Qazaq Respublikasyna – 100 jyl

Tarihy miniatura

1921 jylghy qantardyng ayazdy kýnderining birinde Ishki ister halkomatyna bayyrghy bolishevik Ivan Alekseevich Akulov keldi. Ol kýni keshege deyin Resey Kommunistik partiyasy Qazaq oblystyq komiytetining hatshysy  bolyp istegen-tin. Kezekshi ony tanydy, ótinishine say, Qazaq Respublikasy Ishki ister halyq komissarynyng kabiynetin núsqady. Onda komissardyng mindetin atqarushy Dinshe (Dinmúhamed) Ádilúly Ádilov otyrghan. Akulov izdep kele jatqan jauapty qyzmetker. Tolqyndanghan qaughaday qalyng shashty uyzday jap-jas jigit. Ornynan túryp sәlemdesti, jyly qarsy aldy. Al sodan birneshe kýn ghana búryn olar memlekettik qyzmettegi azamattardyng jinalysy ýstinde qyzu aitys-tartysty bastan keshken edi. Ekeui de, biri egde sayasy qayratker, ekinshisi jalyndap, qany tulap túrghan jas kýresker, óz úghymdaryndaghy mindetterdi algha tartyp, jiyn ýstinde qatu qabaqpen qatty-qatty sóilegen. Endi ekeui de Ishki ister halyq komissarynyng kabiynetinde birshama jadyranqy shyrayda kezdesti. Bәlkim, keshe ymyragha kele almaghan mәseleni býgin salqyn qanmen saralaugha tyrysatyn shyghar...

...Dinshe Orynborgha Sovetterding Qúryltayshy sezinen bir aiday keyinirek, 1920 jyldyng qarashasynda at basyn tiredi. Ol qyzmetine kirisken shaqta, qazaq ókimetining týrli mekemelerinde isteytin jauapty qyzmetkerlerding kóbisi qaladaghy auyzeki tilde «KirSIK jataqhanasy» dep atalyp ketken ýlken qonaqýide túratyn. Solardyng birqatarymen Dinshe qyzmetten bos uaqyttarynda jaqynyraq tanysty. Keybirimen әrәdik bas qosyp, pikirlesip jýrdi. Tipti әigili Alashordanyng basshysy bolghan Álihan Bókeyhanovpen de syr shertisetin. Onymen Narkomzemnin, yaghny jer halkomatynyng kensesinde kezdesip qalghan-dy. Álekeng Bókeyhanov sol komissariatta tehnikalyq qyzmet atqaratyn. Búl Dinshening ony 1917 jyly Ombyda bayandamasyn tyndaghannan son, Alash partiyasy qúrylghan jәne partiyanyng Aqmola oblystyq komiyteti saylanghan jinalystan keyin túnghysh kórui edi. Jyly sóilesip, aghaly-inili rәuishte, dostyq peyilde airylysty. Sodan ol әrәdik Dinshening bólmesine kelip, әngimelesip ketip jýretin. Birde nómirinde ózining qúrdasy Smaghúl Sәduaqasovpen jәne Áshim Omarovpen súhbattasyp otyrghandarynda, bir serigimen Bókeyhanov ta kelip qalghan. Álekeng jas qayratkerlerding kónil-kýiin súrastyryp, qily qyzyq әngime aitqan. Sóitip  sóilesip otyrghandarynda ýsterine Seyitqaly Mendeshev pen  Múhamedqafy Myrzaghaliyev keldi. Respublika ókimetining basshysy men ishki ister komissary. Bәri jyly sәlemdesip, shaghyn әngime-dýken qúrysty. Dinshe Týrkistanda óz kóniline týigenderin, Dmitriy Furmanovtyng sonyn ala issaparmen  Jetisuda bolghanynda onymen jәne jergilikti tamasha kýresker Oraz Jandosovpen  qazaq mýddesi ýshin istegen isterin, Furmanov Kubanigha ketkennen keyin úzamay ózining de Semeyge attanugha mәjbýr bolghanyn sóz etti. KirSIK jataqhanasynda osynday jaqsy pikirlesuler bolyp túratyn. Múnda ol ózin Semeyden jedelhatpen shaqyrtqan Qazatkom hatshysy Abdolla Bókeyhanovpen de kezdesip, kóp syrlasty. Ádilet halkomatynda isteytin Ahmet Birimjanov, Aghartu halkomatynyng qyzmetkerleri Biahmet Sәrsenov, Eldes Omarovpen úshyrasyp jýrdi, jeke pәterde túratyndyqtan múnda siyrek soghatyn Aghartu komissary Ahmet Baytúrsynovpen de jýzdesti. Osynday, әrtýrli qúramdaghy kezdesuler jii ótetin, әngime-dýkenderding qúpiya eshtenesi joq, tek janadan qaz túryp kele jatqan respublika jayy sóz bolatyn. Al kýndelikti júmysta Dinshe jәne onyng ombylyq  dosy Smaghúl men Orynbordaghy Qúryltayshy sezge Aqmoladan Sәken Seyfullinmen birge Aqmoladan kelip qatysyp jas respublikagha qyzmet etuge qalghan Áshim ýsheui kóbirek birge jýrushi edi. Smaghúlmen jasty ghana emes, ójet kózqarastary da úqsas edi.  Albyrt dostar kýni keshe jalpy jinalysta Akulov pen Radus-Zenkovichti alqymnan batyl alyp, tyghyryqqa tiregen. «Siz de, sizding dosynyz Sәduaqasov joldas ta bizdi kinәlaymyz dep sóz joq artyq kettinizder», – dedi aldynda otyrghan bayyrghy bolishevik Akulov aqyryn ýnmen.

