Baghdat Qojahmetov. Búl kisi QR Densaulyq saqtau ministrligining resmy ókili. Ár jyldary «31 arnany» basqarghan, Almaty әkimi apparatynyng baspasóz hatshysy bolghan, QR IIM Aqparat jәne qoghammen baylanys ortalyghyn basqarghan. Biylghy jyldyng shildesi ayaqtalar uaqta QR Densaulyq saqtau ministrligine ornalasqan.

Sol kezde «Qazaqparat» tilshileri edel-jedel súhbat alypty. Ony «inbusiness.kz» sayty kóshirip jariyalapty. Baghdat myrza sol súhbatynda: «Men keshegi kýnnen bastap QR Densaulyq saqtau ministrligining resmy ókili bolghanymdy rastaymyn. Shamamen, 10 kýndey búryn Facebook-ta ministr Aleksey Soygha osynau qiyn kezde kómektesuge әzir ekenimdi jazghanmyn.

Ókinishke oray, men adam emdey almaymyn, әitpese emder edim. Biraq, men media, kommunikasiya salasynda qoghammen júmys istey alamyn.

Shamamen, 1-2 kýnning ishinde ministr habarlasyp, osy qyzmetti úsyndy. Men quana qabyl aldym. Bir jaghynan búl mening azamattyq paryzym, ekinshi jaghynan kәsiby synaghym (prof. vyzov-orysshasy)», - degen eken.

Ras, elge indet tarap, Aqorda men Ýkimet karantindik shekteuler engizgen alaghay da búlaghay kezende býkil halyq elendep kóz tigip, qúlaq týrgen ministrlikke (Densaulyq saqtau ministrligi) BAQ-ty basqarghan, sol salanyng negizgi problemalaryn jaqsy biletin Baghdat Qojahmetov myrza barghanda kóp júrt quandy. «Jurnalist, aqparatqa qol jetkizu mәselesin, jurnalisterding aqparat ala almay qinalatynyn biledi» dedi. Ózi de búl qyzmetke taghayyndalghanda: «Dәriger bolyp, júrtty emdemesem de, mediany jaqsy mengergem. Qoghammen baylanys ornata alamyn», - dep sóilegen edi.

Biraq, sol senim, sol ýmit aqtala qoyghan joq. Aqparat alu Bәkene deyin qanday hәlde bolsa, qazir de ózgerip kete salmady. Búryn atalmysh ministrlikting ókilderi jii tikeley efirge shyghyp, eldegi epiydemiologiyalyq ahual turaly aityp berip túrushy edi. Qazir, ol da siyredi. Al ministr Soy bolsa, ótkende ónkey blogerlerdi jiyp alyp, әngime-dýken qúrypty. BAQ ókilderi búghan da narazy. Ministr lauazymyna kiriser-kirispesten chellendjge qatysyp, Abay ólenin oqyp, «úpay jinaghan» Aleksey Soy sodan keyin qazaqsha sóiledi me eken denizshi... Áyteuir búl ministrlikke aitylar syn kóp.

Al Bәken, Baghdat Qojahmetov, keshe ózining Facebook-tegi jeke paraqshasynda bitýrli jazba jariyalapty. «Atyng shyqpasa Minzdravty órte», dep kýiinipti. «Atyn shygharghysy keletinder Minzdravqa tiysedi», depti. Atasynyng aitqanyn esine týsirip, ondaylar «bilgen boghyn jesin», depti.

Baghdat Qojahmetovtyng óz jazbasy. Ýtir-nýktesi, tynys belgilerine deyin qaz-qalpynda jariyalap otyrmyz:

“Atyng shyqpasa Minzdravty órte”

Eki ay boldy medisina salasyna kelgenime. Dәrigerlermen birge jýrip kórgenin birge kórip, sonyng nәtiyjesin kópshilikke jetkizip, degendey.

Qoghammen kópir ornatyp jýrip týsingenim: óz-ózin qanday jolmen bolsada kórsetetin adamdar kóbeyip ketipti elimizde. Solardyng keybireuleri jaqsy bir әdis tapqan sekildi.

Bordurge, әkimge, qoynynda jatqan әieline renjisede óshin aq halatty abzal jandardan alady. Olar asa meyirimdi jandar emes pa, bәrine shydaydy. Medsestrany qazaq bekerden MEYIRbiyke demeydi ghoy. Kýndiz әleumettik jelide onyng “betine týkirip, taban sýrtip”, keshke jan qinalyp auyrghanda týk bolmaghanday ynqyldap sol dәrigerge baryp emdeletinder bar. ARAMyzda. Mening әriptesterim joq emes olardyng ishinde.

