Ministr Ózbekәli Jәnibekov әr shaqyrghan sayyn taqyrypqa jaryp qalatyn edim. Búl joly da solay boldy.

– Men Mәdeniyet ministri boldym dep kýmpiyemin. Al kórden basqanyng bәrin kórgen myna paqyrdy bilmeydi ekenmin, ponimaeshi, – dep Ózaghang qolyndaghy júqaltang kitapty sipalap qoydy. Evreyler jazghan kitap. Atauy «Ispovedi sudiby jestokoy». Tútqynda bolghan qazaq muzykanty Áytkesh Tolghanbaev turaly. Shamasy 150 betten túrady. Bir týnge súrap alyp, oqyp shyqtym. Tolghanbaevty tauyp, «Egemenge» «Qazaqtyng Paganiniyi» atty bir bet esse jazdym. Búl Ózaghannyng nauqasy kýsheyip, tósek tartyp jatsa da qazaqty oilap jatqan Ózbekәli Jәnibekovtin, yaghny ministrding tapsyrmasy edi. 

* * *

Shaqsha basyna sharaday oilar kirip-shyghyp jatady. Onyng birin ústap qalasyn, biri sudaghy balyqtayyn ústatpay ketedi. Qu kýibeng tirlik úmyttyryp ta jiberedi. Qazirgi aitpaq oiymyzdy úmyta almay, býiirimizdi býlkildetip jýrgenine de kóp kýn boldy. Bir kýni sәti kelip qaghazgha týsire saldyq. Bәlkim, úmytylmaghy mәdeniyet turaly bolghannan song shyghar. 

* * *

Reseyde jana ýkimet jasaqtalghanyna kóp uaqyt bolghan joq. Su jana ýkimet basshysy Mishustin royalida sheber oinaytyn kórinedi. Tipti Lepspen birigip әuen jazghan myqty eken. Birshama ministrler auysty. Sonyng ishinde Mәdeniyet ministri de bar. 40 jastaghy Oliga Lubimova osy salanyng tizginin ústady. Áriyne, ministr tandau onay emes. Olardyng qay-qaysysyn da erekshelendirip túratyn bir emes, birneshe qasiyeti bolady. Al mening payymymda Mәdeniyet ministrin tandau búlardyng bәrinen de basqasha, joghary túruy kerek. Reseyding búdan búrynghy Mәdeniyet ministri Medinskiy orys mәdeniyeti tarihynyng bilgiri boldy. Eldegi barlyq ruhani, mәdeny aghystardyng bәrine ýlgergeninshe qatysyp otyrdy, orys mәdeniyeti tarihyna qatysty pikirtalastardyng birinen de qalmady, tipti, filimderding týsiru alanyna deyin barugha uaqyt tapty. Tolstoydyn, Pushkinning ýiinen shyqpaytyn ol, tipti qazaq qoghamy qabyldamaytyn Soljenisyn tәrizdi túlghalardyng taghdyryna da aralasyp, óz oiyn býkpesiz bildirip otyrdy. Shovinistigi de joq emes, eng bastysy orys mәdeniyetine jatpay-túrmay qyzmet etti, ýlken erudiyt, intellektual ekenin kórsetti. Sodan da bolar, ornynda úzaghyraq otyrdy. Demek, orys qoghamyna kerek adam boldy. Deytúrsaq ta, «Resey tarihynda orystyng qazaqtan qoryqpaghan kezi bolghan emes» dep tújyrym jasaghan ministr ózining shovinizm dertine asa shaldyqpaghanyn da sezdirdi. Qysqasy, qarama-qayshylyqtaghy túlgha. Qayshy kózqarastary da jetkilikti. Óz pikiri, ústanymy bar.

Al Oliga Lubimova kim? MGU-ding jurnalistika fakulitetin jәne GITIYS-ting teatr jurnalistikasyn bitirgen. Teatr, derekti kinonyng tamasha bilgiri. Tegine qaranyz: Shepkin atyndaghy teatr uchiliyshesining diyrektory B.Lubimovtyng qyzy. Shyqqan tegi Reseyding mәdeny elitasy. Atasy N.Lubimov ghajayyp audarmashy bolghan. Arghy babasy úly akter әri pedagog Vasiliy Kachalov. Bir zamanda búl kisini býtkil Sankt-Peterbor túrghyny kóshede túryp, qol soghyp, mәngilik mekenine shygharyp salghan. Búl oqigha kenestik basylymda kәdimgidey sensasiya sipatynda jazyldy. Ataqty Sergey Esenin búl kisining ózi týgil, Djim degen iytine de óleng arnaghan. Gauptmannyng «Ymyrttaghy mahabbatyndaghy» asa kýrdeli obraz Klauzenning rólin somdaghan odaqtaghy ýsh myqtynyng biri – osy kisi. Bireui bizding Asanәli Áshimov. Al әjesi Nina Litovseva ghajayyp aktrisa. Tegine ýnilseniz, terendey berseniz búdan da keremetke kezigesiz. Tagankany basqaryp, 80 jasynda segiz saghat júmys istegen ataqty rejisser Yuriy Lubimovty quyp kelse búl kisige qatysy boluy әbden mýmkin dep topshylaymyn. Oliga ghajap ssenarist kórinedi. Pravoslavie jurnalistikasymen týbegeyli ainalysyp, 80-nen astam derekti filimning ssenariyin jazdy, shef-redaktor, produser, ministr Medinskiyding ong qoly boldy. Kino jónindegi departamentti basqardy. Qysqasy, mәdeniyetting óz adamy. 