...Dinmúhamed Ádilov oqushy jastardyng Ombydaghy «Birlik» úiymynda Smaghúl Sәduaqasovpen tanysyp, jaqsy joldas bolghan-dy. Songhy ret 1918 jyldyng jeltoqsan aiynda kórgen edi. Ol kezde Dinshe tuys dosy Janaydar Sәduaqasov ekeui qatysqan bolishevikterding kóterilisi sәtsiz ayaqtalghannan keyin, júmysshy Múqan Áytpenovting ýiinde Kolchak jandaraldarynan tyghylyp jatqan. Oghan Smaghúl «Birlik» bauyrlastyrghan Janaydar jәne Ábdirahmen Baydildinmen birge keldi. Olar qalyptasqan jaghdaydy talqylasyp, Dinshening qaladan ketkeni dúrys dep sheshti. Sol sheshimge sәikes Dinshe Janaydardyng әkep bergen qújatymen Ábdirahmangha ilesip, Ombydan astyrtyn shyghyp ketti. Sodan beri, Dinshe Ábdirahmannyng auyly arqyly Týrkistan ólkesine ótip, sol jaqta týrli qyzmette jýrgen kezende, Smaghúl Ombyda qoghamdyq-sayasy qyzmetin jalghastyryp, jas sayasy qayratker retinde tanylghan. 1920 jyly Resey kommunistik jastar odaghynyng Ombydaghy Sibir burosy apparatyna qyzmetke alynghan. Múnda ol RKJO Sibir burosynyng qazaq-tatar jastarymen júmys jýrgizetin seksiyasynda istedi. Osy Sibir burosy qazaq jastary ýshin shygharyp túrghan «Enbekshil jastar» gazetining redaktory bolady. Odan guberniyalyq revolusiyalyq komiytetting músylman seksiyasynyng qazaqtargha arnalghan «Kedey sózi» gazetin redaksiyalady. Ombyda kenes túghyrynda jaryq kórgen osy basylymdar betterinde  qazaq túrmys-tirshiligining mún-múqtajyn, ony týzeudegi mindetterdi taldap jazyp túrdy. Kooperasiya qúrudy, sharuany týzeudi әngimeledi. Jekelegen maqalalarynda imandylyq mәselelerine toqtalyp, taratyp әngimeledi. Ádebiyet jayynda da qalam terbedi. Tónkeris tarihyna da sholu jasap, ony qazaq jaghdayymen sabaqtady. Ombynyng sayasy jәne kýreskerlik mektepterinde shyndalghan jalyndy jas әdebiyetshi-publisist 1920 jyldyng qyrkýiek aiynda Shyghys últtary jastarynyng Birinshi Kýllireseylik konferensiyasyna delegat bolyp qatysty. Sol konferensiyada jigerli, oily, ótkir mәseleler kótergen sózimen birden jarq etip kórinip, ýlken bedelge ie boldy. Ol sol jiynda Resey komsomolynyng Ortalyq shyghys burosy mýsheligine saylandy. Jarqyrap, jaqsy qyrymen býtkil kenes jastary arasynda kózge týsip, qalyng kópshilikke tanyla bastaghan Smaghúlgha Qazaq revolusiyalyq komiyteti birden nazar audarady. Qazrevkom ony Orynborgha shaqyrdy. Orynbor búl kezde qazaq elining kenestik negizdegi avtonomiyasyn jariyalaudy әzirlep jatqan bas qala bolatyn. Kýn tәrtibine Qazaqstannyng kommunistik jastar úiymyn qúru mәselesi shygharylghan. Smaghúl sol júmysqa tartyldy. Sóitip ol 1920 jylghy qyrkýiekting sonyna qaray jauapty júmysqa – qazaq oblystyq komsomol komiytetining hatshysy lauazymyna taghayyndaldy. Jastar úiymynyng basshysy retinde Smaghúl Saduaqasov úiymdastyru jәne nasihat júmystaryn jolgha qoigha basshylyq jasady. Shartaraptan kókiregi oyau qyz-jigitterdi Orynborgha jinap, arnayy kursta oqytty. Onda ózi de dәris berdi. Demokratiyalyq jastar úiymdarynyng tarihy men jastar qozghalysynyng sonau aghymdaghy sәt kezindegi jay-kýii, komsomol úyalaryn ashudyng jay-japsary jayynan әngimeler aityp, jer-jerden kelgen jastardy sayasy bilim әlippesimen tanystyrdy. Sosyn tebirenterlik tarihy sәt tudy. Qazaq eli sovet ókimeti tuy astynda túnghysh qúryltayyn ótkizdi. Ghúmyry qysqa bolghan Alash avtonomiyasynan keyin eldigin mәngilikke janghyrtudyng is jýzinde jana jolyn saldy. Qazaqstan Kenesterining 1920 jylghy 4-shi qazanda ashylghan Birinshi sezinde Smaghúl Saduaqasov jastar úiymy atynan sóz sóiledi. Ol sonda baysaldy oi-pikirimen, jas memleket irgesin nyghaytugha septeserlik saliqaly úsynysymen delegattar rizashylyghyna bólendi. Shәkirt shaghynan jurnalistikamen bauyrlasyp, ozyq oilarymen elge tanylyp qalghan Smaghúl qúryltay kýnderi «Úshqyn» gazetining ghylym men sharuashylyq jónindegi materialdaryn redaksiyalaugha atsalysty. Alghashqy sezd júmysyn 10-shy qazanda Ortalyq Atqaru Komiytetin (QazOAK, Qazatkom, KirSIYK) saylaumen ayaqtady. Delegattar jastardyng jalyndaghan jetekshisi Smaghúl Saduaqasovqa zor senim bildirdi, ony KirSIK qúramyna engizdi. IYә, keshegi jiynda Akulovqa azuy batyp ketti...

