Atyrau men Manghystau - baghzy zamannan bite qaynasyp, birge damyp kele jatqan irgeles aimaq. Erligimen kózge týsip, eldik dәstýrin saqtap kele jatqan eki ónirding bólip-jaryp alary joq. Sodan da bolar, әr qazaq ýshin qasterli mereke - Tәuelsizdik kýni Janaózendegi bolghan qayghyly oqighadan kónilimizdi múng shalyp, bizdi qatty qapalandyrdy.

Atyrau men Manghystau - baghzy zamannan bite qaynasyp, birge damyp kele jatqan irgeles aimaq. Erligimen kózge týsip, eldik dәstýrin saqtap kele jatqan eki ónirding bólip-jaryp alary joq. Sodan da bolar, әr qazaq ýshin qasterli mereke - Tәuelsizdik kýni Janaózendegi bolghan qayghyly oqighadan kónilimizdi múng shalyp, bizdi qatty qapalandyrdy.

«Kiyeli Manghystau jerinde nege ózimizding azamattar egemen elimizding irgesin shayqaltatyn qimylgha bardy, úiyp otyrghan júrttyng kóniline qayau saldy»,-degen saual kókeyimizde túr. Aramyz ajyramaghan aghayyn edik, ýlken bassyzdyqqa, qantógiske, óz bauyryn ólimge qighan qiyanat qay atamyzda, qashan bolyp edi?
Osy oqigha ýstinde ózimizding qarakóz qazaqtyng jap-jas balalary kóktey solyp, qyrshyn qiylghany jýrekti janshyp, ózekti órteydi.
Auyzbirshilik bolmay, ishtarlyq pen baqtalastyq beleng alyp, alauyzdyqqa jol berilgen jaghdaylar da, yntymaq ydyrap, birlik azyp, halyq tozghan kezder de bolghan. Biraq Elimizding basynan qanshama qiyn-qystau kezender ótse de, babalarymyz baytaq jerdi, elding eldigin saqtap, úrpaqtan-úrpaqqa jetkizdi.
Ýsh ghasyr boyy armandap ótken Tәuelsizdigimizdi osynday jaghdaygha berip qoyamyz ba? Joq. Eshqashan oghan jol bermeymiz.
Qazir kóptegen elder basyna kýn tughan syn saghattar, talay revolusiyalar ótip jatyr. Osynyng bәrining sony nege әkelip soqty. Egiypette, Liviyada, Irakta ne bolyp jatyr? Nәtiyjesinde, qarapayym qara halyq qyrylyp, balalary jetim qalyp, qayghydan qan jútyp, bar әleumetik nysandar: mektep, auruhana, emhana, joldar, sport keshenderi bәri-bәri qanyrap, qirap, kezinde jamandaghan el basshylarynyng bәri ketkenimen problema sheshildi me eken? Áli kýnge deyin qyrshynynan qiylyp jatyr, soghys jýrip jatyr, ol qashangha deyin jalghasatyny belgisiz. Áleumettik-ekonomikalyq damuy ondaghan jyldargha keri ketti. Qazir ol soghystyng biri de kerek emes ekendigin sol jerdegi halyqtyng ózi ashyq moyyndap otyr.

