanin audanynda b.z.d. IV-V gh.gh. Sarmat dәuirinen qalghan eskertkish biyiktigi 12 metr, qabyrghasynyng qalyndyghy 7 metr bolatyn Qyzylýiik, Tasastau ghibadathanalarynda qazba júmystary jýrgizildi. Arheolog Zeynolla Samashev atalmysh nysandardy 2004 jyldan beri zerttep jýr.

 

2005 jyl.

 

  • 2005 jyly 9 mamyrda Úly Otan Soghysy Jenisining 60 jyldyghyna N.Nazarbaev , V.Putiyn, basqa da jana tәuelsiz memleket basshylary qazirgi demokratiyalyq Germaniya kóshbasshylarymen birge fashizmdi kýiretken Jenis Kýnin Mәskeude merekeledi.

  • 2005 jyldyng 5 shildesinde Astanada ótken Memleket basshylarynyn  sammiytinde astana deklarasiyasyna qol qoyylyp, antiyterrorlyq sipattaghy negizgi qújattar ShYÚ-gha mýshe memleketterding terrorizmge, separatizm men ekstremizmge qarsy kýrestegi yntymaqtastyq tújyrymdamasy, erejesi bekitildi.

  • 2005 jyly 2 mausymda  Bayqonyrdyn  50 jyldyghy atalyp ótti.

  • 2005 jyly Reseyde «Abay jyly» atalyp ótti.

  • 2005 jyldyng 4 jeltoqsanyndaghy kezekti preziydent saylauynda saylaushylardyng 91,15%-y óz dauystaryn memleket basshysyna berdi.

  • 2005 jyly Kenester Odaghynyng Batyry Áliya Moldaghúlovanyng 80 jyldyq mereytoyy ayasynda Aqtóbe qalasynda eskertkish boy kóterdi. Avtorlary - mýsinshiler, QR enbek sinirgen qayratkeri, Memlekettik syilyqtyng laureaty Baqytjan Ábishev jәne Memlekettik syilyqtyng laureaty, professor Esken Sergebaev.

2006 jyl.

  • 2006 jyldyng qantarynda respublikanyng jana әnúrany qabyldandy.  Ánúran negizine kompozitor Sh.Qaldayaqovtyng (sózi J.Nәjimedenovtyn) 1950 jydary jazylghan  «Mening Qazaqstanym» әni alyndy.  Qoldanystaghy әnúrannyng zandy avtorlarynyng biri - N.Á.Nazarbaev.

  • 2006 jyly 11 qantarda «Aqorda» reziydensiyasynda Qazaqstan Respublikasy Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyn  resmy týrde qyzmetine kirisuine arnalghan saltanatty rәsim  ótti. Qazaqstan Preziydentin úlyqtau rәsimine qatysu ýshin Astanagha әlemning 70-ten asa elinen ókilder keldi.

 

  • 2006 jyldyng 17 mausymynda Almatyda Aziyadaghy ózara is-qimyl jәne senim bildiru sharalary jónindegi Kenesting (AÓSShK) ekinshi Sammiyti boldy.

  • 2006 jyly 15 qarashada tengemiz jana basylymmen qayta shyqty.

  • 2006 jyly akademik Ahmet Júbanovtyng 100 jyldyq mereytoyy YuNESKO kóleminde atap ótildi. Aqtóbede Gh.Júbanova atyndaghy filarmoniya aldynda A.Júbanovtyng eskertkishi qoyyldy. Avtory - mýsinshi, Memlekettik syilyqtyng laureaty, professor Esken Sirgebaev.

  • 2006 jyly Qazaqstan Respublikasynyng tәuelsizdigine 15 jyl toldy.

  • 2006 jyly -  Jeltoqsan kóterilisine 20 jyl toldy.

 

2007 jyl.

  • 2007 jyly «Qazaq tilin qoldau» jyly.

 

  • 2007 jyldyng 21 mamyryndaghy Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasyna engizilgen ózgerister men tolyqtyrulargha sәikes, búrynghy konsulitativtik-kenesshi organ - Qazaqstan halyqtary Assambleyasy Qazaqstan halqy Assambleyasy degen jana atau berildi.

  • «Bilim turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zany;

Qazaqstan Respublikasynyng ghylymyn damytudyng 2007-2012 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy qabyldandy.

  • 2007 jyly qazan aiynda - 2008-2010 jyldaryna arnalghan «Jasyl el» baghdarlamasy bekitildi.