...Kirgen bette azdap bazyna aitqanday bolghan Akulov qysqasha óz ómir jolyn aityp berdi: «Men bolishevikter qataryna alghashqy revolusiya jyldary ótkenmin. Sizding jasynyzda, joldas Ádilov, men birinshi ret tútqyndalyp, Piyterde qamalda otyrghanmyn. Bastan ne ótpedi. Partiyanyng piyterlik komiytetine mýshe kezimde taghy eki ret qamaugha alyndym. Samara guberniyasyna jer audaryldym. Odan qashyp shyqtym.  Aqpan revolusiyasynan keyin týrli partiya úiymdarynda istedim. Vyborgta partiyanyng әskery úiymyn qúrdym. Sonda altynshy sezge delegat bolyp saylandym. Men, joldas Ádilov, Qazan qaruly kóterilisine tikeley qatysqan adammyn. Sodan beri partiya meni týrli jauapty jerlerge júmsady. Búrnaghy jyldyng basynda osy Orynbordy qorghau júmystaryn úiymdastyrudy tapsyrdy.  Orynbor guberniyalyq partiya komiytetining hatshysy boldym. Byltyrghy tamyzda Kirburo hatshysy bop taghayyndalghangha deyin sol lauazymda istedim. Orynborgha kelgeli, әsirese Ortalyq komiytetting Kirgiz burosynyng hatshysy bolghannan bastap,  men Kirkray sovetterining qúryltayshy sezin dayyndau jәne ótkizu júmystaryn kóz aldymda ótkerdim. Sezde KirSIK Prezidiumy mýsheligine saylandym». Joldas Ádilov ony sypayy jýzben, múqiyat tyndap otyr. Biledi, Qazatkom Tóralqasy mýsheligine Akulovpen qatar Sәduaqasav ta saylanghan. Ol KirSIK Prezidiumy mәjilisterine qatysyp, jana da jas respublika múqtajdyqtaryn talqylau barysyna kuә bolyp jýrgen-di.  Prezidium mýshesi retindegi jana mindetteri qatarynda – «Úshqynnyn» ornyna,  Qazatkom men partiya komiytetining tili retinde «Enbek tuy» atalyp shygha bastaghan gazetting júmysyn basqardy.  Qazaqstan Kenesterining osy úiysu sezi qúryltaygha qatyspaghan Dinmúhamed Ádilovti de respublikanyng Ortalyq Atqaru Komiyteti qúramyna engizgen-di. Jas qayratkerding qazaq elining qoghamdyq-sayasy ómirinde ózin tanytyp, tiyisti bedelge ie bolghanynyng arqasynda  syrttay saylaghan. Osy rette Akulov: «Siz ol kezde Sibir jaqta bolatynsyz, – dedi. – Sizdi Ishki ister halkomaty alqasynda isteu ýshin Orynborda qaldyrugha qol kótergenderding biri men edim». Shynynda da, Ortalyq Atqaru Komiyteti Tóralqasynyng sezden keyin bolghan alghashqy mәjilisterining birinde Dinsheni ortalyqta qaldyru turaly qauly qabyldanghan-dy. Sol hattamagha kóz jýgirteyik: «16 qazan 1920 j. Qazaq OAK Tóralqasy mәjilisining № 2 hattamasy. Qatysqandar: j.j. Mendeshev, Radus-Zenkovich, Akulov, Bókeyhanov, Kulakov, Seyfulliyn, Saduaqasov jәne Almanov. Tóragha Radus-Zenkovich. Hatshy Bókeyhanov. Tyndaldy: QOAK mýsheleri ishinde mindet bólisu. Qauly etti: I. Tómende atalatyn joldastar Halyq komissariattary alqalarynda júmys istep, olardyng bólimderin basqaru ýshin ortalyqta qaldyrylsyn: 1) D. Ádilev;, 2) Aymauytov;, 3) Aqaev; 4) 4) Bolishakov;, 5) Kiyselev (Orynbor yustisiyasynan) jәne 6) Omarov. II. j.j. Sergeev, Samatov, Ashmariyn, Áytiyev, B. Ádilev, Shәripov, Núrmaqov Sibrevkomdaghy Q.O.A.K. ókili joldas Kulakovqa Semey jәne Aqmola oblystaryndaghy úiymdyq-partiyalyq jәne әkimshilik júmystaryna kómektesu ýshin  issapargha jiberilsin. Tóragha Zenkovich. Hatshy Bókeyhanov».

