Senbi, 23 Qarasha 2024
Ángime 5432 0 pikir 25 Qyrkýiek, 2020 saghat 13:17

Qara bala 

(әngime)

Qosaray qalasynyng tap ortasyndaghy әkimdik ýiining aldynda, tәu zamannan beri qala halqy dem alatyn kólemdi sayabaq bar. Músylmandardyng Qúrban ait merekesining ýshinshi kýni әdemi bir әiel ýsh-tórt jastar shamasyndaghy balasyn jetelep, osy sayabaqqa kire berdi. Demalys kýn bolghandyqtan ba, adam kóp eken. Otyrar orynnyng birazy bos emes. Seruendep seyil qúryp jýrgender de jetip artylghanday. Baqqa kire bere әiel tusyrtyndaghy toghyz qabat ghimaratqa jautan-jautang etip bir eki ret qarady. Kókireginde bәri sayrap túr. Qay jyly, qay qabatta otyrghany, basshylarynyng minez-qúlqy, júmys әdisteri bәri-bәri esinde. 

- Vitaliy Sergeyúly dep atalatyn basshysy tóniregine kórikti әielderdi jinaghysh edi. Qúddy bir garem siyaqty. Ózi kelbetti, әri shet tilining mamany bolghandyqtan búl da elita ortasyna jastayynan tap boldy. AQSh-tan bir delegasiya kelgende audarmashylyghymen birden kózge týsti de әkimdik múny mektepten júlyp alyp óz qataryna qosty. Áueli júmysty ofiys-menedjerden bastady. Áytse de kóbine iskerlik kezdesulerde jýretin. Tipti audarmashy bolmaghannyng ózinde qonaqasylarda qyzmet kórsetedi. Basty sebep - kelbettiligi, tez til tabysa alatyn sergektigi taghysyn taghylar. Resmy aty-jóni Saghila Beymúratqyzy. Qatarlastary ony erkeletip "Sakusha" deydi. 

Sol Sakusha balasyn jetelep әri-beri jýrdi de baqtyng týpki jaghyndaghy jalghyz әiel otyrghan bir bos oryngha jayghasty. Anau әiel ekeui auyzdary jybyrlap amandasqanday boldy. Áyel jetpisti alqymdap qalghan, eki jaghy sualyp, betin әjim basqan kekse kisi eken. Eki kózi jautandap, búghan bir, balasyna bir qaraumen boldy. Búl qarastyng mәnin Sakusha birden týsindi. Bala ózgeshe, shashy búira-búira, ózi kómirdey qap-qara. Tura soyyp qaptap qoyghan afrikalyq. Tili qazaqsha ana-mynany súrap taqyldap túr. Kekse әiel: "Alda qúday-ay, myna beysharanyng qyzy oinaqtap jýrip ot basqan boldy ghoy, nemeresi boluy kerek. Anau qara halyqtan tapqan shyghar" dep oilady. Sakusha syr bergen joq, ýndemey otyra berdi. Kekse әielding shydamy tausyldy. 

- Qaraghym-ay, súraugha úyalyp otyrmyn, balannyng týri ózgesheleu eken, - dep kýmiljidi. 

- IYә, bәibishe kórinip túrghan song nesine jasyrayyn, týri ózgeshe ekeni ras. Áytsede qazaqtyng qalpyn qanyna sinirip jatyrmyn. Esimi  Aldan, men ómirden aldanghan, adasqan janmyn. Sonan song atyn osylay qoydym. 

- Tek, onysy nes, - dedi kekse әiel shoshyp ketip, - ózing taptyng ba?!

- IYә, bәibishe ózim, - dep kibirtiktedi Sakusha.

- Nedeydi jýzi qara, oghan qalay dәting bardy?! Ózing jasta emessin, qúdaydan qoryqsang edi! Kekse әiel shoshyp ketip oryndyqtyng shetine qaray jylystay berdi. Arada auyr ýnsizdik ornady. Birtalaydan keyin Sakusha 

- Bilginiz kelse mәnisin aityp bereyin, - dedi. Kekse әiel jaulyghyn joghary týrip, jaqyndap kelip qúlaghyn tosty. 