 

  • 2007-2011 jyldargha arnalghan «Qazaqstan balalary baghdarlamasy»
  • Qazaqstan Respublikasynda tehnikalyq jәne kәsiptik bilim berudi damytudyng 2008-2012 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlama qabyldandy

  • 2007 jyly KSRO jәne QR halyq artiysi Ghaziza Júbanovanyng 80 jyldyq mereytoyyna oray filarmoniya aldyna eskertkish mýsini ornatyldy. Avtory - mýsinshi Jәdiger Kenbay.
  • 2007 jyly Aughanstandaghy soghysta sheyit bolghan internasional jauyngerlerge arnalghan «Qaq jarylghan qúlpytas» atty eskertkish ornatyldy. Avtory - J.Kenbaev.
  • 2007 jyly «Qobylandy batyr» kesheni salyndy. Avtory - QR enbek sinirgen sәuletshisi Bek Ybyraev.

2008 jyl.

  • 2008 jyly Astananyng sol jaghalauyndaghy әsem de zәulim ghimarattar qataryn «Qazaq eli» monumenti tolyqtyrdy. IYdeyanyng negizgi avtory - Elbasy N.Nazarbaev. Monumentting biyiktigi 91metr.

  • 2008 jyly qantar aiynda - Oralmandardyng kóship kelu kvotasy turaly Qazaqstan Respublikasy Preziydentinin  Jarlyghy shyqty.

  • «Samrúq-qazyna» últtyq әl-auqat qory Qazaqstan Respublikasynyng «Qazyna» túraqty damu qory men «Samrúq» memlekettik aktivterdi basqaru holdingining birigui turaly QR  Preziydentining Jarlyghymen 2008 jyly  13  qazan  aiynda qúryldy. Qor qyzmetining basty maqsaty memlekettik damu instituttaryn tiyimdi korporativtik basqaru jolymen Qazaqstan Respublikasy ekonomikasynyng barlyq sektorlaryndaghy infestisiyalyq jәne innovasiyalyq belsendilikti arttyru men yntalandyru bolyp tabylady.
    Qor Diyrektorlarynyng Kenesin Premier-Ministr basqarady.

  • 2008 jyly zannamagha engizilgen ózgerister men tolyqtyrulardyng negizinde jana meyram -  6 shilde  - Astana kýni endi.

  • 2008 jyly shilde aiynda - 2008-2009 oqu jylyna mamandyqtar boyynsha  joghary oqu ornynan keyingi bilimi bar mamandar dayarlaugha arnalghan memlekettik  bilim beru tapsyrysyn ornalastyru turaly QR Ýkimetining búiryghy.

  • 2008 jyly tamyz aiynda  Qazaqstan Respublikasy túrghyn ýy baghdarlamasy qabyldandy.

  • 2008 jyly qazan aiynda - Qazaqstan azamattaryna patriottyq tәrbie beru baghdarlamasy qabyldandy.

  • 2008 jyly 2 jeltoqsanda - 2009-2011 jyldargha arnalghan  «Núrly kósh» baghdarlamasy QR Ýkimetining qaulysymen bekitildi.

  • 2008 jyldyng 23 jeltoqsanynda   Qazaqstan Respublikasy Aqparattandyru jәne baylanys agenttigining 2009-2011 jyldargha arnalghan strategiyalyq jospary qabyldandy.
  • 2008 jyl - Ukrainanyng Qazaqstandaghy jyly.
  • 2008 jyly halyq jazushysy Ábdijәmil Núrpeyisovting «Qan men ter» kitabynyng keyipkerlerine eskertkish qoyyldy. Búl - Qazaqstanda әdeby shygharma keyipkerlerine qoyylghan túnghysh eskertkish. Onyng avtory - Erik Jauynbaev.

2009 jyl.

  • Qazaqstan Respublikasynyng Bilim ghylym ministrligining 2009-2011 jyldargha arnalghan strategiyalyq jospary jasalyndy.

  • 2009jyly qantar  aiynda -QR -da últtyq halyq sanaghy ótti.

  • 2009 jyly 19 mamyrda Qazaqstan Respublikasynyng bilim ghylym ministrligining № 224  Búiryghymen - «Bolashaq» halyqaralyq stiypendiyasy bekitildi.

  • 2009 jyly «Qazaq eli» monumenti, Tәuelsizdik sarayy, Ortalyq konsert zaly, futbol stadiony jәne ózge de iri obektilerding saltanatty ashyluy boldy.

  • 2009 jyly 1 shildede Álemdik jәne dәstýrli liyderlerinin  III sezi  ótti.

  • 2009 jyldyng 25 aqpany men 6 nauryz aralyghynda elimizdegi túrghyndar arasynda ekinshi Halyq sanaghy ótti. 2009 jylghy halyq sanaghynyng qorytyndylary boyynsha Qazaqstan Respublikasy halqynyng sany 2009 jylghy aqpannyng 24-nen 25-ne qaraghan týngi saghat 12-degi sanaq mezetine 16004,8 myng adamdy qúrady.

Respublika halqynyng sanaqaralyq kezendegi sany 1022,9 myng adamgha artty, aldynghy 1999 jylghy sanaqpen salystyrghanda halyq sanynyng ósimi (1999 jylghy aqpannyng 24-nen 25-ne qaraghan týngi saghat 12-ge) 6,8%-dy qúrady.

Qala halqynyng sany 8639,1 myng adamdy, auyl halqynyng sany 7365,7 myng adamdy qúrady.  Sonymen qatar, qala halqynyng sany 195,1 myng adamgha nemese 2,3%-gha, al auyl halqynyng sany  827,8 myng adamgha nemese 12,7%-gha artty. Elimizdegi qala halqynyng ýlesi 54%-dy, auyl halqynyng ýlesi 46%-dy qúrady, 1999 jyly olardyng araqatynasy tiyisinshe 56,4% jәne 43,6%-dy qúraghan bolatyn. Anaghúrlym urbanizasiyalanghan ónirlerge Qaraghandy (múndaghy qala halqynyng sany  77%-dan astam), Pavlodar (67,9%) jәne Aqtóbe (61,1%) oblystary jatady. Auyl halqy negizinen alghanda  Almaty (barlyq halyqtyng 76%-y), Soltýstik Qazaqstan (61,5%), Qyzylorda (60,8%) jәne  Jambyl (60,5%) oblystarynda shoghyrlanghan.

Erkekter sany 7722,8 myng adamdy, әielder sany 8282,0 myng adamdy qúrady.   Aldynghy sanaqpen salystyrghanda erkekter sany 507,1 myng adamgha nemese 7%-gha; әielder sany 515,8 myng adamgha nemese 6,6%-gha artty. Erkekter men әielder sanynyng araqatynasyn qarastyratyn bolsaq, әielder ýlesi erkekterden basym (tiyisinshe 51,7% jәne 48,3%). Eger 1999 jylghy halyq sanaghy boyynsha әrbir 1000 әielge 929 erkekten kelse, 2009 jylghy sanaq boyynsha 932-den keldi.

Sanaqaralyq kezeng ishinde jekelegen etnostar sanynyng ózgerui mynaday derektermen sipattalady:

Aldynghy sanaqpen salystyrghanda qazaqtar sany   26,1%-gha artty jәne 10098,6 myng adamdy qúrady. Ózbekter sany 23,3%-gha artyp,  457,2 myng adamdy, úighyrlar 6%-gha artyp,  223,1 myng adamdy qúrady. Orystar sany 15,3%-gha azayyp, 3797,0 myng adamdy; nemister - 49,6%-gha azayyp, 178,2 myng adamdy; ukraindar - 39,1%-gha azayyp, 333,2 myng adamdy; tatarlar - 18,4%-gha azayyp, 203,3 myng adamdy; ózge de etnostar - 5,8%-dy azayyp, 714,2 myng adamdy qúrady.

Elimizdegi halyqtyng jalpy sanyndaghy qazaqtar ýlesi 63,1%-dy, orystar - 23,7%-dy, ózbekter - 2,8%-dy, ukraindar - 2,1%-dy, úighyrlar - 1,4%-dy,  tatarlar - 1,3%-dy, nemister - 1,1%-dy, ózge de etnostar 4,5%-dy qúrady.

2009 jylghy halyq sanaghyn eskere otyryp, jedel derekter boyynsha respublika halqynyng sany 2010 jylghy 1 qantargha 16196,8  myng adamgha jetti. 2010 jyldyng basyna qazaqtar ýlesi 63,6%, orystar - 23,3%,  ózbekter - 2,9%, ukraindar - 2,0%, úighyrlar - 1,4%, tatarlar - 1,2%, nemister - 1,1%, ózge etnostar - 4,5%.

 

  • 2009 jyly Kenester Odaghynyng eki mәrte Batyry, úshqysh Talghat Biygeldinovke ózining atyndaghy Aqtóbe joghary әue institutynyng aldynan eskertkish mýsini qoyyldy. Avtory - mýsinshi, Jastar Odaghy syilyghynyng iyegeri Marat Gabdrahmanov, sәuletshisi - J.Aynabekov.

2010 jyl.

  • 2010 jyly Qazaqstan Respublikasynyng Elbasy  N.Á.Nazarbaev  Evropadaghy qauipsizdik jәne yntymaqtastyq jónindegi úiymgha (EQYÚ) tóraghalyq qyzmetine kiristi.  Qazaqstandyq  tóraghalyqtyng úrany tórt «T» - «trast» (senim), «tradishiyn» (dәstýr), «transparensi» (transparenttik) jәne «tolerans» (tózimdilik) bolady.

Birinshisi biri-birimizge degen  bizge asa qajetti senimdi bildiredi.

Ekinshisi EQYÚ -nyn  negizgi qaghidattary men qúndylyqtarynan túrady.

Ýshinshisi - halyqaralyq qarym-qatynastarda  barynsha ashyqtyq pen transparenttik.

Tórtinshisi - әlemdegi mәdeniyetter jәne órkeniyetter arasyndaghy dialogti nyghaytu.

  • 2010 jyly 1-2 jeltoqsanda -Astanada Euroatlantikalyq jәne Euraziyalyq kenistikte keng auqymdy, bólinbeytin jәne kooperattivti qauipsizdik qúrudyng kókeykesti mәselelerin talqylau ýshin Úiymgha qatysushy elder Memleket jәne ýkimet basshylarynyng Sammiyti ótti. Tipti, ótken ghasyrdyng ózinde KSRO-da Mәskeu qauipsizdik pen yntymaqtastyq boyynsha Europa memleketterining jiynyn ótkizu mereyine ie bolghan joq. Sondyqtan búl iri halyqaralyq úiymnyng Sammiytining Astanada ótui - memleket ýshin de, elimizding әrbir azamaty ýshin de biylghy jyldyng basty oqighasy.

  • 2010 jyldyng 31 jeltoqsanda jәne 2011 jyldyng 7 qantar aralyghynda VII Qysqy Aziya Oiyndary Astana -Almaty qalalarynda ótti. 2011 Aziada Qazaqstan ýshin saltanatty týrde mәresine jetti. Aziadada túnghysh ret 11 sport týri boyynsha69 madaqtau jiyntyghy tarazygha salyndy. Oghan Azianyng 27 memleketinen 1000-nan astam sportshy qatysty, olardyng arasynda ataqty sportshylar, Olimpiada jәne әlem chempionatynyng jenimpazdary bar. Aziada oiyndary barysynda 10 kontiynentaldyq rekordtar anyqtaldy.

Qazaqstandyq qúrama komanda 70 medali, onyng ishinde 32-altyn, 21-kýmis, 17-qola medalidardy iyelene otyryp, qysqy Aziada oiyndary tarihynda jana rekord ornatty.

Aziada-2011 resmy saytynyng aqparaty boyynsha búrynghy rekord - 29 altyn belgi Japoniya qúrama komandasyna tiyesili bolghan. Ol 1986 jyly Sapparo qalasynda ótken Alghashqy qysqy Aziada oiyndarynda alynghan bolatyn. Oiyndaghy basty rekord - Japoniya, Ontýstik Koreya jәne Qytay siyaqty myqty qarsylastarmen bolghan kýreste qazaqstandyqtarmen alynghan 32 altyn medali.

Elbasynyng tapsyrysy boyynsha Aziadanyng bastalu kezeninde halyqaralyq klastaghy 10 sport alandary kýrdeli jóndeuden ótti, onyng ishinde keybiri әlemdik talapqa kelmeydi.

  • Ýkimet industriyaldyq-innovasiyalyq baghdarlamany jýzege asyrugha kiristi. Ýdemeli industriyaldyq-innovasiyalyq damudyng Memlekettik baghdarlamasy qabyldandy. Osy baghdarlamany jýzege asyru shenberinde ýstimizdegi jyly ghana 140-tan astam jana bәsekege qabiletti ónerkәsip kәsiporyndary iske qosylady.
  • 2010 jyly Qazaq halqynyng birtuar úly, Kenes Odaghynyng Batyry, Qazaqstan Respublikasy Memlekettik syilyghynyng lau­reaty, jauynger jazushy, danqty qol­basshy Bauyrjan Momyshúly­nyng tughanyna 100 jyl tolady. Osy orayda qantardyng 9-y kýni Parlament Mәjilisining jalpy otyrysynda deputat Amankeldi Momyshev Mәdeniyet jәne aqparat ministri Ermúhamet Ertisbaevqa deputattyq saual joldady.

Deputat saualynda dýnie jýzine belgili túlgha, aty anyzgha ainalghan batyr,

belgili jazushy Bauyrjan Momyshúlynyng 100 jyldyq me­rey­toyyn

YuNESKO dengeyinde atap ótu qajettigin algha tartty.

 

2011 jyl

  • Elimizding 2011 jyly Islam Konferensiyasy Úiymynyng syrtqy ister ministrligi Kenesine tóraghalyq etui memleketimizding EKYÚ-na tóraghalyq etken son, kópqyrly diplomatiyany jalghastyrugha, músylman әlemi elderimen yntymaqtastyqty keneytuge jәne respublikanyng bedeli men rólin kýsheytuge degen úmtylysy bolyp tabylady.
0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5470