A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty maqsatty qarjylandyru jobasynyng ayasynda «Qazaq tilining tirkesimder sózdigin» әzirledi. Sózdik qazaq sózining tirkesimdilik (valenttilik) qasiyetin, sózderding tirkesu әleuetin, sóz maghynalaryn dúrys tirkestiru qaghidalaryn anyqtau jәne beyneli, poetikalyq, t.b tirkes týrlerin ajyratu maqsatynda dayyndaldy. Sózdikke әzirshe 242000 sózdik tirkeldi, onyng ishinde bir ghana tirkes qúraytyn sózder jәne 100-dan asa tirkes qúraugha әleuetti sózder de alyndy. Mysaly, qabaghan iyt: qabaghan sózi tek it atauymen tirkesedi de bir ghana tirkes qúraydy (mәselen, qabaghan qasqyr tirkesi bolmaydy, sebebi qasqyr qappaydy, yryldaydy, úlidy, shabady). Al minez (bal minez, bibatpa minez, doyyr minez, ausar minez, kýpir minez, dala minez, mәrt minez, laqpa minez, tong minez, shaypau minez,t.b. siyaqty) 116 tirkes qúraugha qabiletti sóz dep tanyldy. Sózdikte úsynylghan tirkester kópshilikting izdeuine onay bolu ýshin әri sol sóz jayynda konseptualdy aqparat aluyna ontayly bolu ýshin bir tizbekpen berildi.  

Sózdikke semantikalyq tirkesuinde maghynalyq ýilesimdiligi joq jalghan tirkester alynbady. Mysaly: bókebay oramal, qaraly azagýl. Rasymen, bókebayding ózi oramal atauy bolghandyqtan, aiqyndaushy tirkesti qajet etpeydi. Tilimizde bókebay taghu, bókebay toqu, bókebaymen orau, t.b. bolyp tirkese beredi de, oramal: shashaqty oramal, týbit oramal, t.b. tirkesterdi qúraydy. Sol siyaqty qaraly azagýl tirkesi de  - qate qoldanys. Sebebi azagýlding ózi qaraly kýni qoyylatyn gýl atauy. Qate qoldanystyng tuyndauyna «venok» orys sózining audarmasyndaghy venok - gýldeste, traurnyy venok - azagýl balama maghynalaryn shatastyrudan tuyndaghan bolsa kerek. 

Sózdikke merzimdi basylymdar arqyly kópshilik qoldanysqa engen jana tirkester de alyndy: bayraqty bәseke, temir túlpar, qamkónil jandar, jabayy sauda, bas ústaz, portfeli ústaghandar, galstuk taqqandar, mandat iyeleri, t.b. Sol siyaqty júrtshylyqqa tanys emes etnografiyalyq kýrdeli ataular da sózdikke endi: aqsaq temir (etikshi atauy), bala tabaq (sybaghaly tabaq), mytys qoy, mәlish qoy, talpaq emshek qoy, t.b.

Tirkes sózderdi jinauda ne bayqadyq? Tirkesimder sózdigi qazaq tilining sózdik qory keneygenin anghartty jәne qazaq sózining ómirsheng ekenin dәiektey týsti. Osy sózdikti qúrastyru barysynda ataujasam, terminjasam, sózjasam ýderisinde kýrdeli sózdin, sonyng ishinde tirkes sózding bir ghana denotat (atau) boluy basym ekeni anyqtaldy.

Tirkesimder sózdigi qazaq tilin ýiretuge qatysty tyng iydeyalardy tudyrdy. Presedentti tirkesterding aghylshyn tilindegi audarmasyn tabuda qinalatynymyz belgili. Mysaly, Abylaydyng asynday (úlan-asyr toy) nemese Asan qayghygha salynu (qayghyru) tirkesteri ózge tilge presedent atauyn saqtap audarylmay jýr. Endigi kezekte jalpy maghynasyn ghana emes, tarihy ataudy saqtap audarsaq, qazaq mәdeniyetin qosa tanystyrghan bolar edik: Abylais bid feast. 

Sokrat manday, ahiyles ókshesi túraqty tirkester qazaq tilining sózdik qoryna endi. Endeshe, qazaqtyng presedentti túraqty tirkesteri de ózge tilge sol qalpynda enui tiyis dep oilaymyn.

Ámirbekova Aygýl Baydebekqyzy

A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi instituty Leksikologiya bólimining mengerushisi, filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz