2016 jyldyng qazan aiynda «Auyt Múqiybek Núr-Otan partiyasynyng Ortalyq apparatyna júmysqa túrady eken...» -degen emis-emes sóz shygha bastady.

Sol-aq eken, әriptesterim internet aqtaryp, Auyt Múqiybekting jaghan maqalalaryn oqugha kiristi. Men de eki-ýsh jazbasyn oqyp, jasyratyny joq, tiksinip qaldym. Ashynghany sonshalyq, eshkimdi ayamaytyny kórinip túr.

Áriptesim Asqar Qúmarbaydy shaqyryp, súrap edim «Júmajan Qamkenovich, alandamanyz, men jaqsy tanimyn, ol jaman jigit emes. Eki-ýsh ret bizge kelip, ministrler men deauttardyng qabyldauyna kirgen. Óte sauatty eken...» - dep, jaqsy minezdeme berdi.

«Ózi ataqty aqyn Túmanbay Moldaghaliyevting qasynda júrgen shәkirti bolsa,  Aqordagha deyin kirip, Mahmút Qasymbekovpen sóilesip shyqsa, endi partiya Tóraghasynyng Birinshi orynbasary Múhtar Qúl-Múhammedting ózi júmysqa alyp otyrsa, qalay jaman jigit bolady?"-dep oiladym ózim de.

Kóp ótpey, búl sóz shyndyqqa ainaldy. Auyt Múqiybek partiyanyng Ortalyq apparatyna emes, men jetekshilik etetin Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesine konsulitant bolyp ornalasty.

Újymgha tanystyryp, otyratyn ornyn belgilep berdik. Ári qaray Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesining júmysy jayly aqparat berip, ishke tarta bastadym.

Eki-ýsh kýn ótken song bolsa kerek, sol uaqytta, Qazaqstan Respublikasy Ishki ister ministrining Birinshi orynbasary, polisiya general-mayory Erlan Túrghymbaev Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesine kelip, jazylghan azamattarmen jeke-jeke kezdesip, qabyldau ótkizdi.

Qabyldaudy sәtti ayaqtady. Endi Erlan Zamanbekúlyn shygharyp saluym kerek. Polisiya generalyn ertip, zalda kele jatqam. Koridorda bizding Auyt kezdese ketti de: «O, mening Eragham jýr ghoy múnda. Assalaumaghalaykum, Eragha!» - dep,  dauystay kelip, qúshaqtasyp amandasa ketti. Erlan Zamanbekúly da jyly shyraymen qúshaqtasyp, amandyq súrap jatyr.

«Agha, men partiyagha júmysqa túrdym, mine, býgin ýshinshi kýn...» dep qoyady Auyt myrza. Men bir jaqta qaldym, endi ekeui qoltyqtasqan kýii ministrding mashinasyna deyin baryp, qoshtasty. Ne derimdi bilmeymin, ýnsiz búryldym da kabiynetime kettim.

Negizi, múnday jaghday bizding qoghamdyq qabyldau bólmesinde ómiri bolghan emes. Bekitilgen keste boyynsha, Mәjilis deputattary, ministrler men olardyng orynbasarlary, Bas prokurordyng orynbasarlary retimen kelip, partiyanyng qoghamdyq qabyldau bólmesinde azamattarmen qabyldau ótkizedi.

Árbir qabyldaudy úiymdastyrugha birden qyzmetker bekitilgen. Kelgen basshyny sol qyzmetker ekeumiz kýtip alyp, qabyldau bitken song ózim shygharyp salamyn. Qalghan qyzmetkerler kabiynetterinde otyryp, óz júmystarymen ainalysady. Onday kezde zalda artyq jýris degen bolmaydy...

Mine, sol tәrtipti júmysqa ornalasqanyna bir apta bolmay jatyp, bizding Auyt myrza búzdy.

Auyt Múqiybekting búl әreketi qyzmettesterine onsha únaghan joq. Keybir әriptesteri «Subordinasiyany saqtamady!» dep, birazgha deyin kýbirlep jýrdi.