Hattamadan kórinip túrghanday, Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy qúrylghanyn jariya etken Qúryltayshy sezde Qazatkom mýsheligine saylanghan aghayyndy Ádilovterding kishisi Dinmúhamedti (Dinsheni) jәne taghy bes mýsheni Qazatkom Tóralqasy Orynborda «halyq komissariattary alqalarynda júmys isteuge jәne olardyng bólimderin basqarugha» qaldyrghan. Al ýlkenin – Bayseyitti ózge alty QOAK mýshesimen birge «Semey jәne Aqmola oblysynda úiymdyq-partiyalyq jәne әkimshilik júmystaryn» jýrgizu ýshin «Sibir revkomyndaghy Qazatkom ókiline kómekke jiberu» úigharylghan. (Aqparat retimen, KirSIYK-ting (Qazatkomnyn) alghashqy qúramynda aghayyndy Ádilovterden basqa taghy eki aghaly-inili qayratker – aghayyndy Álibekovter men Korostelevter bolghanyn aita ketken jón). 1928 jyly OGPU tergeushisine bergen kórsetilimderinde Dinshe KirSIK hatshysy Abdolla Bókeyhanovtan kindik atkom mindettegen qyzmetin atqaru ýshin Orynborgha shaqyrghan jedelhat alghanyn aitypty. Qazaq avtonomiyasynyng belgili jas qayratkerlerining biri Smaghúl Saduaqasov respublikanyng bas gazeti «Enbek tuy» arqyly 1920 jylghy 15 jeltoqsanda: «Juyrda Orynborgha Dinmúhamed Ádilov joldas keldi», – dep habarlady. «Dinmúhamed Ádilov jas bolsa da, qazaq revolusionerlerining kәriyelerinen sanalady», – degen sózdermen Dinshening sol tústaghy sayasat tolqyndaryndaghy orny men qoghamy tirshilikte ie bolghan bedelin kórsetip berdi. Sosyn onyng Orynborgha kelgen bette taghayyndalghan lauazymynan habardar etti: «Dinmúhamed Ádilov ishki ister komissarynyng orynbasary bolyp bekitildi». «Jana adamshylyq qataryna kirip, jas balasha ayaghy dirildep, qaltyldaghan jas avtonomiyamyz qay azamatty kópsingendey bolyp otyr! – dep sabaqtady ol qúrdasy jayyndaghy jaqsy habaryn. – Áytse de, Dinmúhamed joldas sekildi jigerli, aqjýrek, shynshyl, bilimdi joldastarymyzdyng aramyzda bolghanyna óte quanyshtymyz! Jalpy enbekshilerding úrany shaqyrylyp, bostandyqtyng qyzyl tuy kóterilgende, enbegin ayamay kóp ýshin qyzmet etken azamattargha shyn kónilden tilektespiz». Óstip, jiyrma jasqa ghana jetken eki týbit múrt bala jigit qazaqtyng túnghysh atqarushy ókimeti qúramynda, biri – tóralqa mýshesi jәne gazet redaktory, ekinshisi – ishki istermen shúghyldanatyn halkomatta basshylardyng biri retinde avtonomiya mýddesin qorghaytyn júmystaryn bastap ketti. Sol júmystarynyng alghashqy da songhy iri jenisti belesi – partiyalyq hatshyny ornynan taydyrghan jiyn bolatyn... «Endi, mine, paradoks, – dedi obkom hatshysy bolghan bayyrghy bolishevik Akulov, – meni Qazburo hatshylyghynan týsiru mәselesin belsene kótergender qatarynda, Ádilov joldas, siz túrdynyz». Ádilov joldas aldynda otyrghan, ózinen bir mýshel ýlken, shyndap kelgende aghasy Bayseyitpen jasty, partiyalyq ótili alghashqy orys revolusiyasynan bastalatyn bolishevik Akulovtyng jýzine oilana qarady. Jalpaq múrtyn kónilsiz keyipte sipay otyryp eleusiz aitqan ókpesine bayyppen bylay dep jauap qatty: «Biz, joldas Akulov, әreng degende qol jetkizgen respublikamyzdyng ýkimeti shyn mәninde halqymyzgha qyzmet etuge qoyyluyn qaladyq».

Biz degende oiynda Akulov megzep otyrghan  bastamashylar – ózi jәne ózimen birge Smaghúl men Áshim túrghan. Búlar ózderinshe bir top edi, jeke kezdesulerinde últ mýddesin qyzu talqylaulary óz aldyna, kýlli qyzmetterinde de negizinen sol maqsatty kýitteytin. Keyin, 1928 jyly, Dinshening OGPU tergeushisi aldynda moyyndaghanynday, búl ýsheui is jýzinde «kommunisterden góri últshyldargha jaqyn» bolatyn. Sondyqtan da «tap osy top Qazaqstanda jýrgizilip jatqan sayasatqa qarsy belsendi týrde kýresu» qajet degen kózqarasty ústanatyn. «Biz ýkimetting sayasatyn otarshyldyq baghytta jasaluda dep sanadyq», – dedi Ádilov tergeushige. Akulovtardyng memlekettik qyzmette ústanatyn sayasatynyng últ mýddesin kózdeytin oy bitkendi shettetetinin, jalpy qysym jasaytynyn, sol sebepti búlardyng jana otarshyldyqpen ayausyz kýresuge bel bughandaryn mәlimdedi. Ózderining birlesip, birin biri qoldap, basqalardyng da óz jaqtaryna, ózderin qoldaushylar jaghyna shyghuyna úitqy bolyp sóilegenderin sonday kózqaraspen týsindiruge bolatynyn aitty. Sóz bop túrghan jinalysta Qazobkom hatshysy Ivan Akulov partiya úiymynyng basshysy lauazymynan týsirilgen. Jinalys jayyn әngimelegeninde, Dinshe «sol shaqta Sovnarkom tóraghasy Radus-Zenikovich edi, – dep eske aldy. – Men jәne biz bәrimiz jinalysqa shaqyryldyq, esimde. Búl jauapty qazaq qyzmetkerlerining jәy ghana jalpy jinalysy bolatyn».  Jinalysty shaqyrugha Ivan Alekseevich Akulov pen Viktor Alekseevich Radus-Zenikovich bastamashylyq etken. Ótkizu tizginin de ekeui qolda ústady. Radus-Zenikovich jiyndy ashty, Akulov bayandama jasady. Úzaq sóiledi. «Sol jinalys әli mening esimde túr, – dedi Ádilov tergeushige, – ol óz sózinde talaydy sókti. Biraq, janylyspasam, eshkimdi turalap synay qoyghan joq,  eshkimning atyn atap aitpay-aq, jalpy qazaq qyzmetkerlerining últshyldyq pighylyn әshkereleuge tyrysty, bolishevizmning jolyna kereghar dep aiyptady. Shamasy, qazaqtarmen arnayy basqosu ótkizip, jinalys barysynda birqatar qyzmetkerdi júmystan ketiruge qol jetkizbek boldy ma deymin. Áyteuir anyghy, onyng bir maqsaty kózge úryp túrghan – ol barshamyzdy ahlaqy eleuishinen ótkizip, ózine qajet  kartinany, yaghny qazaq qyzmetkerlerining Oktyabri iydeyalaryna qanshalyqty adaldyghyn aiqyndap bilip alghysy keldi»...

