Úly órkeniyetti mәdeniyetimizding boyymyzgha sinire bilgen tәlim-tәrbiyesining mәni salt-dәtýrimizde paydalanyp jýrgen әshekey búiymdarynda da búltartpas ýlgi bolghan. Aldymen túrmys-tirshilikte qoldanys tapqan nәzik naqyshtar kóshpeli halyq mәdeniyetining ýlgilerin jazusyz, syzusyz auyzeki óner tuyndylary arqyly, ong-órnek, zergerlik búiymdar arqyly nәzik te әdemi jetkize bilgen. Jazu-syzusyz-aq etnikalyq ayada kóshpeli elding túrmys-tirshiligin tudyrghan qyruar mәdeniyet múraghattary derektemelik baylanys jýesinen kýni býginge deyin kindigin ýzgen emes.

Týp-tamyry sonau әride jatqan zergerlik óner últtyq mәdeniyetimizding tarihynda ózgeshe oryn alady. Qazaq qolónerining basqa týrlerine qaraghanda zergerlik ónerding jasaluyndaghy bir ereksheligi onyng kәsiptik sipatyna baylanysty zergerlik búiymdardy júrt kóp tútynatyn bolghandyqtan búl óner kóp óris alghan. Sol zamandaghy diny úghym boyynsha til-kózden saqtaydy, әrtýrli pәle-jaladan qorghap jýredi degen úghymmen boytúmar bolatyn әshekey búiymdaryn jasatugha qúmar bolghan.

Kóbine kýmisten jasalatyn әshekeylik búiymdardyng jasalu joldary men paydalanyluy jogharydaghyday týsinik boyynsha ghana týsindirilip  kele jatqan búiymdardyng mәni terende. Mәdeniyeti men túrmys-saltyna asa zergerlikpen qaraghan «dala danyshpandary» eshqanday qaryppen jazylmaghan dala zandaryn, yrymshyldyghyn túrmysymen tútastyryp jibergen.

Úly órkeniyetti mәdeniyetimizding boyymyzgha sinire bilgen tәlim-tәrbiyesining mәni salt-dәtýrimizde paydalanyp jýrgen әshekey búiymdarynda da búltartpas ýlgi bolghan. Aldymen túrmys-tirshilikte qoldanys tapqan nәzik naqyshtar kóshpeli halyq mәdeniyetining ýlgilerin jazusyz, syzusyz auyzeki óner tuyndylary arqyly, ong-órnek, zergerlik búiymdar arqyly nәzik te әdemi jetkize bilgen. Jazu-syzusyz-aq etnikalyq ayada kóshpeli elding túrmys-tirshiligin tudyrghan qyruar mәdeniyet múraghattary derektemelik baylanys jýesinen kýni býginge deyin kindigin ýzgen emes.

Týp-tamyry sonau әride jatqan zergerlik óner últtyq mәdeniyetimizding tarihynda ózgeshe oryn alady. Qazaq qolónerining basqa týrlerine qaraghanda zergerlik ónerding jasaluyndaghy bir ereksheligi onyng kәsiptik sipatyna baylanysty zergerlik búiymdardy júrt kóp tútynatyn bolghandyqtan búl óner kóp óris alghan. Sol zamandaghy diny úghym boyynsha til-kózden saqtaydy, әrtýrli pәle-jaladan qorghap jýredi degen úghymmen boytúmar bolatyn әshekey búiymdaryn jasatugha qúmar bolghan.

Kóbine kýmisten jasalatyn әshekeylik búiymdardyng jasalu joldary men paydalanyluy jogharydaghyday týsinik boyynsha ghana týsindirilip  kele jatqan búiymdardyng mәni terende. Mәdeniyeti men túrmys-saltyna asa zergerlikpen qaraghan «dala danyshpandary» eshqanday qaryppen jazylmaghan dala zandaryn, yrymshyldyghyn túrmysymen tútastyryp jibergen.