«Túrghynbaevpen amandasu» - ainalayyn eken, endi bizding Auyt myrza bir kýni kelip, «Júmajan agha, Ishki ister ministri Qalmúhanbet Qasymov bizde qabyldau ótkizedi eken. Men soghan kiruim kerek. Sebebi, túraqty tirkeuge túruda Ishki ister organdary shetelden kóship kelgen qandastarymyzdan "Sottalmady" degen anyqtama talap etip jatyr. Qytay taraby onday anyqtama bermeydi. Sondan zardap shegip otyrghan bir azamatty ministrge alyp kirip, mәseleni sonyng óz auzynan aitqyzam!» - deydi.

Shyny kerek, «Nur Otan» partiyasyna azamattardan kelip jatatyn әr týrli mazmúndaghy hattarda esep joq. Sonyng basym  bóligin osy qandastarymyzdan kelgen ótinishter qúraytyn. Onyng týgelge juyghy qújattanu mәselesine baylanysty bolatyn. Biz ol ótinishterdi tirkep, belgilengen tәrtip boyynsha qúzyrly organdargha jiberemiz. Kóbi, Zannamalardy týsindirgen jauaptarmen ghana shekteletin... Qysqasy, kóshi-qonnyng shuy óte kóp bolatyn. Mine, bizding Auyttyng  «Subordinasiyany» taghy da búzyp, sol mәseleni shyndap sheshuge bilek týrip kiriskeni kórinip túr. Taghy bir jaghynan «Partiya Tóraghasynyng Birinshi orynbasary Múhtar Abrarúly da osy týiinge basa nazar audaryp, mәseleni týbegeyli sheshudi kózdegen shyghar. Sol ýshin de búl mәselening jay-japsaryn jaqsy biletin jigitti júmysqa alghan boluy kerek...», - dep oiladym da, Auyt myrzagha «Kir! biraq ministrding qabyldauyna kiretin azamatty ózing tauyp, dúrystap dayynda!», - dep tapsyrma berdim.

Belgilengen kýni Ishki ister ministri Qalmúhanbet Qasymov keldi. Azamattardy qabyldau bastaldy. Kezegi kelgende on jas shamasyndaghy kishkene qyz ben ózi qúralpas bir jigitti ertip bizding Auyt kirdi.

«Qúrmetti Qalmúhanbet Núrmúhanbetúly, búl jigitting aty-jóni – Auyt Múqiybek. Ózi aqyn. Bizding «Nur Otan» partiyasynyng osy Qoghamdyq qabyldau bólmesinde konsulitant bolyp qyzmet isteydi»-dep, qysqasha tanystyryp, Auyt myrzagha sóz berdim.

Sypayy amandasyp, otyrda da Auyt myrza sózdi bastady. «Qúrmetti Qaleke, mynau mening «Kósh, Kóshke kim ósh?!» degen kitabym. Sizge arnap qoltanba jazyp әkeldim. Ishinde Siz turaly da biraz sóz bar!»-dep, ministrge kitabyn úsyndy. Ary qaray, «Qaleke, mynau "Sottylyq turaly" anyqtamanyz qandastarymyzdyng qanyn iship boldy. Óziniz de habardar bolarsyz, ótken jyly Mәjiliste Kóshi-qon zany talqylanghan kezde osy bәleni alyp tastau kerek edi. Ýkimet qúptamady. Mine, sonyng kesirinen Qytaydan kelgen qandastarymyz túraqty tirkeuge túra almay, әkimshilik jauapqa tartylyp, sottyng sheshimimen olar kelgen eline qaytarylyp jatyr. Mine, sonday azamattyng biri – myna toghyz jasar Meyirgýl. Ata-anasyn bes jyl kele almaytyn etip, Sizding kóshi-qon polisiyasy qyzmetkerleriniz Qytaygha quyp jiberipti!»-dedi.

Sol-aq eken, qolynda ótinishi bar Meyirgýl atty kishkene qyz ministrding janyna keldi de, «Qalmúhanbet ata! Sizding de men sekildi nemereniz bar shyghar...»-dep bastap, óz jaghdayyn aityp, taqylday jóneldi.

Ministr Qalmúhanbet Núrmúhanbetúly qyzdyng qolynan ótinishin aldy da búryshtama jazyp, ertip kelgen bir qyzmetkerine shegelep túryp tapsyrma berdi.

Sóitsek, is múnymen bitpepti. Bizding Auyt Meyirgýldi, әlgi sózin týgel aitqyzyp, viydeogha týsiripti jәne «Meyirgýlding haty Qasymovty qaltyratyp jiberdi» degen maqala jazypty da «Abai.kz» saytyna shygharyp jiberipti. Qasymov qabyldauyn ayaqtap bolmay, Meyirgýl turaly aqparat internetke shyghyp bolypty. Sol kýnnen bastap BAQ shulady da ketti...

