Qazaq elining 20 jyldyq tәuelsiz tarihy qazaq ýshin babalar armany bolghan qasiyetti de qasterli úghym. Últymyzdyng ansarly úly armany azattyq tany atqanda bórkin aspangha atyp, quanbaghan qazaq joq. Atajúrt, atamekendegi qazaqpen qatar tórtkýl dýniyening týkpirine taryday shashylghan bar qazaqtyng jýregi «aq týiening qarny jaryldy» dep, alyp úshqany anyq. Osy shettegi qazaq mәdeniyeti, әdebiyeti, jalpy ruhaniyaty birtútas qazaq elining enshiles, bólinbes bir bólshegi. «Mәdeniyet sóz bolghan uaqytta biz eshuaqytta býgingi aumaqtyq, yaghni, territoriyalyq shenberimizben shektelip qalmauymyz kerek» depti kezinde Aqseleu Seydimbek. Biz osy orayda birtútas qazaq júrtynyng keshegisi men býgingisi, ertengi enseli elding maqsat-múrattary tónireginde alashtanushy, ghalym Túrsyn Júrtbaymen súqbattasyp qaytqan edik.

Qazaq elining 20 jyldyq tәuelsiz tarihy qazaq ýshin babalar armany bolghan qasiyetti de qasterli úghym. Últymyzdyng ansarly úly armany azattyq tany atqanda bórkin aspangha atyp, quanbaghan qazaq joq. Atajúrt, atamekendegi qazaqpen qatar tórtkýl dýniyening týkpirine taryday shashylghan bar qazaqtyng jýregi «aq týiening qarny jaryldy» dep, alyp úshqany anyq. Osy shettegi qazaq mәdeniyeti, әdebiyeti, jalpy ruhaniyaty birtútas qazaq elining enshiles, bólinbes bir bólshegi. «Mәdeniyet sóz bolghan uaqytta biz eshuaqytta býgingi aumaqtyq, yaghni, territoriyalyq shenberimizben shektelip qalmauymyz kerek» depti kezinde Aqseleu Seydimbek. Biz osy orayda birtútas qazaq júrtynyng keshegisi men býgingisi, ertengi enseli elding maqsat-múrattary tónireginde alashtanushy, ghalym Túrsyn Júrtbaymen súqbattasyp qaytqan edik.