- Oqigha bylay bolghan edi - Mektepti bitirgenen keyin qazaq jastary kóp asa bara bermeytin Almatynyng «Inyaz» -yna týstim, - dep bastady әngimesin Sakusha. Alghashqy eki jylym kitaptan bas almay oqyp, ózime tanys emes tildi tiyanaqty mengeruge júmsaldy. Ústazdarymyz da әr sózdi miymyzgha shaghyp qúighanday ýiretip, sapaly bilim berdi. Ýshinshi kursta auyzsha әjeptәuir sóileuge, shet elding gazet-jurnaldaryn emin erkin oqugha jarap qaldyq. Búl jetpisinshi jyldardyng ayaq kezi ghoy. Almatyda shet elding student- jastary barshylyq edi. Kóshede, keyde sayabaqtardaghy by keshterinde solarmen kezdesip qalyp jýrdik. Til bilgen song emin erkin sóilese beremiz. Syrt elden kedey-kepshikting emes, biringhay baydyng balalary keledi ghoy. Olar keremettey kiyinedi, aqshaly. Sol jyldary Almatyda djinsi shalbar, betke jaghatyn opa-dala, fransuz duhii siyaqty úsaq-týiekter kózding qúrty boldy. Qyz emespiz be, kiyim kiygimiz keledi, әdemi kóringimiz keledi. Kursymyzda asa súlu eki qyzymyz boldy. Onyng bireui Shymqaladan edi. Ózbek aghayyndarmen shatysy bar ma, bilmeymin ol sonshalyq nәzik mýsindi, naghyz botagóz qyz. Ekinshi, qyzymyz, soltýstik jaqtan boldy. Onyng endi figurasy esten tandyratyn. Ózi asa ashyq, sportpen ainalysqan batyl. Men arqanyng biday óndi deytin qara tory qyzymyn ghoy. Almatygha kelgen song betim agharyp, keudem kóterilip, bóksem  júmyrlana bastady. Áu bastan boyshan, ayaghym týzu bolatyn. Aghylshynnyng aq djinsiin kiyip, kózimning ainalasyna qonyrqay reng berip, betime shamaly opa jaqqanan keyin naghyz súludyng ózi bolyp shygha keldim. Shet eldik eki-ýsh studentpen jaqyn tanysyp, úsaq-týiek alyp jýretinbiz. Bir kýni  qyzdar: «Mynalar pәterge shaqyryp otyr, kóp zattar әkelipti ólshep kóreyik», dedi. «E, bopty barayyq» - dedim mende eleng ete qalyp. 

Pәterleri dangharaday keng eken, bir bólmeni zatqa toltyryp qoyypty. Kózimiz shoqtay jandy. Olar әdette arzangha, aqshamyz bolmay jatsa qaryzgha da bere beretin. Al kelip ólsheyik kiyimderdi yubka, kopta, djinsiyding san týri, duhiyding neshe atasy bar. Men eki djinsi, bir duhi, eringe jaghatyn pomada aldym. Qúrbylarymda qaryq bolyp sumkalaryn toltyrdy. Jigitter bolsa syrghauylday boyshang apaytós pәleler ghoy, dastarhan jayyp, bizding zattarymyzdy jumaq boldy. Shampan ishtik, taghy bir súiyqtardyng dәmin tattyq. Olar biyge sheber muzyka qoyylyp, kónil kóteristik. Bir kezde kesken terektey qúlap týskenim esimde, әri qaray týk bilmeymin. Sodan qansha jatqanym belgisiz oyansam alpamsaday negir jigitting astynda jatyrmyn. Itting zildeyin-ay,  denemdi jartylay әzer bosatyp aldym. Anau eki qúrbymda eki negirding astynda ynyrsyp jatyr. Keruetteri de, divan da gýp-gýp, syqyr-syqyr. Sóitkenshe mening albastym da oyanyp ketti. Maghan bas saldy, qarsylasugha dәrmen joq, tyrjalanashpyn, búghan deyin de bolar is bolghan siyaqty. Anany kórgim kelmey kózimdi tars júmdym. Ol ólip-óship, jalap-júqtap әketip barady. Qara baqayymnan bastap auzyma deyin býkil denemdi kýidirip sýiip shyqty. Bir sәtte mening "anauymdy" kóntektey ernimen óbe bastady. Qúday-ay, ondaydy kim kórgen! Býkil denem balbyrap, aram tәnimdegi nәpsi jylandary quana oinaq salmasyn ba? Ózimdi basqa bir tylsym dýniyege tap bolghanday sezindim. Sanam dúrys siyaqty, al denem ózime baghynbaydy. Ananyng qaqqan qazyqtay erkek mýshesi tәnime tiygen sayyn soghan qúmartyp, emeshem ýzile týsedi. Sezimning túla boyymda bulaghany sonday negirding kóntek ernin qyrshyy tistep, sýie berdim...

Búl týn bizding janymyzgha da, tәnimizge de óshpestey taghba salghan qaraly týn boldy. Shýberek-mýberekting qúrbany bolghan qazaqtyng sorly ýsh qyzy múny ólgenshe jasyryugha tyrystyq, jasyrdyq ta. Biraq...

Oqu bitirip elge kelgen song aldy-artyma qaramay alghash sóz salghan adamgha túrmysqa shyqtym. Baghyma qaray kýieuim minezi júmsaq, momyn adam boldy. Mamandyghy esepshi, bir mekemede әueli qatardaghy, keyin bas esepshi bolyp istedi. Ózim әkimdiktemin. Bastyghym Sergeyúly mening sauatty, júmysqa tynghylyqtylyghymdy joghary baghalap ýnemi qolpashtap, kótermelep jýrdi. Túrmysymyz jaqsaryp, bayy bastadyq. Mashina aldyq, pәterding ekeuin aiyrbastap óte jayly bir ýige kóshtik. Bir qyz tuyp algham. Kýieuimning bar armany úldy bolu. Biraq әkimdiktegi júmys kedergi bolyp ol arman sozylynqyrap ketti. Sóitip jýrgende jasymyz da úlghayyp qyryqqa taqap qaldyq. Endi sheginetin jer joq tәuekelge baryp, bala kóterdim. Qazir UZY bar ghoy, ishimdegimdi «úl» dep kórsetti. Bayymda es joq, asty-ýstime týsip, óbektep jýr. Ózi atadan jalghyz, әri aurushan, úrpaq qalsyn deytin shyghar osy balany erekshe saghynyshpen kýtti. 