Jalpy bireudi jamandap ataq shygharatyndar kóbeyip ketti. Býgingi kýnning әleumettik sәnine (modasyna) ainalghany - dәrigerlerdi, auyruhanalardy, Denmindi “tepkileu”, jamandau. Ózin ózi batyr kórsetip, atyn shygharghysy keletinder, sol bayaghy Minzdravqa tiysedi. Chellendj siyaqty. Júrttan qalamyz ba, dep.

Atam aitushy edi: - “bilgen boghyn jesin”, dep. Biraq oiymda jýrgenin jetkizgim keldi. Áriyne, bir demde qogham ózgerip mәdeniyetimiz órbip ketpeydi. Biraq әr adam istegenine, oiymen aitqan sózderine bir kýni jaratushynyng aldynda jauap beredi. Oghan kýmәnim joq.

Sonymen qosa aitayyn degenim, emshilerding namysyn qorghaytyndar aramyzda az emes. Sonyda bilip jýreyik, degenim ghoy.

Baghdat Qojahmetovting búlaysha «búldanuyna» ne týrki bolghanyn biz bilmeymiz. Dese de, qoghammen baylanys ornatyp, kez kelgen aqparatqa der kezinde jauap berip otyrudy, aitylghan syngha sheke tamyry shytynap, shamdanudyng ornyna, egjey-egjeyli jauap berudi mindettep alghan adamnyng búlaysha «bilgen boghyn jesin», dep sóileui jeli qoldanushylarynyng narazylyghyn tudyrghan sekildi. Biz әleumettik jelini bir sholyp shyqtyq...

Dina Elgezek: «Nesine renjiysiz? Qansha adam bolsa sonsha pikir. Dәl osy salanyng kenjeleu damyghany da kópke ayan. Pikirler pluralizmin este saqtay jýriniz».

Júmabiyke Izbayqyzy: «Qoghammen kommunikasiyada «bilgen boghyn jep», degen tirkesti qoldanu dúrys pa? Búl qanday dengeydegi baylanys sonda?».

Moldiyar Ergebekov: «Densaulyq saqtau ministirligining baspasóz hatshysy ma, týsinbedim, alayda halyqpen boq arqyly kópir ornatyp jýr eken. Ol jaghy týsinikti boldy. Sózinde dәlel de, dәiek te joq. Tanerteng úiqysynan túrghanda, tualetke baryp, kópir ornatyp otyrghan kezinde jaza salghan siyaqty. Memqyzmetkerge «jarasatyn» post».

Gýlmira Ábiqay: «Mening saualym jauapsyz qaldy? Qazaqsha bir týsiner dep sizdi belgilep em! Praymeriz basqa sharua, aldymen funksionaldyq mindetinizdi atqarsanyzshy, pres-sek».

Ghalymjan Orazymbet: «Densauminning «kosyaktary» ýshin myng ret sottap jiberetin uaqyty boldy. Ol turaly birdene aita almaytyn bolsanyz, olay birjaqty sottaudyng mәni joq. Ózine únamaghandy haypqa jazatyn taza qazaq sheneunigining tipajy bopsyz...

Densaulyq saqtau ministrligine eki ay búryn búryn resmy saual joldagham. «Kovidtin» shyn statistikasyn súraghan joqpyn. Ony bermeytinin onsyz da bilemin ghoy. Basqa, qúpiya emes aqparat edi.  Endi sol turaly jazsam, mening kinәm bola ma, zandy búzyp otyrghan ministrlik kinәli bola ma? Eng qúryghanda osy súraqqa jauap berersiz».

Bella Orynbetova: «Myna postynyz dәieksiz, júrtqa kýie jaghu. Kәdimgi salpetek qatyndardyng ósegi siyaqty. Bireuge ókpeniz bolsa atyn atap jazynyz. Sәl biylikke qoly jetse, halyqqa múrnyn shýiire qaraghan adam jaqsy kópir sala almaydy».

Quanysh Kenjebekúly: «Óz manyzdylyghynyzdy әsire baghalap jýr ekensiz».

Nazym Dýtbaeva: «Tek shynayy faktimen jazayynshy. Dәrigerler men medbiykelerge esh ókpem joq. Mәsele olargha artylghan jýktemening kóptiginde. Men tirkelgen emhana uchastigi 1700 adamdy qaraydy eken. Ol tek qaghaz jýzinde ghana, al is jýzinde odan kóp adam qaraydy. Quyqtay bólmede tórt adam otyrady. Osy joly kóp dәriger auyryp qalyp, bizding dәriger ýsh uchastokty qarady. Kýnine qansha adam kelip Qansha mәsele aitatyny ózderine ghana ayan. Memlekettik emhanalar nege shtatty kóbeytip, bir uchastok qaraytyn adam sanyn qysqartpaydy? Soghan miym jetpeydi? Adam qay kezde shatasady qay kezde júmysty shala isteydi. Jýkteme óte kóp bolghanda. Sol ýshin memleket emhanalardaghy shtatty kóbeytu kerek. Sosyn búrynghyday balalar emhanasy men ýlkender emhanasyn bólse dúrys edi...»