- Túrsyn agha, tamyry tereng tarihymyzdy keyingi kezde sholtityp, tym qysqa, tym be-riden bastaghymyz keletin pighyldyng bary sezilip qalyp jýr. Nelikten dep oilaysyz?
- Otannyng jәne memleketting eng qasiyetti úly belgisi, ol - shekara. Aqseleu «Qazaq degen halyqty qúrsaghynda terbetken úly dalanyng aumaghy qazirgi shekaradan әldeqayda keng bolatyn. Biz otarshyldyqtyng qaqpanyna týsken kezdegi jerimizding ýshten bir bóliginen aiy-rylyp, tәuelsizdik aldyq» dep dúrys aitqan. Biz tek qana bodandyqtyng túsynda qazaq jerining ýshten birinen emes, teng jartysynan aiyryldyq. Al 1920 jylghy 24 tamyz kýni Lenin qol qoyyp, Qazaq avtonomiyasynyng bekitip bergen territoriyalyq shekarasynyng jalpy kólemining 25-30 payyzynan Kenes Odaghynyng jәne Tәuelsizdik túsyndaghy shekarany anyqtap, belgilep bekitu túsynda aiyrylyp qaldyq. Sonyng ishinde asa qajetti Ruhany tamyrymyzdyng negizgi óskini bolyp tabylatyn qasiyetti jerler de bar. Sonyng biri iysi týrkining besigi qazaq halqynyng qasiyetti tóri Altay, Altaydyng kýnshyghys teriskeyi, sonyng ishinde Múztau, Jazatyr, Qatynsu siyaqty jerler. Qazir Altaydyng eng shoqtyqty biyigi Múztaudyng óz basy ghana Qazaqstangha qaraydy. Al oghan baratyn joldyng barlyghy Reseydiki. Biz ózimizding tikeley taghdyrymyzgha qatysty strategiyalyq jerimizden aiyrylyp qaldyq. Mongoliya shekarasynan 40 shaqyrym ótkennen keyin taghy da Reseyding shekarasy bastalady. Eki ortada Qazaqstan men Resey shekarasy bar. Biz sonyng nәtiyjesinde Bayan-Ólgeymen tikeley qarym-qatynas jasaytyn kósh jolynan aiyrylyp qaldyq. Al búl degen bizding shet elge shyghatyn san ghasyrlyq ruhany tamyrly úly kósh joly edi. Sonymen qatar Bostandyq, Astrahan óniri, myna Ertisting arghy betindegi Qúlyndy dalasy kózden búlbúl úshty. Áriyne, búl mәselege endi qayyrylyp keluding tarihy mýmkindigi bolmaytyn shyghar. Alayda biz sol ejelgi qazaq iyeligindegi, mekenindegi jәne sol jerde otyrghan qazaq halqynyng ókilderin eshqashanda bólip tastauymyzgha bolmaydy. Áz Tarhandaghy, Selebi-Orynbor boyyndaghy, Qúlyndy ólkesindegi, Altaydyng jelkesindegi, Shyghys Týrkistandaghy, Qoqan-Búqar aimaghyndaghy qalyng qonystan-ghan qargha tamyrly qazaqtyng taghdyry ýshin biz jauaptymyz jәne oghan kepildik beruge mindettimiz. Óitkeni, qanday da bir memlekettik qúrylymynyng ózgesheligine qaramastan, ol jerdegi qandastarymyz qazaq últynyng tarihy úiyt-qysy bolyp tabylady. Tipti, qazirgi Búqar-Samarqan ónirin, Shyrshyq ónirin, Shyghys Týrkistan, Altaydy biz ózimizding ansarly Ata júrtymyz retinde ýnemi nazarda ústaugha tiyispiz. Úly daladaghy ansarly aqyl-oy әpsanalary men anyzdary jetelegen Jiydeli-Baysyn, Tәnirtau, Qorqyttyng qobyz saryny úyalaghan Syr bizding býgingi últ bolyp úngymyzdyng besik әni bolyp tabylady. Jәne qay imperiyanyng yghynda bolmayyq osy ónirdi mekendegen qazaq júrtynyng ókilderi úly Alash qozghalysynyng basty qozghaushy kýshteri. Biz býgingi qazaq elining ertengi kemel keleshegin osylardyng mýddesin aralastyra otyryp jýzege asyrugha mindettimiz. Búl bizding memlekettik paryzymyz. Eger de sol tamyry qazaq, kindigi qazaq dep úiyghan qauymnan aiyrylyp qalatyn bolsaq, onda biz últ-memleket retinde ertenge etek-jeni qiylghan, sholaq tondy ghana el bolyp shyghamyz. Sondyqtan da qanday da bir tarihy tebirenister, tolqular bolsa da búl sayasat bizding ózegimizdegi ýzilmeytin altyn arqau boluy kerek. Qazaqtyng enshisi bólingen joq. Búl tek qana Qazaqstandaghy qazaqqa ghana qatysty emes әlemdegi qazaqqa qatysty úghym. Abay aitqan «Birindi, qazaq, biring dos, kórmesen, isting bәri bos» degen úrandy jadymyzda ústap, janymyz aralasa tirshilik keshuimiz kerek.

