(Jiyrma seriyaly telekomediya)

BIRINShI SERIYa

1. ALDAR  JÁNE  ÁKIM

Aldar Kóse  úiyqtap jatyp, tyrqyldap kýldi. Sosyn qabyrgha jaqqa aunap týsip, taghy da tyrqylday kýlgeni... Týs kórip jatyr.  Týsinde auyldyng atqa minerleri jarys ótkizip jatyr eken deydi.  Audan әkimi minberde túr eken deydi. «Jemqorlardyng qúrmetine  «jelke tisteu» jarysyn ótkizemiz!»-dep shirene sóilegende, shalbary sheshile jazdaydy.  «Kimning jelkesin tisteuimiz  kerek?», «Jelke tistegen degen ne pәle?», «Áyelimning jelkesin tistesem bolady ma?»,  «Januarlar jelkesin tistesek rúqsat pa?», «Tisim qyshyp túr edi, jaqsy boldy ghoy...»-degen dauystar jan-jaqtan jamyrady.  «Shulamandar! Óz jelkesin ózi tistegen adamgha memleket  budjetinen  bir qap piste, jiyrma  tórt tenge, bir uys túz,  bir shelek kómir,  jýz qoy, eki eshki, bir esek beriledi. Oghan qosa jemqorlar qúrmetine shygharylghan medalidar men ordenderdi de marapattalushylardyng jelke túsyna taghamyz!»-degen audan әkimi minberden týsip jatty. Shaghyn alanqaygha auyl әkimi men  atqa minerler shyghyp, qarapayym halyqty yghystyryp jiberip, óz jeklkelerin ózderi tisteuge kiristi.

(Jiyrma seriyaly telekomediya)

BIRINShI SERIYa

1. ALDAR  JÁNE  ÁKIM

Aldar Kóse  úiyqtap jatyp, tyrqyldap kýldi. Sosyn qabyrgha jaqqa aunap týsip, taghy da tyrqylday kýlgeni... Týs kórip jatyr.  Týsinde auyldyng atqa minerleri jarys ótkizip jatyr eken deydi.  Audan әkimi minberde túr eken deydi. «Jemqorlardyng qúrmetine  «jelke tisteu» jarysyn ótkizemiz!»-dep shirene sóilegende, shalbary sheshile jazdaydy.  «Kimning jelkesin tisteuimiz  kerek?», «Jelke tistegen degen ne pәle?», «Áyelimning jelkesin tistesem bolady ma?»,  «Januarlar jelkesin tistesek rúqsat pa?», «Tisim qyshyp túr edi, jaqsy boldy ghoy...»-degen dauystar jan-jaqtan jamyrady.  «Shulamandar! Óz jelkesin ózi tistegen adamgha memleket  budjetinen  bir qap piste, jiyrma  tórt tenge, bir uys túz,  bir shelek kómir,  jýz qoy, eki eshki, bir esek beriledi. Oghan qosa jemqorlar qúrmetine shygharylghan medalidar men ordenderdi de marapattalushylardyng jelke túsyna taghamyz!»-degen audan әkimi minberden týsip jatty. Shaghyn alanqaygha auyl әkimi men  atqa minerler shyghyp, qarapayym halyqty yghystyryp jiberip, óz jeklkelerin ózderi tisteuge kiristi.

Qayran, qazaghym-ay, baylyq degende, abyroysyz kelgen ataq degende, aldaryna jan salmaysyndar-au... Ásirese auyl әkimining auyzy qisaya ashylyp, basyn jelke túsyna búrghysy-aq keledi, óz qúiryghyn ózi tistep, shyr kóbelek ainalghan it siyaqty ainala berdi, ainala berdi... Jinalghan júrttyng ishek silesi qatyp kýlgeni bar, bosqa jýrgen itterding adamdargha  qarap, ýrgeni bar, búl ózi qyzyq boldy. Tiri pendenin  óz jelkesin ózi tistey almaytynyn bilse de, audan әkimi qyzyqtap túrghan, kenet ózi de auzyn ashyp, kózderin jypylyqtata, basyn iyghy túsyna búrdy... Bolar emes, sosyn qolymen jelke túsyn ústap, «әi-iy!» dep jerge shyrt týkirdi.  Bir kezde:

- Men óz jelkemdi tistey alamyn!-degen dauys shyqty. Júrt japa-tarmaghay, dauys shyqqan jaqqa qarady. Qarasa, júpyny kiyingen, basynda taqiyasy bar, jyrtyq shapanyn jamyla salghan jigit aghasy kele jatyr eken.