«Sizder meni jinalys barysynda qatty tanyrqattynyzdar, joldas Ádilov, – dedi aldynda otyrghan Akulov jәy ghana, – sizding myna qazir aityp otyrghan oiynyz da tandandyrady. Respublika bolugha әreng degende qol jetkizdik deysiz, shynymen solay ma? Sizderge avtonomiyalyq respublikany joldas Lenin sovet ókimeti atynan syilaghan joq pa edi? Respublika ýkimetining halyqqa qyzmet etuin qaladyq deysiz, basqasha boluy mýmkin be edi? Sovet ókimetining basty maqsatynyng ózi halyq biyligin ornatu ekeni bizding barsha júmysymyzdan bayqalyp túrghan joq pa edi...» Albyrt, qyzba Dinshe ghalamat sabyr tanytty, jinalysta lapyldap janghan daudy qayta tútatpaugha shaqyrdy. «Akulov joldas, biz jaqsy niyetti ishki pighyly týzu emes praktikterding búzyp jýrgenin dәleldi týrde ayan etip edik qoy», – dedi salqynqandylyqpen. Hatshynyng kirispe-bayandamasynan keyin birinshi bolyp Smaghúl Sәduaqasov sóilegen. Partiyanyng qazaq obkomyn basqaratyn Ivan Akulovty qatty minegen. Kópshilikke qarap, bar dauyspen: «Is-әreketi qazaqtyng maqsat-mýddesine mýldem kereghar bop túrghan búl joldas, bәlkim, keshegi pereselen basqarmasynyng chinovniygi shyghar?» degen kýdigin estirtken. «Eski rejimnen lyp etip Sovet ókimetining atyna auysyp minip, bizding jelkemizge otyryp alghan әmirshilik qylyqtaryn basqasha qalay baghalaugha bolady?» degen. Onyng sózin Dinshe damytty. Parthatshy Akulovpen birge әmirshilik tәsilmen júmys isteuge qúmar predsovnarkom Radus-Zenikovichti qosa synady. Olardyn  qazaq múqtajdyghymen isteri joq, júmystyng tek óz búiryqtary boyynsha jýruin talap etetinin әshkereledi. Jer komiytetine baylanysty búlardyng kózqarastaryn syngha alghan Áshim Omarov ta otqa may qúya týsti. Jinalysta qazaq respublikasynyng basshy organdarynda isteytin ortalyq ókilderin qatty synau arqyly ýdey týsken aitys-tartys órti dýrildey janyp-laulady.  Búlardy sóileushilerding basym kópshiligi qoldady. Dinshening esinde, sol uaqytqa deyin dostyq qarym-qatynasta, kәdimgidey pikirles bolyp jýrgenderding ishinen tek sauda halkomy Asfendiyar Kenjin ghana  ózin birshama oqshau ústady. «Sәduaqasov qazaq qyzmetkerlerining týgelge juyghyn óz jaghyna búrdy, jinalysta ony qoldaytyndar anyq basym týsti, ol absolutti kóp dauys jinady», – dedi Ádilov tergeushige 1928 jyly. Áriyne, әlipting artyn baqqandar da bar edi. Sondaylardyng qatarynda  Asfendiyardyng da bolghanyn Dinshe tergeushi aldynda bylay eske aldy: «Kenjin eki oryndyqtyng ortasynda otyrghan keyipte-tin, ne o jaqqa, ne bú jaqqa ynghay tanytpady. Onyng sol jinalysta: «O, qanday dissonans myna jiynda!» dep bas shayqap otyrghany jadymda qalyp qapty». Degenmen әdilettilik izdeudegi ýilesim búzylghan joq, Akulovtyng eski jýieni eske salatyn ozbyr kemshilikteri birauyzdan әshkerelendi, ol «jinalysta jenilis tapty, ony hatshy lauazymynan týsiru jón dep sheshildi».