- Qazaq halqyn úiytatyn, birtútas últ retinde saqtap qalatyn negizgi qúra - qazaq tili. Al, qazirgi qazaq tili qazaqtyng «aqyl-oyy, jýregi» bola almay otyr. Qaytkende, biz, qazaq tilin Qazaqstan halqynyng tiline, aqyl-oyyna ainaldyra alamyz?
- Til últtyng jәne tәuelsizdikting basty bes kepilining biri. Sondyqtan da búl mәsele әr últtyng memlekettigi jariyalanghan kýnnen bastap, eshqanday saudasyz, alansyz, qapersiz, jaltaqsyz jýzege asuy tiyis. Qazirgidey eki úday tәjiriybeni tek Qazaqstan ghana basynan keship otyr. Bizben qatar azattyq alghan bir de bir búrynghy kenestik respublikanyng aldynda múnday mәsele túrghan joq. Ózbekstan, Tәjikstan, Týrkimenstan, Qyrghyzstan búl mәseleni sayasy oiyngha ainaldyrghan emes. Tipti, Gruziya, Armeniya, Moldaviya, Ukrayna, barmaqtay-barmaqtay Baltyq elderi de ol mәseleni úzaq uaqytqa sozylatyn sayasy oiyngha ainaldyrghan joq. Biz tildi sayasatqa ainaldyryp aldyq. Sonyng nәtiyjesinde jandýniyemiz, ruhany tarihymyz bostandyq ruhyn, ekonomikalyq, halyqaralyq baylanystarymyzdy qosalqy tilge qosaqtap qoydyq. Sonyng basty sebebi, yaghni, kinәsi memlekettik tilding ústanym erejesining joqtyghy. Osynday sayasy qyrqyljynnyng nәtiyjesinde biz ózimizding últtyq namysymyzdy saudagha salyp, bazargha shyghardyq. Eng ókinishtisi tәuelsizdik túsynda «Men qazaqpyn, tilim - qazaq, dilim - qazaq, namysym - qazaq» degen úrpaqtyng 50-60 payyzynan aiyrylyp qaldyq. Ol úrpaqtar sanasy shoqynugha úshyraghan keshegi kenestik kezenning basybayly adamdary. Olar ózderining balalaryn ghana emes, nemerelerin, sol nemereleri arqyly býgingi-ertengi shóberelerin de tildik túrghydan tolyqtay shoqyndyryp ýlgerdi. Qazirgi 1 jas pen 40 jastyng arasyndaghy buyndy jәne onyng sanasyn qaytadan tәrbiyelep, júlyn-jýikelerin rentgen sәulesimen jughanday juyp shyghu kerek. Al búl mýmkin emes. Mýmkin eger sol úrpaqtardyng janaghy shoqynghan sana týisikteri titirkenip, seskenip, óz erkimen últtyq tamyrgha qaray beyimdelse, búl shoshynu emes, Asan qayghylyq emes, naghyz ómirding ashy shyndyghy. Biz belgili bir tyiym shekarasynan, yaghny aqyl-oy toqtamynyng ala jibinen attap kettik. Endi búl shynnyng basynan tómen qaray kóshken kóshkindi qaytadan joghary qaray ornyna qoymen ten. Ony eritip qana jana tospamen qalpyna keltiruge bolady. Mening oiymsha osy tayau uaqyttarda auysatyn tolqyndar sonday últtyq qozghalysty bastaydy nemese bastauy tiyis. Til mәselesin kezinde Atatýrik ózi bas bolyp zang retinde qoyghan. Býkil týrki júrty arab tilinde sóilep, memlekettik is qaghazdaryn arab tilinde jýrgizip, ózderi arab memleketine biylik jýrgizip otyrmyn dep óz dilderin arabtandyryp alghan. Bir kezde fransuzdargha qarsy soghysyp, fransuzdardy jengen orys qoghamy sol óz jauynyng tilinde sóilegen. Pushkin óz dostarymen, qyz-kelinshektermen fransuz tilinde sóilesip, hat jazysatyn bolghan. Sonday zandylyqty biz de keship otyrmyz. Sondyqtan da qoghamda, últ úiytqysynda mәiektik ózgeris bolmay mynau laghyp ketip bara jatqan til shoqyndylary ornyna qaytyp keledi dep oilamaymyn. Eger dәl qazir pәrmendi zang qoldanyp, ony fransuzdardyng últtyq tilin qadirlegenindey konstitusiyalyq dengeyge kóterip, shara qoldanghanda ghana osy laqpa shoqyndylardyng aghyny toqtauy mýmkin. Al sol toqtaghan tolqyndy, janaghy tospadaghy qardy eritip, odan qaytadan tildik ónim kóru ýshin taghy bir úrpaqtyng almasuyna tura keledi. Mening boljamym ótirik bolsa eken dep tileymin. Alayda biz qazaqtyng tildik formasy men normasyn últtyq dengeyge kóteru barysyndaghy sharany shiyrek ghasyrgha keyinge ysyryp aldyq. Ol jarty ghasyrgha nemese mәngilikke sozylyp ketpese eken dep tileymin. Óitkeni býgingi Indiyanyng tәjiriybesi, Aljirding tәjiriybesi, Latyn Aamerikasynyng tәjiriybesi sonday bir jaghymsyz qúbylystyng payda boluy turaly kýdik úyalatady. Sondyqtan da til mәselesin sayasatqa ainaldyrmay naqty sheshim qabyldau kerek.

- Latyn qarpine kóshu arqyly Qazaq tilining problemasyn sheshu mýmkin be? Óz kezinde Atatýrik týrik tilin latyn qarpi arqyly arashalap qalghan eken.