- Áy, sen kimsin?-dep súrady audan әkimi.

- Assalaumaghaleyykum, qalyng elim, qazaghym!-dep Aldar Kóse ong qolyn keudesine qoyyp, basyn iydi,- men Aldar Kóse bolamyn!

- Aldar Kóse?

- Bayaghy zamannyng Aldar Kósesi me?

- Oi, ózimizding býgingi Aldar Kóselerimiz de jyrtylyp aiyrylady! Sheneunik Aldar Kóseler jýdә kóp!

- Oibay-au, bir deputat Aldar Kóseni «móshennik», alayaq, balalarymdy búzady dedi emes pe? Búl sol Aldar ma?

- Aldar alayaq emes! Ol tek baylar men alayaqtardy ghana aldaydy! Kedeylerding kegin alyp berushi!

Osylay shulasqan júrt Aldar kósege tanyrqay, әri ish tarta qarasty. Auyl әkimi Aldardyng janyna kelip:

- Familiyang kim?-dep súrady.

- Mende familiya joq...

- Mýmkin, sen shpion shygharsyn?

- Joq, men satqyn emespin!-degen Aldar Kóse shapanynyng ishinen kishigirim ghana elimizding kók bayraghyn suyryp alyp, tóbesine kóterdi. Uchastkelik polisiya inspektory jetip kelip:

- Mýmkin terrorshy shygharsyn? Artynyp-tartynyp, Aughanstannan kelding be?-dep qolyn qayyra bastap edi, nópir halyq inspektordy júlqylap, shetke alyp ketti.

- Tiymender!

- Aldar Kóse - halyqtyng Aldary!

- Jelkesin tistesin de, syi-siyapatyn alsyn!-degen dauystar shyghyp jatty. Audan әkimi qolyn kóterdi:

- Shyn mәninde Aldar Kósemisin?

- Iya. Shaytandy da, saytandy da aldaghan Aldarmyn.

- Jaraydy, ónerindi kóreyik, bizdi de aldap, óz jelkendi ózing tistep kórshi!-degen audan әkimi moynyndaghy qyp-qyzyl galstugyn týzep qoydy.  Aldar Kóse ortagha shyghar aldynda, shette túrghan siqyrshy tanysyna kózin qysyp qoydy. Ýstine siqyrshylar kiyimin kiygen anau bolsa, basyn iyzedi. Sol eken, júrttyng kózderi baylandy da, Aldar Kóse auyl әkimining janyna keldi. Qaltasynan qayshy shygharyp:

- Keshiriniz, bir tal shashynyzdy qyrqyp alsam...-dep súrady.

- Nege mening shashymdy? Men auyl әkimimin...-dep mingirledi auyl әkimi.

- Keshiriniz, lauazymdy qyzmetkerlerding shashynng kómegimen ghana  basymdy jelkeme búra alamyn,- dedi Aldar Kóse jymiyp.

Auyl әkimining kózderi «tvist» biylep, audan әkimine qarady. Audan әkimi: «Aytqanyna kóne ghoy...» degendey, basyn iyzedi. Aldar Kóse onyng jelke túsyndaghy shashynan qiqalap túryp, qayshymen bir uysyn kesip aldy. Auyl әkimi yrjalaqtap, jelkesin sipalap túr. Bir kezde Aldar Kóse auyl әkimining shashyn ózining jelke túsyna tastap jiberip edi... O toba... Basyn 180 gradus artyna búrdy. Júrttyng kózderi alaqanday bolyp, ishekterin tartysty. Ásirese, auyl әkimining auzy ashylyp qalypty... Bir «ósekshi» shybyn auzyna  kirip, yzyndap, qayta shyqty. Audan әkimi kózderin júmyp, qayta ashty. Polisiya inspektory tershigen mandayyn sýrtip jatty. Aldar Kóse bolsa, ernin jiyrma santiymetrdey sozyp, jelke túsyn shóp etkize sýiip, artynsha ondyrmay tistep aldy... Búl kezde oqshau túrghan kóz boyaushy tanysy júrttyng sonynan qoldaryn erbendetip túrghan edi...