Qalekeng azamat qoy, sottyng sheshimin búzghyzyp, kóp ótpey Meyirgýlding ata-anasyn Qazaqstangha qayta oraltty. Sonynan qalmay jýrip, aqyry «Sottylyq turaly» anyqtamanyng kózin joghaltty bizding Auyt...

Endi Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Mәdina Ábilqasymova azamattardy qabyldaugha keldi. Qytaydan kelgen alty-jeti aqsaqaldy ertip, bizding Auyt oghan da kirdi. Maqsaty – Qytay men Mongholiyadan oralghan zeynet jasyndaghy qandastarymyzdyng zeynetaqy mәselesin sheshpek.

Ádettegidey, aqsaqaldardyng bireui zenetaqysynyng nebәri on eki-aq myng tenge ekenin aityp, ministrge jazbasha ótinishin berdi. Auyt myrza da olardyng jaghdayyn odan әri tәpteshtep týsindirip, kitabyn úsyndy. Qabyldau ayaqtap, qoshtasyp jatqanda, әlgi aqsaqaldyng bireui ornynan túrdy da, «Áy, Mәdina qyzym, toqtashy! Biz mynau Qytayda jýrip, audan әkimining qabyldauyna kirip kórgen jan emespiz. Ózing bir bolayyn dep túrghan jap-jas qyz ekensin. Bizding de sen sekildi qyzdarysmyz bar. Pensiyandy berseng berersin, bermeseng qoyarsyn. Men saghan riza bolyp otyrmyn, biz sekildi alystan kelgen adamnyng batasy tez qabyl bolady. Qaraghym, qolyndy jayshy, bir batamdy bereyn saghan!»-dep, qolyn jayyp, bata bersin aqsaqal.

Qoldy jayyp biz de otyrdyq ta qaldyq. Kariya batasyn úzaq jasady. Biz estimegen jap-jana bata. Móldiregen marjanday sózderden qúrastyrylghan úzaq bata bәrimizdi tebirentip jiberdi.

Áserlengeni sonshalyq, Mәdina Erasylqyzy jýgirip baryp, aqsaqaldardyng bәrining qolyn alyp, qoshtasyp jatyr. «Atalar, alandamanyzdar,  mәseleleriniz sheshiledi!», - dep jatyr ministr... Bayaghy bizding Auyttyng «ssenariyi» ekeni kórinip túr.

Aytqanday, búl mәsele de sheshildi. «Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zanyna shetelden oralghan qandastarymyzdyng kelgen elindegi enbek qyzmeti esepke alynatyn etilip tolyqtyru engizilip, 2018 jyldyng birinshi qantarynan bastap, qoldanysqa engizildi.

Sodan bastap, «Subordinasiya» jayyna qaldy. Bizding Auyt Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesine kelgen ministrler men deputattardyng bәrine kirip shyqty.

Partiyagha azamattardan toqtausyz hattar kelip jatady dedik qoy. Bir kezde qandastarymyzdan «Oralman kuәligimning merzimin ótkizip alyp, azamattyqqa qújat tapsyra almay jýrmin...» nemese «Qazaqstan azamattyghyn alyp edim, Qytay elshiligi Qytay azamattyghynan shygharu turaly ótinishimdi qabyldamay jatyr...» degen sekildi mazmúndaghy bir qalappen jazylghan úp-úqsas hattar janbyrday jauyp ketedi. Biz ol ótinishterdi tirkep, qatysty ministrlikterge jóneltip jatamyz. Qandastarymyzdyng osynday mәselesin sheshu ýshin sol hattardy bizding Auyttyng úiymdastyryp otyrghanyn da ishtey sezem. Reti kelgende onday hattardyng ýlgisin qandastaryna ózi jazyp berip, «WhatsApp» әleumettik jelisi arqyly taratynyn Auyt Múqiybekting ózi aitady maghan.

Basqa sóz aitpaymyn. Tek, týitkildi mәseleni shulatbay sheshuding búl da bir taptyrmas joly ekenin ishtey týsinip, Auyt bauyrymnyng arqasynan ýnsiz ghana qaghyp qoyam...