- Tildi damytudyng nemese oghan ózgeris әkeluding nemese ony jappay iygeruding ýlken bir kýrdeli joly әrip auystyru. Búl belgili bir dәrejede býkil qoghamgha, memleketke sonyng ishinde últqa, qazaq eline de ýlken almaghayyp kýy men alasapyrandy alyp keledi. Búl ýshin eng basty mәsele últtyq tәuekel kerek. Egerde bizding últtyq tәuelsizdigimiz latyn әrpine kóshuge tikeley qatysty jәne sol arqyly barlyq mýddemiz sheshiletin bolsa, qiyn da bolsa, búl baghytta qadam jasaugha tura keledi. Mýmkin 90 jyldary Ózbeksten, Týrkimenstan siyaqty tәuekelge barsaq, jalpy últ qostap keter me edi. Al qazir biz qazaq әrpi týgil qazaq tilining ózin qaperge almaytyn boldyq. Ekinshi bir mәsele keyde osy siyrqúimyshaqtanyp bara jatqan qazaq tilin búdan ary qaray tulaqtay qagha bermes ýshin nar tәuekel dep latyn әripin qabyldasa dep oilaymyn. Mýmkin sonda qogham ózining esin jiyar. Sol kezde qazirgi orys tildiler men qazaq tildilerding arasyndaghy ýlken jik ashylady. Týrli qarsylyqtar tuady. Al ol qarsylyqtar qanday da bir baghyt alghanyna qaramastan, Qazaqstan tәuelsizdigining tútqasy retinde qazaqtildi qazaqtardyng jeni-sine alyp keledi. Osynday alasapyran bizge kerek pe, dayynbyz ba!?
Al qazirgi qazaq qarpi bizding jahandyq baylanysymyzgha internet jýie-sine enuimizge jәne ózge týrki tilderin oquymyzgha kóptegen kedergiler jasap otyr. Eger de dýniyening aghylshyn tiline bet alghany ras bolsa, ghylym tek sol tilde damugha bekinse, onda latyn әrpin qabyldau kerek. Mening oiymsha shiyrek ghasyrdyng mólsherinde búl mәsele sózsiz jýzege asady. Latyngha qarsy halyqtyng kýdigi últtyq qauipsizdikte emes, ol bizding sanamyzgha úyalaghan jattandy bilimy jolda. Biz sauatsyz qalmaymyz ba, jana әripti iygere alamyz ba, búrynghy jazghandardy oqy almay qalmaymyz ba degen siyaqty mәseleler bar. Ol túrady. Biraq búl mәsele býgin de erteng de qayta ainalyp aldymyzdan shygha beredi, shygha beredi. Aqyry ýlken aidyngha shyghu qajet eken. Endeshe, bel sheship kirisuimiz kerek. Qazaq tilin memlekettik til retinde qoldanugha shiyrek ghasyr boyy jýreksinip otyrghanymyzdy eskersek, mening oiymsha latyn әrpine kóshuding maltasyn bir ghasyr, jýz jyl ezemiz.

- Qazir qoghamda bizdi, yaghni, qazaqty biriktiretin iydeya, iydeo-logiya joq degen pikir bar. Abaydan bastalghan Alash iydeyasy býgingi qoghamnyng shamshyraghy boluy tiyis emes pe?
- Alash iydeyasy bir kýnde, bir jylda, 1 ghasyrda qalyptasqan iydeya emes. Ol iydeya Týrki júrty jaralghannan beri qoyylyp kele jatqan mәsele. Tek zamannan zaman, ghasyrdan ghasyr, memleketten memleket úlystan úlys, úrpaqtan úrpaq auysqan sayyn bir-birine ótip, eskirgen úghymdar joyylyp, jana úghymmen tolyghyp, shorlanyp, eng sonynda jadidtik baghyttyng ýlgisinde janasha dengeyge, jadidttik baghyt arqyly odan Abay, Abaydan Alash qayratkerleri arqyly somdalghan úghym. Sodyqtan da Alash iydeyasy qazaqtyng әr qaysysynyng tamyryn basqan, әr qaysysynyng qanyna singen, әr qaysysynyng qan týiirshigine engen mәngilik iydeya. Ol iydeya - mәngilik el iydeyasy. Men Qazaqstannyng tәuelsizdigin mәngilik el iydeyasynyng jýzege asuyna qalanghan eng birinshi jәne úly alghy shart dep baghalaymyn. Endigi mindet sol mәngilik el iydeyasyn qamtityn ekonomikalyq-sayasi, ishki-syrtqy jәne jan dýniye-sanadaghy tәuelsiz atributtardy oyatyp qalpyna keltiru, damytu bolyp tabylady. Bizding ata jazuymyzdaghy mәngilik týrki el degen sóz bizding últymyzdyng aldynda jyljyghan sayyn jyljy beretin úly baghdar.