Ay-kýnim jetip aman-esen bosandym Balanyng «shar» etken dybysyn estigennen keyin shamaly talyqsyp ketken ekem. Esimdi jiyp balany әkep kórsetedi ghoy dep kýtip jatyrmyn. Sestralar zyr qaghyp jýgirip jýr. Kóz qiyghymdy salyp jýzderine qarasam birtýrli abyrjuly siyaqty. Balagha birdene bolghan eken dep jýregim su ete qaldy. 

- Senderge ne bolghan, úlym qayda, nege kórsetpeysinder?! – dep aighay saldym. 

- Qazir, qazir degendey boldy bireui. Jýzinen mysqyl ma, keketu me әiteuir birdenening nyshany jalt etkendey. Mosqaldau orys qatyn qúndaqtauly balany qolyma ústata salyp, betime tanyrqay qarady. Balanyng betin ashyp qalsam, qap-qara birdene. 

- Estering dúrys pa? Mening balamdy auystyryp jibergensinder me, - dep baj ete qaldym. 

- Joq, bala sizdiki, - dedi qatyn.  Men perzenthanany basyma kóterip shynghyryp jatyrmyn. «Joq meniki emes, joq, joq!» 

- Qúday-au saqtay gór, sonda qalay bolghany, - dedi manadan beri Sakushanyng әngimesin úiyp tyndap otyrghan kekse әiel. 

- IYә, bәibishe búl adam aitsa sengisiz súmdyq jaghday boldy. Sakusha kemsen-kemseng etip, kózining jasyn syghyp aldy. « Arada on alty jyl ótti ghoy. On alty!» Psiholog dәrigerding aituynsha mening jatyryda bayaghy negirding úryghy qalyp qoyghan. Ózine qolayly sәt tughanda ol mening úryghymmen budandasqan. Mine, gәp qayda jatyr! 

Kýieuim de, qyzym da menen bezip, teris qarap ketti. Elding bәri balany men shet elge baryp jýrgende, nemese olar kelgende oinastan tapty, - dep sheshti. 

Múnday qorlyqqa shydau qiyn. Balany óltirgim kelip, vannadaghy sugha túnshyqtyrdym. Eki qoly erbendep, qaqalyp-shashalyp, su astynan ózime baqyrayyp qaraghanda imanym ghasyl bolyp, qayta suyryp aldym. Beyshara zәresi úshqany sonday moyynymnan tasqyp qúshaqtap, keudeme jabysty da qaldy. Ishim alay-dýley, ózimmen ózim jirkenip, kektenip algham. «Ishten shyqqan shúbar jylan» degen sol, bәribir balany óltire almadym. Endeshe ózim óleyin dep oiladym. Biraq, myna bayghústy kimge qaldyram? Kim ony, baghady? – dep ol rayymnan da qayttym. Qazir ne óli emes, ne tiri emes úyattyng otyna kýigen beybaq bolyp jýrip jatyrmyn, - dep Sakusha әngimesin ayaqtady.

- Alla sorly-ay, jastyq shaqtaghy seltendeuding zaualyn tartqan ekensing ghoy, - dep kekse әiel jónine ketti. Sakusha qúldyrandap oinap jýrgen balany shaqyryp alyp, bauyryna basty. Sóitkenshe bolmay onyng janyna bala ertken eki әiel kelip otyrdy. Bylshyq bet, qotan ayaqty sary qatyn da, eki ayaghynyng arasynan it ótip ketkendey tyrighan aryq qara qatyn da auzy-auzyna júqpay sampyldap oryssha sóilep otyr. Ara-arasynda «Toliyk, Askarik idy suda» dep qoyady. Sakusha: «Bilseghoy, búlar kimdi tәrbiyelep jýrgenin. Erteng olar ruhsyz, ana tilinsiz mәngýrt birdeme bolyp shyghady. Myna miyghúla mýskinder sony bilmey me? Men bishara aidaladaghy afrikalyqtan qazaq jasaymyn dep tyrashtanyp jýrmin. Al mynalar qany da, jany da qazaqty qolma-qol orysqa ainaldyryp jatyr. Jaratqan jappar iyem-ay, paraqorlyq ta, zinaqorlyq ta, úyatsyzdyq ta, baqúmarlyq ta bizde. Ruhy sóngen, sana-sezimi taskereng bolghan beyshara, sorly ekenbiz ghoy. E, Alla ózing saqtay gór!..." - dep oilady. 

Serik Shayman

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377