- Oibay, moynyna sharik qoyyp alghan ba?!

- Nemene bolyp ketti ózi?!

- Basy ghana búrylyp, jelkesi qatyp qalypty!

- Berinder syilyghyn!

Osynday dauystar  әr jerden shyghyp jatty.  Auyl әkimi Aldar Kósening janyna kelip, qúlaghyna sybyrlay:

- Sen ózi adamsyng ba?-dep súrady.

- Adammyn.

Auyl әkimi Aldardyng betin shymshyp kórip:

- Ózining beti siyaqty...-dedi.

- Keshiriniz, әkim myrza, әldekimder siyaqty halyq aldynda qara bet emespin. Ózimning betim,- degen Aldar Kóse audan әkimine búryldy:

- Ákim myrza, men uәdemde túrdym. Syi-siyapattarynyzdy...

- Aldarchiyk!-dedi audan әkimi jymyndap,- tiri pende óz jelkesin ózderi tistey almaytynyn bilip, eshqanday syilyq taghayyndaghan joqpyz!

- Men tistedim ghoy?

- Sen bizdi aldap tisteuing kerek edi...

- Sender halyqty aldaudan aldaryna jan salmaydy ekensinder!-degen Aldar Kóse halyqty qaq jaryp, jýre berip edi, júrt shulap qoya berdi.

- Enbegin eleu kerek bolar!

- Bizdi qashanghy aldaysyndar?

- Týie bolmasa da, týimendi ber!

Audan әkimi halyq aldynda bedelin týsirip almas ýshin:

- Áy!-dep dauystady. Aldar Kóse búryldy.

- Mening atym  «Áy» emes, Aldar Kóse.

- Keshir, Aldeke, beri kel.

Aldar Kóse  audan әkimining janyna keldi.

- Mә, sotkamdy bereyin saghan. Qymbat sotka. Osyghan da razy bol!-dedi әkim. Aldar Kóse úyaly telefondy qyzygha ústap túryp:

- On myng tenge bersenizshi, birlik salyp alayyn da...-dedi.

- Men bere salayynshy,- degen auyl әkimi jaghympazdanyp, qaltasynan on myng tenge suyryp berdi. Sosyn, bylay onasha alyp shyghyp:

- Tәnir jarylqasyn, siqyrly qayshyndy maghan sat, balama bereyin, asaba edi, toylarda jelkesin tistep, aqsha tapsyn...-dep jalynghanda, jylap jibere jazdady.

- Jaraydy, jesir qatyn siyaqty jylay, ne bolsa sony súray beredi ekensin. Ne beresin?

- Anau túrghan su jana «Djiypimdi» bereyin...

- Jaraydy, kelistik!

Ekeui qol alysyp, әkim qayshyny, Aldar Kóse «Djiptin» kiltin aldy. Júrt taray bastaghanda siqyrshy men Alar Kóse qúshaqtasyp kórisip, sosyn birin-biri qytyqtay kýlisip jatty...

Tyrqylday kýlip jatyp, Aldar Kóse oyanyp ketti. Aulada it shabalana ýrip jatyr eken. Tóseginen kerile túryp, terezeden ýnile qarady. Qarasa, ýiine qaray bir әiel men erkek kele jatyr eken. Jyldamdata kiyinip, esik aldyna shyqty.

- Assalaumaghaleykum, Aldar Kósening ýii osy ma?-dep súrady erkegi.

- Sәlemetsiz be aghay, siz Aldar Kóse agha bolarsyz?-dedi әieli.