Sonyng biri - qúdaghy jýzik.  Júmsaq, qaqtaugha tózimdi, onay óndeletin metall-kýmisten jasalady. Qos sausaqqa birdey kiyiletin ýsti shanyraq tәrizdi jalpaq, keyde kýmbezdi bolyp keledi. Jarqyraghan ashyq týsti kýmbezge eki jerden shanyraqqa úqsas órnek salynady. Astynda eki sausaqqa kiyiletin qap ornalasady. Qúdaghy jýzik sәndi boluy ýshin balbarmaq qolóner sheberleri arnayy tandalady.

Qúdaghy jýzikti qúda týsken eki auyldyng qúdaghilary birine-biri syigha beredi. Maqsaty eki elding balasy til tabysyp bir shanyraq kóteredi. Irge kótergen shanyraqtang bosaghasy berik, ghúmyrlary úzaq boluyn qos qúdaghy osy jýziktey berik ústap, kónilimiz kýmistey taza jarqyrap jýrsin degen maqsatpen taghylady. Surette kórip otyrghanday astyndaghy eki sausaqty jýzikting ýstinde kómkerilgen shanyraq eki sausaqty biriktirip túrady. Kýmistey júmsaq qaqtaugha tózimdi, jarqyraghan týsin bermeytin metaldyng ózi jas otau iyelerining tauqymetke tózimdi, minezi júmsaq, uaqyt ótken sayyn ónin bermeytin әdemiligi, tatulyghy saqtalsyn degen týsinik. Mәni terende jatqan osy bir qarapaym zergerlik búiym ghasyrlardan saghyntyp jetken babalardyng sarqytynday әser etedi.

Abay múralaryn jiti zerttep qarar bolsaq, Úlydan aitylmaghan sóz qalmaghangha úqsaydy. Aqynnyng otyz ýshinshi qara sózinde, «Egerde mal kerek bolsa, qolóner ýirenbek kerek. Mal jútaydy, óner jútamaydy. Aldau qospay adal enbegin satqan qolónerli qazaqtyng әuliyesi sol. Biraq, qúday taghala az-maz óner bergen qazaqtardyng keselderi bolady» - degen Abay túlghasyn biz әli tolyq tanyp, bilgen joqpyz.

Býgingidey dәuletimiz ben sәuletimiz airyqsha syn kezenge tap bolyp otyrghan tústa  el arasyndaghy týsinistik pen tuysqandyqty qayta janghyrtu kerek bolsa, mәdeniyetimiz ben әdebiyetimizge kónil bólu ýshin ruhaniyat ýshin asa qajet-aq. Abay múrasyn terendete zerttep, halyq etnografiyasymen susyndap ósken dana Múhtar Áuezov ózining bir sózinde, «Halyq boyyndaghy qasiyet keyde jer astynda jatqan gauhar esepti» degen.Qazaq mәdeniyeti men túrmysyn býkil «Abay joly» roman-epopeyasyna órip otyryp tamasha jetkizgen ghúlama  jazushynyng әr sózi men deregi babalardyng óshpes múrasy ispetti.

Erterekte qolynda kýmis jýzigi joq kelinshekterdin  qolynan as ishpeydi. Kýmisi joq qoldyng ydys-ayaghy taza emes dep týsinedi. Medisinada taza kýmisti sugha salyp qoysa sudaghy ziyandy qaldyqtardy joyyp jiberedi eken.

Abay múrajayynda qyzmet istep, qazaqtyng salt-dәstýrin kórip-bilip, tereng týsinuime mýmkindigim bolghanyna ózim qatty rizamyn.

«Kórsetpegen óner zaya ketedi» degen qazaqta ónegeli sóz bar. «Zamandy óner jasaydy» degendi jetkizgen babalarymyz ózderining jýrip ótken joldar men kónil tolqynystaryn qolónerimen birge órip otyrghan. Syry men symbaty bólek meylinshe qarapayym qoldanystaghy qolóner búiymdary aldaghy uaqytta da ghasyrdan-ghasyrgha jalghasyp, ónegeli ghúmyryn úzarta beretinine dau joq.

Almahan Múhametqaliqyzy

Qazaqstan-Resey uniyversiyteti,

«Abaytanu» ghylymiy-tanymdyq

ortalyghynyng diyretory.

Aqyn, Qazaqstan Jazushylar

Odaghynyng mýshesi.