Sol siyaqty Aughanstan, Pәkstan ómir boyy soghysty bastan keshirude.
Keshe ghana bәrimiz birlesip diny ekstremizmge qarsy shyghyp, kózqarasymyzdy, oghan qarsy ekenimizdi bildirgen edik.
Býgin mine, mynaday jaghdaygha tap boldyq. Bizding aldymyzda búdan basqa problemalar jetkilikti.
«Yntymaq jýrgen jýrde, yrys birge jýredi» dep babalarymyz beker aitpaghan. Birligimizding arqasynda, Elbasynyng sarabdal sayasatyn ústanyp, tәuelsizdik jyldary irgeli memleket bolyp qalyptastyq, ózgemen terezemizdi tenedik, túrmysymyzdy týzedik, búryn qiyal bolyp kórgen jetistikterge qol jetkizdik.
Úly dana halqymyz aitqanday: «Baqyt - birlikte, baylyq - enbekte» - degen.
Bizder, atyraulyqtar, búny kórip-bilip otyrmyz, jemisin jep otyrmyz. Ózimiz ghana qyzyghyn kórmey, keler úrpaqtargha jeter iygilikter jasap jatyrmyz.
Alayda búnyng barlyghy ayaq astynan, óz-ózinen payda bolghan rizyq emes. Beybit ómirimizdin, memlekettik sayasattyn, oblys halqynyng kýsh-jigerinin, qajyrly enbegining nәtiyjesi. Osy qalypty saqtap, yntymaghymyzdy nyghaytu - bizderge әri paryz, әri kelisti ómirimizding kepili.
«Enseli elding irgesin eser aghym búzar» degen bar. Halyqtyng sanasyn ulap, biylikke qarsy qoyyp, býlik salugha tyrysushylar bar.
Halyqtyng qamyn jegen bolyp, jalghan úran kóterip jýrgenderding birde-bireui shyn mәninde sol halyqqa jany ashymaydy. Olardyng oiy tek qana biylikti alu. Biylikti alghanda ne bolatynyn Sizder de, bizder de bilmeymiz. Eng bastysy, aidan anyq aqiqat - aramdyq oimen jýrgender, qarapayym halyqtyng qantógisin paydalanghan adamdar eshqashan jaqsylyqqa aparmaydy, mine, sol kezde naghyz elding týbine jeterlik qanqúily soghysqa jol berilui mýmkin. Ony jýregimiz sezinedi.
Aghayyndy aghayyngha shaghystyryp, alasapyranda payda kóretin olar, al zardabyn shegetin - bizder, bizding tughandarymyz. «Kýl bolmasa, býl bolsyn» dep, ózderining aramza niyetterin jýzege asyrsa, qaltasyn qalyndatsa boldy olargha. Osyny oilayyq, bauyrlar. Týsine bilgenge, búqara halyqtyng mýddesi olardan mýldem bólek. Bizder, qarapayym adamdar, neni oilaymyz !
Atyrau men Manghystau ejelden bir ónir, tóskeyde maly, auyly aralas aghayyndy, «tonnyng ishki bauynday aralasqan» júrt. Ruhy kýshti, tarihy mol, dәstýri taza, tili men dili damyghan ónirler retinde býkil alashqa atymyz ayan.
Manghystaugha qaraghanda Atyrauda múnayshylar sany eki ese kóp. Osy azamattardyng bәri birauyzdan tynyshtyq pen túraqtylyqty basty maqsat etip otyr.
«Algha tartqan ozady, keyin ketken tozady». Osynday qadamgha barmas búryn, kez kelgenning sózine ermes búryn, anyq aqiqat - keshe men býgindi nege salystyryp qaramaymyz. Kýni keshe 10-15 jyl búryn býkil auylgha 1-2 kólik bolsa, qazir әr ýide keminde 2 mashinadan. Jaghday jaqsardy, túrmys kóterildi. Auyldargha su, gaz, jaryq, jylu jol - ne kerekting bәri jetti. Jalaqy, zeynetaqy jyl sayyn ósip keledi. Barlyq әleumettik qoldaular kórsetilude. Búryn arman bolyp kóringen kóp nәrsege býgin qolymyz jetip otyr. Búnyng bәri - Tәuelsizdigimizding syiy. Qazaq qazaq bolghaly múnday biyik mәrtebege jetip kórgen emes!
Osynyng bәrin joqqa shygharsaq, qiratyp, órtesek bolashaqqa ne qaldyramyz! Keler úrpaq búny eshqashan keshirmeydi.
Biz bilemiz, múnayshynyng enbegi әr kezde de onay bolghan emes. Qystyng ayazyna, jazdyng aptabyna tózip, jeti qat jer astynan «qara altyndy» óndiru tek naghyz erlerding ghana qolynan keledi. «Janaózen», «Jetibay» ataulary halyq sanasynda eren enbekting simvoly retinde qalyptasqan. Osy ónirde qajymay enbek etip, el baylyghyn eselep jýrgen manghystaulyq әriptesterimizdi biz әrqashanda maqtan tútyp kelemiz.
Dau-damay, teketires eshqashanda jaqsylyq әkelgen emes. Qanday da bolmasyn týiindi mәseleni tarazylap, artyn oilap, aqylmen sheshu - halqymyzdyng dәstýri.
Barlyq mәseleler beybit jolmen sheshilui tiyis. Barlyq aksiyalar, narazylyqtar, mitingiler kelisu, sóilesu arqyly sheshilui qajet. Zang bar, ol - barshagha ortaq.
Manghystaulyq aghayyndy, býkil oblys halqyn bizding ýndeuimizge qúlaq asugha, sabyr saqtaugha, jigimizdi ajyratpay, arandatushylargha qarsy túrugha shaqyramyz.
Ardaqty aghayyn!

Tynyshtyq bolsyn, ainalamyz aman bolsyn, enbek etip, otbasymdy asyrayyn, balalarymdy jetildirip, bilim bereyin, ýy qylayyn, azamat qylyp ósireyin dep armandaymyz. Osy armanymyzdy iske asyrugha qazir barlyq jaghday da jasalghan. Bolashaghymyz jarqyn.
Alayda әzәzilding sózine erip, teris jolgha týssek, búnyng bәri kózden búl-búl úshady, barymyzdan aiyrylamyz.
«Kemedegining jany bir». Barlyghymyz da bir elding azamattarymyz, bәrimizding de rizyghymyz, balalarymyzdyng bolashaghy el tynyshtyghyna tikeley tәueldi.

«Tәrtipke bas iygen qúl bolmaydy». Berekeli birligimizdi, jarasty tirligimizdi býldiruge jol bermeyik, azghyrushylargha ermeyik, birligimizdi saqtayyq, biylikting ainalasyna toptalayyq. Búl - әr otbasyna, әrbir adamgha kerek.
Qazaqta: «Betege ketse - bel qalar, bekter ketse - el qalar, berekeng ketse - neng qalar?!» degen qanatty sóz bar. Yntymaq ketken jerden - yrys, birlik ketken jerden - bereke ketedi. En dalany erkin jaylaghan elimiz bostandyq jolynda basyn bәigege baylaghan. Áytse de, olar eshqashan bas erkindigin Bayandy Eldikten joghary qoymaghan. Bauyrlar, bizder Qazaqstannyng damyp, órkendeuine, halyqtyng auqatyn arttyrugha airyqsha ýles qosyp otyrghan erek kәsip iyelerisizder. Sizderge býkil júrt ýlken ýmitpen qaraydy. El ýmitin aqtayyq, sabyr saqtayyq, adaspayyq!
Ózderinizdi birlik pen tynyshtyqqa shaqyrushy Atyraulyq bauyrlaryn.

http://www.aikyn.kz/