- Iya, Aldar Kósening dәl ózimin. Kserosy emespin.

Kýieui Aldardyng júpyny ýiine qarap túryp:

- Millionerlerdi aldap jýrip, osynday júpyny ýide túrasyz ba?-dep súrady. Sosyn taghy:

- Kóshede kele jatyp kórdik, ýiinizding arty qúlap qalypty...-dep qosyp qoydy.

- E, keshe qatty týshkirip qalyp edim, qabyrghalary qúlap qaldy...

- Aldap alghan dýniyelerinizdi kedeylerge taratyp beredi ekensiz, sol ras pa?-dep súrady әieli.

- Japalaq japa, dýnie opa bermeydi...

- Kelesi auyldyng túrghyndary edik. Mynau janymda jarbiyp túrghan - mening ghana әielim.

- Mening ghana әielim?

- Endi... Júrttyng әieli bolyp ketip, búzylyp jatqandar jetedi dep jetisip túrghanym ghoy. Kóp balaly ana, men olargha pana.  Auyl әkimine jighan- tergenimizdi berip jýrip, maqta egu ýshin jer satyp alghan edik.

- Qútty bolsyn!

- Sol jeri qúrghyr qútty bolmay túr...

- Nege?  Jerinning astynda albasty jatyr ma?

-Auyl әkimi jerimning ýstinen jer berip, bir qytay kәsipkerine satyp jiberipti...

- Ákimning aldyna baryp jyladyq...-dedi әieli.

- Ol ne dedi?

- Ol da bizben birge qosyla jylady...

- Qayta-qayta bara bermedinder me?

- Bara jatqannan, kensesinin  aldyna shyghyp alyp, botaday bozday beredi.

- Nege jylaydy eken?

- Senderge janym ashidy, biraq amalym joq dep otyr,- degen әieli oramalynyng úshyn kózine apara berdi,- Aldar agha, auyl әkimin bir qatyrynyzshy... Jerimizdi alyp berinizshi...

Aldar Kóse iyegin sipalap, oilanyp qaldy.  Bir kezde keregede baylauly túrghan atyna yrghyp mindi de:

- Kettik!-dedi.

- Biz... Biz avtobuspen kelip edik... Qaytugha tengemiz de joq...-dedi әiel  kýmiljip.

- Mening artyma әielin, odan keyin ózing otyr!-dedi Aldar Kóse...

- Januardan obal bolmaydy ma?-dep súrady kýieui.

- Myna týrlerine qarasam, ekeuing qosylyp, elu kilә bolmaytyn siyaqtysyndar! Mingesinder, atymnyng arqasyna may jaghyp qoyghan joqpyn!

Addar Kóse atyn ýiining tekpershegine jaqyndatty da, ózi attan týsip:

- Joq, bolmaydy eken, aitpaqshy, iya, atyng kim edi?-dep súrady.

- Kedeybek...

- Kedeybek,  әieling attyng aldyna otyrsyn. Odan keyin sen minges, biraq teris qarap otyr, odan keyin men otyrayyn...

- Bir-birimizge qarap qalamyz ghoy, Aldeke...

- Sonysy kerek, auylyna jetkenshe, әngimelesip baramyz!

Ol әieline qarady, әieli kezerip ketken ernin jalady...

 

H  H  H

Kózderi qysynqy, qazaqsha  bir týrli shýldirleytin qytay kәsipkeri  kense­sin­de kerilip otyrghan auyl әkimine jetip keldi. Jetip keldi de, ayaghyna jyghyldy. Ákimning kózderi aghyp týse jazdap, ornynan úshyp túrdy.

- Lya mauo myrza, sizge ne boldy? Sizge ne boldy deymin?

- Anda... Meniki jerime...

- Nemene meniki jerime?

- Jerime barsam, bir aq  dambal kiygen aqsaqal egip jýr...

- Nemene egip jýr? Maqta ma?

- Adam «egip» jýr...

- Qalay qalay?

- Mening jerime talas-talas bolghan  erkek pen әieldi de «egip» tastapty...