Mәsele ertenine tiyisti oryndarda talqylanyp, jinalystyng sheshimi qoldau tapqan  bolsa kerek. Endi, mine, Ivan Akulov ishki ister halkomatyna bas súghyp, komissardyng mindetin  atqaryp kele jatqan, keshegi dauyldy jinalysta ózining basty synaushylarynyng biri bolghan Dinshe Ádilovting aldyna kelip otyr. Alghashqy jәne songhy ret... «Sizder degenderinizge jettinizder, – Akulov auyr kýrsindi. – Men Orynbordan ketkeli túrmyn, poyyzben Oralgha attanbaqpyn. Maghan rúqsat qaghaz beruinizdi súrap keldim, Ádilov joldas». Ádilov joldas qyzmetkerin shaqyryp, jol jýruge púrsat beretin paraqty toltyrtqyzdy da, qol qoyyp, ózderinen, revolusiyanyng qazaq elindegi jas qyrandarynan jenilis tapqan bayyrghy bolishevikke úsyndy. Jol bolsyn aitty. Bayyrghy bolishevik qol alysyp qoshtasyp túryp: «Bolishevizm – jenimpaz kýsh, joldas Ádilov, – dedi, – búghan әli talay mәrte kóziniz jetedi». Ol ózi aitqan jenimpaz kýshting bekem búrandasynyng biri ekenin keyingi isterimen aiqyn dәleldep jýrdi. Qyrymda partiya úiymy men revolusiyalyq komiytetti basqarushylar qatarynda bolyp, óz izasharlarynyng qyzyl terror jýrgizu sayasatyn jalghastyrdy. Odan partiyanyng ortalyq baqylau komissiyasy qúramynda, Ukrainada týrli jauapty qyzmetterde istedi. Aqyry Birikken memlekettik sayasy basqarma basshylary qataryna jetip, Sovet Odaghy aumaghyndaghy jappay repressiyalardy úiymdastyrushylardyng birine ainaldy...

Dinshe Ádilov onyng sonynan bir sәt jastyqtyng jalyny sharpyghan kónilmen, masattanghanday sezimmen qarady. Ony qazaqtyng eldigin janghyrtqan revolusiyagha qúlay sengen qayratkerlerdin  sayasy kýrestegi alghashqy jenisi masattandyrghan-dy. Sol shaqta ol Akulov aitqan «jenimpaz kýsh» syryn paryqtay qoymady, tiyisinshe osy alghashqy jenisting songhy da boluy yqtimaldyghyn oiyna da almady. Búnday oy sanasynda birneshe kýnnen keyin úshqyndady: ótken jeltoqsan aiynda Qazaq Respublikasy Halyq Komissarlary Kenesi tóraghasynyng orynbasary qyzmetine jogharylatylghan Múhamedqafy Myrzaghaliyev qaytadan Ishki ister halyq komissary mindetin atqarugha jiberildi. Dinshe búrynghysynsha alqa mýshesi jәne komissardyng orynbasary qyzmetin isteuge qaytaryldy.  Biraz uaqyt sol lauazymynda jýrdi de, aghartu halkomatyna auysty, odan issaparmen Týrkistan Respublikasyna  ketti. Sosyn birjola sol jaqta qaldy...

Suretterde:

(Dinshe Ádilov. Tashkent, mamyr, 1921 j.)

(Ivan Akulov)

(Smaghúl Sәduaqasov)

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz