Senbi, 23 Qarasha 2024
Jón-aq 3162 16 pikir 6 Qyrkýiek, 2020 saghat 14:59

Bala jastayynan óz ana tilinde tәrbie aluy kerek!

QR Bilim jәne ghylym ministr Ashat Aymaghambetovtyng 5 tamyz kýngi maqalasy.


Býgin kórnekti ghalym, Alash arystarynyng biri – Ahmet Baytúrsynúlynyng tughan kýni. Kózi tirisinde qazaq memleketi, tili men әdebiyeti, bilimi men ghylymy, jurnalistikasynyng damuy ýshin sýbeli ýles qosqan arda azamattyng tughan kýni Qazaqstan halqynyng tilderi kýni dep belgilenui de tegin emes.

Osydan bir ay búryn Abay kýnin býkil el bolyp atap óttik.

Osy tústa Ahmet Baytúrsynúlynyng «Qazaqtyng bas aqyny» degen kólemdi maqalasyn tilge tiyek etken jón.

Qazaq әdebiyettanu ghylymyndaghy alghashqy irgeli ghylymy enbekterding biri retinde atalmysh maqala Abaydyng ruhany múrasyn keninen sipattap berdi.

Búl zertteuding Abaytanu ghylymynda, qazaq ruhaniyatynda alar orny erekshe.

Sonymen qatar ghalymnyng әdebiyet syny, tarihy men teoriyasy, әdisnamasy salasynda qajyrly enbek etti. Kýni býginge deyin әdebiyetshi ghalymdar Ahmet Baytúrsynúlynyng «Ádebiyet tanytqyshyn» basshylyqqa alady.

El Preziydenti Q.K.Toqaev atap ótkendey: «Qazaqtyng tili – qazaqtyng jany! Halqymyzdyng tarihy da, taghdyry da – tilinde. Mәdeniyeti men әdebiyeti de, dili men dini de – tilinde».

Osy orayda, Bilim jәne ghylym ministrligining qazaq tili men әdebiyetine qatysty qolgha alghan júmystaryna qysqasha toqtalyp ótudi jón kórdim.

Jalpy, Ministrlik bilim beru mekemelerinde qazaq tilining oqytyluyna qatysty birshama auqymdy ózgerister jasauda.

Atap aitqanda, endi balabaqshalarda aghylshyn tili mindetti pәn retinde oqytylmaydy. Bala jastayynan óz ana tilinde tәrbie aluy kerek. Osy tústa, Memleket basshysy Qasym-Jomart Kemelúly «Ana tili» gazetine bergen súhbatynda: «Mektepterding bastauysh synyptarynda qazaq tiline basymdyq berilgeni dúrys» degen úsynysy bizding júmysymyzda qoldanylady.

Búdan bólek, qazaq tilining baghdarlamasy da ózgertilmek. Aldaghy uaqytta grammatikany oqytugha bólinetin saghat sany artady. Oqushynyng dúrys jazuy men sóileui ýshin, oiyn tiyanaqty jәne sauatty jetkizudegi grammatikanyng orny erekshe. Búl tústa biz taghy da Ahmet Baytúrsynúlynyng enbekterine jýginemiz.

Ózderinizge belgili, «Álippeni» memlekettik standartqa engizdik, onyng baghdarlamasy da dayyndaldy, oqulyq dayyndalyp aprobasiyagha kirip, keler oqu jylynan bastap biz birinshi synyptargha Ana tilimen birge qayta engizemiz. Ol Ahmet Baytúrsynúly úsynghan metodika boyynsha dayyndaluda.

Óitkeni qazaq fonetikasyn jetik mengergen ghalym qazaq tilin ýiretuding eng onay prinsiypin úsyndy. Otandyq ghalymdar men baspagerler qazir osy baghytta júmys jýrgizip jatyr. Jaqynda Álippening jobalyq núsqasyn qoghammen birge talqylaymyz.

Sonymen qatar mektepte qazaq әdebiyetining oqytyluy qayta qarastyrylady.

Búl mәsele boyynsha Memleket basshysynyng tapsyrmasy bar.

Ádebiyetshi ghalymdardy, bilikti ústazdardy, osy salanyng mamandaryn basyn qosatyn arnayy komissiya qúrylyp, qazaq әdebiyetining mektepte oqytu әdisnamasy, baghdarlamasy men oqulyghy qayta pysyqtalmaq.

Ádebiyet pәni ayasynda oqytylatyn shygharmalar oqushynyng jas ereksheligine qaray, janr, kezen, sujettik jelisining aluandyghy túrghysynan iriktelip, otandyq klassikterding enbekteri erekshe nazargha alynady.

Jalpy, Ministrlik әr kez qazaq tili men әdebiyetining damuyn basty nazarda ústaydy. Osy baghyttaghy júmys Ghylym komiytetine qarasty Ahmet Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty men Múhtar Áuezov atyndaghy әdebiyet instituty arqyly da jýrgizilip keledi.

Endi aldaghy uaqytta Bilim ministrligine búrynghydan da eki ese ýlken jauapkershilik jýktelmek. Memleket basshysynyng tapsyrmasyna sәikes, keler jyldan bastap Til komiyteti Bilim jәne ghylym ministrligining qúramyna kiredi. Ministrlik tәrbie men bilimdi, ghylymdy damytumen qatar til sayasatyn da jýrgizedi. Búl oryndy da. Memlekettik til sayasaty balabaqshadan bastap uniyversiytetke deyin dúrys jolgha qoyylu kerek.

A.Baytúrsynúly óskeleng úrpaqty oqu-bilimge, mәdeniyetti tanugha, әleumettik sanany janghyrtugha shaqyryp, elimizding azattyq qol jetkizgendigin qalady.

Shýkir, biz býgin babalarymyz ansaghan maqsat-múratqa jettik. Keyingi tolqyn, óskeleng úrpaq tughan halqy ýshin qasyqtay qany qalghansha qaltqysyz qyzmet etuge arnaghan babalarymyzdy ardaqtap, solargha qarap boy týzeui kerek.

Memleket basshysy da ózining «Jana jaghdaydaghy Qazaqstan: is-qimyl kezeni» atty Joldauynda Ahmet Baytúrsynúlynyn: «Bilimdi bolugha oqu kerek. Bay bolugha kәsip kerek. Kýshti bolugha birlik kerek. Osy kerekterding jolynda júmys isteu kerek» degen qaghidatyn berik ústanugha shaqyrady.

Ashat Aymaghambetov

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5341