- Týsinsem tisim synyp qalsyn!

- Birneshe balalardy da «egip» tastapty...

Auyl әkimi qytay kәsipkerin aldyna salyp, jyrtylghan jazyq jerge kelse, shynynda, aqsaqaldy bireu beluarynan kómilgen birneshe adamnyng týbine shelektep su qúiyp jýr. Tipti «ósip» túrghan adamdargha  tal japyraqtaryn ústatyp qoyypty...

- Áy, shal!-dep aiqaylady auyl әkimi,- ne istep jýrsing ózin?

- Men  jәy shal emespin...

- Endi kimsiz?

- Jer iyesimin.

- Jer iyesi - myna qytaylyq.

- O, jaratqan iyem, myna bala týsinbey túr, men ýy iyesi, orystar aitatyn «domovoy» degendey, «jer iyesimin!

- Kak, jer iyesi?

- Orystar aitatynday «zemlyavoymyn!»

- Ne istep jýrsiz deymin?

- Óz jerime adamdar egip jýrmin.

- Adam egilmeydi, tuylady!

- Sen myna oralman qandastaryndy  kóktetpegen son, jerge egip, ózim kóktetey­in dep jýrmin...

- Búl meniki jer...-dep qaldy qara qytay.

- Keshir qyteke, búl qazaq jeri, jesirimdi aldyn, endi jerimdi tartyp alayyn deding be?-degen «jer iyesi» etikterining tabandaryna prujina baylap qoyghan eken, jýgire basyp, jol jaghasynda túrghandargha qaray sekirip qalghanda, auyl әkimining aldyna top ete qaldy. Ákimning auzy ashylyp, qoryqqanynan shalqasynan týsti. Eki qolyn artyna tirey, kótkenshektey sheginip, ornynan túrdy.

- Siz... siz shynymen «domovoysyz»  ba?

- «Zemlyavoymyn!» Osy jerde mening mýrdem jatyr! Al sen  eki satyp, eki jep,  aqsha sanap otyrsyn!

- Seninkiremey túrghanym...-dep kózderin syghyraytty ol.

Bir kezde, «óy әkennin...» degen  «jer iyesi» ong qolyn iyghy túsynan  sol qolymen júlyp alghany... Qarap túrmay, jiberip úrghanda, júlynghan qoly auyl әkimining aldyna top ete týsti. Zәresi qalmaghan auyl әkimi:

- Oibay, je-jerin qaytaryp be-beremin! Erteng kelsin! Zandastyryp beremin!-dep jylarman kýide sóiley qashty. Artynan albastyday bolyp, qytay kәsipkeri qashyp barady. Olar kórinbey ketken son, bos topyraqtan sýiretile  shyqqan Kedeybek «egilip» túrghan әielin qúshaqtay aldy:

- Qúttyqtaymyn, qatyn! Jerimiz qútty bolsyn! Jer qazaqtargha berilsin!

- Qytyqtay bermey, myna shúnqyrdan shygharsanshy, otaghasy!

Áyelining sózin tyndar ol joq, Aldardyng qasyna kelip, ony da qúshaghyna aldy.

-  Aldeke, sizge kóp-kóp rahmet! Ong qolynyzdy shapanynyzdyng ishine jasyryp,  aghashtan jasalghan jasandy qolynyzdy júlyp alghanynyzda,  jalmauyzgha da jan kerek eken-ә, bútyna jiberip qoya jazdady! Sizge qaryzdarmyn, biraq ony qalay qaytararmyn...

Aldar Kóse basyn onyng keude túsyna qoyyp, birdene jegendey boldy. Sosyn basyn júlyp alyp, jútyndy.

- Sizge ne boldy, Aldar agha?-dep shoshyp ketti Kedeybek.

- Niyetindi nangha jaghyp jep, kónil kójene toydym, bauyrym! Maghan osy da jetedi!-degen ol alysqa, tau bókterine qaray shaba jóneldi... Kedeybekting janarynan quanyshtyng jasy sorghalap túr edi, qolyn búlghay,  qimas kónilmen qala berdi.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»