Aytpaqshy, Auyt inim júmysqa túrghan son, shamasy eki ay ótkende, mening kәbiynetime kirip, «Agha, kórip shyghynyzshy!»-dep, bir hat berip ketti. Qarasam, Auyt myrza «Kósh kólikti bolsyn!» respublikalyq aksiyasy ayasynda kóshi-qon mәseleleri boyynsha azamattardy taqyryptyq qabyldaudyng «Tújyrymdamasyn» jasapty. Mening atyma hat jazyp, sol «Tújyrymdamany» partiyayng Ortalyq apparatynyng jyldyq jelilik kestesine engizudi ótinipti.

«Tújyrymdama» – óte kemeldi, sauatty jazylghan. Qatty quandym. Ol kezde partiyada «Jol ýstinde qabyldau», «Ádilet kenes beredi» qatarly birneshe respublikalyq aksiyalar ótkizip otyratyn dәstýrimiz bar edi. Inimning sózin eki etpey, basshylyqqa aityp, atalghan «Tújyrymdamany» «Nur Otan» partiyasynyng jyldyq josparyna engizdik te qatysty ministrlikterding basshylaryn,  memlekettik emes úiymdardyng ókilderin jәne qandastarymyzdy qatystyra otyryp, tórt mәrte Respublikalyq «Kósh kólikti bolsyn!» aksiyasyn ótkizdik. Áli emsimde, birinshi aksiyany  partiyanyng Almaty qalalyq filialynda otyryp, jýrgizdim. Atalghan aksiyanyng kóshi-qon mәselelerin sheshudegi jәne qandastarymyzdyng biylik partiyasyna degen tanymyn terendete týsudegi, tipti de jaqyndata týsudegi róli erekshe jaqsy boldy.

Auyt Múqiybek elu jasqa tolghanda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev arnayy qúttyqtau hatyn jiberdi.

Sol hatynda Túnghysh Preziydent Núrsúltan Ábishúly «Sonday-aq júrtshylyq Sizdi shet elderde túratyn qandastarymyzdyng qazaq topyraghyna oraluyna shanashyrlyq bildirip, osy orayda úshyrasatyn qiyndyqtardyng ontayly sheshiluine belsene atsalysyp jýrgen azamat retinde de qadirleydi» - dedi.

Al, sol kezdegi Partiya Tóraghasynyng Birinshi orynbasary, qazirgi QR Parlamenti Senatynyng Tóraghasy Mәulen Áshimbaev ózining qúttyqtauynda «Sizdi halyq Elbasy, partiya Tóraghasy N.Á.Nazarbaevtyng kóshi-qon sayasatynyng óz dengeyinde oryndaluyna erekshe at salysyp jatqan azamat retinde jaqsy tanidy» dey kelip, taghy «Nur Otan» partiyasynyng Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesinde júmys istey jýrip, kóshi-qon mәseleleri boyynsha azamattardy taqyryptyq qabyldaudyng arnayy tújyrymdamasyn dayyndaghan enbeginizdi aiyryqsha atap ótkim keledi. Býgingi tanda búl tújyrymdama partiyanyng respublikalyq jelilik kestesine engizildi»-dep, Auyt Múqiybekting búl enbegin óte joghary baghalady.

Sózimdi qortyndylasam, «Nur Otan» partiyasy Auyt Múqiybekting kósilip júmys isteuine mol mýmkindik berdi. Biz de onyng betinen qaqqan joqpyz, ol da partiya ústanymyna tez iykemdelip, qamshy saldyrmay qyzmet etti. Újymgha birden sinip ketti. Qatyp qalghan eski tondy jibitip, Partiyada júmys isteuding jana úlgisin kórsetti. Kóshi-qonnnyng ózi sonyna týsken barlyq mәselesin sheshti. Júmysqa alghan Múhtar Qúl-Múhammedting de, bizding de ýmitimizdi abyroymen aqtady...

Mine, bizding Auyttyng Praymerizge qatysyp, Mәjilis deputattyghyna ýmitker bolghysy kelip jatqanyn kórip, ýide taqym qysyp otyrmyn.

Menimshe, bizding Auyt Mәjilis deputaty bolugha dap-dayyn túlgha!

Júmajan Jýkenov,

«Nur Otan» partiyasynyng mýshesi, «Parasat» jәne  «Qúrmet» ordenderding iyegeri, partiya ardageri

Abai.kz