Dinar Kerim: «Baghdat Qojahmetov siz ózi DSM-ge ne ýshin keldiniz? Bir postpen mynansha halyqtyng yzasyn keltirip, ne professional ekeninizdi kórsetip, úyatqa qalghansha qyzmetten kete salasyz ba?.. Ol kópir siz kelmey de bolghan. «Prichem», sol kezderi jaqsy bolghan».

Mahat Sadyq: «Zelenskiyding jolyn bersin, Bauke. Ol komik bolyp bәrin synaytyn. Qazir ózin synasa úiyqtay almaydy deydi. Sen de jurnalist kezinde talaydy myqtap synadyn. Deputat bolsyn (bolsan), qaytaryp alasyn».

Jәnibek Núrysh: «Sәlemetsiz be, Baghdat! Búl postynyzdy nelikten orys tilinde de jazbadynyz? Tek qazaq tilinde jazypsyz. Sonda qazaq tilinde sóilep-jazatyndar ghana ministrinizdi, dәrigerinizdi jamandap jatyr ma? Álde sizding oiynyzsha tek qazaq tilinde sóilep-jazatyndar ghana hayp ústap otyr ma? Álde qazaqsha sóilep-jazatyndar jamandaydy daghy, oryssha jazatyndar synay ma? Múnday dәlel-dәieksiz postynyzdy tek qazaqsha jazghanynyzgha qaraghanda, uaqyty joq ministriniz jurnalistermen emes, blogerlermen, onyng ishinde tek oryssha jazatyn-sóileytin blogerlermen kezdeskenine qaraghanda, qazaqsha jazatyn-sóileytinder - haypovshiyk, jer órteushi, jamandaushy eken de, al oryssha sóilep-jazatyndar sizderge únaydy eken ghoy, solay ma?».

Júldyz Ábilda: «Bizding biylikting halyqqa kózqarasy dep úqtym».

Aqnaza Abdughapparúly: «Óziniz de dәl osy DenMiyn-di synap-synap osy qyzmetke kelip alghan ediniz ghoy? Júmysty dúrys atqara almaghandarynyzdy juyp-shan ýshin syndy «jamandau» sózimen әdeyi auystyryp jatyrsyzdar ma? DenMiyn-di synamayyn deseng istep jýrgen tirligi anau, qarapayym ghana býkil әlem istep jatqan koronavirus statistikasyn bylyqtyrdy, odan basqa taghy birneshe problemany ózi tudyryp berdi. Tipti, balalar ombudsmenine bergen uәdesin oryndamay birneshe aidan beri jýr eken. Solardy kóre túra býkil halyq jatyp alyp maqtau kerek pe?

Dәrigerlerdi synamau kerek deysinder, auruhanada jatqan sheshesine ózderi satyp alyp bergen apparatty rúqsatsyz basqa bir nauqasqa qoldandy, sonyng kesirinen birinshi nauqas qaytys boldy. Sol әreketi ýshin dәrigerlerdi maqtau kerek pe?

DenMiyn-in maqtaytyn elderde dәl osynday jaghdayda DenMin sol otbasyna baryp keshirim súrap, qayghylaryna ortaqtasar edi. Júmysty dúrys atqarmaysyndar, esesine maqtau men madaqtau kýtesinder».

Búl Baghdat Qojahmetovtyng jazbasyna qatysty aitylyp, jazylghan syny pikirler. Qojahmetovtyng jazghandaryn qoldaghandar da joq emes. Ras, synaushylardar góri sany edәuir az. Biraq bar.

Mysaly, jazushy Sәule Dosjanova: «Óte dúrys aityp otyrsyng Baghdat. Dәriger bolu onay ma?! Adamnyng ómirine jauap beredi. Basqa mamandyqta janylyssa týzetuge bolar, al aq halattylardyng janylysuy óte qauipti. Solardyng jauapkershiligin syilaghanymyz jón. Adam dýniyege kelgen kýnnen bastap dәrigermen baylanysta, bireuler zәru. Al, zang jasaghanda dәrigerding enbekaqysyn, jaghdayyn eske almaytyn deputattar da týshkirse solargha jýgiredi. Aghayyndar, aq halatty jandargha biz de qúrmetpen qarayyq», - dep jazypty.

Týiin. Sonymen, Denminning resmy ókili Baghdat Qojahmetovtyng jalpylama jazghan búl jazbasy kimge nemese kimderge arnalghan? Ne desek te, «qoghammen baylanys ornatamyn» dep kelgen Qojahmetovtyn, bildey bir ministrlikting resmy ókilining synaushylargha qarata sóilep, «bilgen boghyn jesin» degenin qay etikanyng shenberine de syighyza almadyq. Sodan tuatyn jalqy súraq: Qojahmetov qaytip qoghammen baylanys ornatpaq?

Abai.kz