- Abay «Qúdaydyng ózi de ras, sózi de ras» dep qazaqtyng imany jolyn da siltep, baghyttap ketken joq pa? Qazirgi diny ahualdy qalay baghalaysyz?
- Biz tәuelsizdik sanamyzdy qalyptastyru barysynda ýlken bir anghaldyq jiberip aldyq. Ózim de Qazaqstangha músylman әleminen eshbir qauip tónbeydi, 50 jylgha deyin músylmandyq iydeya bizding tәueldenip ketken sanamyzdy oyatudyng qozghaushy kýshi bolady dep oilaytynmyn. Eger de qazaq últynyng tabighy qozghalysyna, eger Qazaqstan qoghamyna syrtqy kýsh maqsatty týrde yqpal etpese, ózindik ústanym imangha bet búrsa, mýmindik jol ústansa, ýlken órkeniyettik nәtiyje beretin baghyt islam. Dilimizge, dinimizge iman arqyly ózgeris engizetin edik. Islam arqyly tilimiz bayyp, kýl-qoqystan tazarar edik. Ókinishtisi, biz islamnyng aqiqat jolyn emes, músylmandyq jeleuin tu etip aldyq. Tipti, meshitterde aitylatyn uaghyzdar diny tanymdyq týsinikten góri, qadymy baghyttaghy naqyly uaghyzdyng shenberinde qalyp qoydy. Álifarabi, Runiti, Ghazali, Diuani, Aughani, Marjani, Nasri, Abay kýresken jәne úrpaq tәrbiyeleude maqsat etken múrattar qazirde jat aghym siyaqty qabyldanady. Biz naqly uaghyzdyng shyrmauynda jýrmiz.
Sharighat - býkil jaratylystyng zandylyghyn anyqtaytyn úghym. Ony biz adam arasyndaghy qarym-qatynasty retteytin fih nemese zan, yustisiya úghymyna týsirip jiberdik. Sondyqtan da bizding qogham býgingi alang tughyzyp otyrghan diny kórinisterge bagha bere almay otyr. Din turaly qabyldanghan zannyng tyiym salugha baghyttalghan baptarynyng tek islam dinin ghana qamtuy sonyng bir aighaghy. Mening oiymsha, ózge diny aghymdardan islam dinin bólip alyp, oghan qarsy zang qoldanatynday últtyq qauipsizdik mәselesine qauip tóndiretindey tótenshe jaghday tua qoyghan joq. Eger de shyghandap shyqqan qimyldargha tyiym salghymyz kelse jәne memlekettik mekemelerde aitylyp jýrgendey búl uahavizmning qúraniyt, salafitterding әreketi ekeni ras bolsa, onda býkil islam qúndylyghyna qol súqpay-aq atalghan baghyt turaly Ýkimet qaulysymen jarlyq shygharsa da jetip jatyr edi. Alayda, múnday naqtylyq zang baptarynan bayqalmaydy. Tipti, sot, prokurorlyq mekemening ózinde naqty zandyq ústanym joq siyaqty. Oghan tayaudaghy Yassauy jolyn ústanghan din ókilderine birilgen ýkim anyq dәlel. Sot ýkiminde: uahaviyt, salafitterge qarsy ashyq pikir bildirilip, diny arazdyqty qozdyrdy degen aiyp taghylghan. Al sol zang oryndarynyng týsiniktemesine jýginsek, Aqtóbe, Atyrau, Aqtau, Bal-qash, Tarazdaghy oqighalargha uahavitter men salafitterding qatysy bar eken. Eger solay bolsa, onda Yasauy tarihatyn ústanushylardyng kýresi dúrys. Olar Qazaqstan tәuelsizdigin qorghaghan adamdar bolyp shyghady ghoy. Taghy bir týsiniksizdigi Kenes Odaghy qúdaysyzdarynyng ózi tyiym salmaghan Yasauy tarihatyna, Yasauy ilimin iydeya etip ústanyp otyrghan qazirgi qazaq qauymyna sot ýkimin shygharudyng qanday qajettiligi boldy. Endi, biz, Yasauy múrasyn zerttesek, sotqa tartylady ekenbiz. Sonda kenes qúdaysyzdary ty-yym salmaghan Yasauiyden imandy memleket atanghan Qazaqstan jәne Yasauiyding óz Otany odan bas tartuy kerek pe!? Mine, bizding memleketting qúzyrly mekemelerining týsinik beretin týitkildi túsynyng biri osy. Búghan diny basqarma tikeley belsene aralasyp, ghalymdar saraptap, baghasyn berui kerek.

- Biz ruhany mesheu qaldyq dep jýrmiz. Ruhany tәuelsizdikke jetuding amaly qaysy?
- Ruhany tәuelsizdikting basty kepili ruhany iman. Bizding imanymyz tәuelsiz boluy kerek. Qazirgidey dini, imany mәselening ózi tәueldi bolyp túrghanda, ruhany tәuelsizdik mәselesin kýn tәrtibine qoydyng ózi artyq.

- Ashyq әngimenizge rahmet!

Tilekgýl ESDÁULET

http://www.elgazeti.kz