Endi myna qayshylyqty qaranyz. «KP» (29.12.2019) bylay dep jazdy: 

«Jana ýkimettegi janjal alghashqy kýni-aq bastaldy. Aytsaq senbeysiz, janjal mәdeniyetten shyqty. Jurnalister әleumettik jeliden jana ministrler turaly aqparattargha kóz tikti. Sonyng ishinde su jana Mәdeniyet ministri O.Lubimovanyng jurnalyndaghy «janalyq» birden nazar audartyp, esten tandyrdy. Jurnalyna ýstine kiygen jeydesine «H» әrpi jazylghan suretin jariyalaghan. Tipten teatr, kórme degenderdi itting etinen jek kóretinin moyyndaghan. Bylay deydi: 

«Qatty qorqyp kettim. Qúrbym sәbiyimmen birge klassikalyq muzyka konsertine shaqyrdy. Ózimdi-ózim qinap qaytemin dep oiladym. Sodan búl taqyrypqa dúrystap oilanyp, men eshqanday mәdeniyetti adam emespin degen sheshimge keldim. Eger shynyn aitar bolsam, men kórme, muzey, opera, balet, klassikalyq muzykany mýldem únatpaymyn. Al endi ómirden ótip ketkenderdi eske alu keshinde shydap otyra almaymyn. Búl men ýshin tiridey tozaqqa týskenmen birdey. Újym bolyp hat jazushylardan jýregim ainidy». 

Oliga Lubimova belgili aqsýiekter ortasynan shyqsa da onyng myna jazbasy kәdimgidey shoshyndyrady. Al múny bilgende onyng ókil әkesi Nikita Mihalkov ne oilady desenshi?! 

«Shynyna da búl әreketti qalay qabyldasaq eken. Mәsele óte ózekti. Deytúrghanmen, búl jazbanyng osydan on jyl búryn jazylghanyn da eskergen jón tәrizdi. Onda alansyz jas Lubimova ýlken sheneunik bolamyn dep oilady deysiz be? Onyng ýstine anau-mynau emes, Mәdeniyet ministri. Siz de jas kýninizde ne jazbadynyz? Jastyqtyng jeligimen suretterinizdi de jariyaladynyz. Qysqasy, múnday mәlimetti әrkimnen de kezdestiruge bolady. 

Adamdar eseyedi, kózqarastar ózgeredi. Sondyqtan Lubimova jana qyzmette ózin qalay kórsetetinin sabyr saqtap kýteyik. Sebebi, bizding Mәdeniyet ministri bar týimesin tas týimelep alghan sheneunik emes, tiri adam ghoy. Búl da oy úshtaghangha jaman emes». 

Basylym Reseyding ruhany tizginin ústaytyn adam turaly ózining alang pikirin bildirip otyr.

Meninshe, Resey preziydenti eng aldymen ministrding tegine mәn bergen. «Kórgeni bar kósh bastar, teginde bar tegin bolmaydy» degen qaghidany ústansa kerek jәne dúrys istegen. Týk kórmegender, uyzynda jarymaghandar, jarlydan bayyghandar eldi de jarytpaydy. Býginde óz ornynda otyrmaghandardyng eldi de ondyrtpay jatqany jasyryn emes qoy. 

Jeksenbek Erkimbekov

Aytpaghymyz, osy tandau bizding qazaq qoghamyna da oy saluy tiyis. Biz bilgende mәdeniyetpen kimder ainalysty? Qay ministrding túsynda qazaq mәdeniyetining mereyi ósti, mәrtebesi artty? Jýrgenovten beri bastaghanda Omarov, Erkinbekov, Jәnibekovti júrt әli kýnge deyin nege esten shygharmaydy? Áshirbek Syghay ministr bolmasa da bolghanday edi. Tipti, mәdeniyetke qatysy joq bireu kelgende auruhanada jatqan Áshekenning aryzyn berip jibergenining ózi neni menzeydi?

Ekonomikany basqaryp jýrgen Omarovty Qonaev nege Mәdeniyet ministri qoydy? Ol basqa salada jýrip te el mәdeniyetine qyzmet etti. Kórkem әdebiyetti kóp oqydy (jalpy ol tústaghy basshylar, әsirese joghary lauazym iyeleri әdebiyetti oqityn, tarihty jaqsy biletin), talantty adamdargha údayy demeu boldy, qamqorlyq jasady. Kóptegen kitaptargha ózi pikir jazdy (Ózekeng de bayandamany óz qolymen jazatyn). Birde «bәri de ózimnen, Qonaevqa iydeologiya turasyndaghy oilarymdy, úsynystarymdy kóp aitushy edim. Sodan osynda jiberdi» degeni bar. Jeksenbek Erkinbekovting túsynda muzyka mәdeniyeti sharyqtap damydy. Jәnibekovting jankeshti enbegi aitpasa da týsinikti. Bir ghana Tayqazandy qaytaryp aludyng ózi ne túrady? Osylar ministr bolghan tústa basqalardyng bar-joghy biline bermeytin. Kezinde Densaulyq saqtau ministri bolghan Ishanbay Qaraqúlovty, Tóregeldi Sharmanovty júrt әli kýnge nege úmytpaydy? Áriyne, ol kezding ministrlerining kópshiligi túlgha bolatyn. Sheneuniktik qyzmette jýrip te últ qayratkeri dengeyine kóterilgen, tipti anyzgha ainalghan adamdar edi. 

Saghy Jiyenbaev, Ishanbay Qaraqúlov, Túmanbay Moldaghaliyev

Demek, Mәdeniyet ministrligi basqalargha ýlgi boldy. «Mәdeniyet degenimiz – óz últyndy ólip-óship sýn» degen Jýsipbek Aymauytovtyng sózin qaperge alsaq, búl túlghalar osy baghytta júmys istedi. 

Mәdeniyet ministrining mindeti qoy baghu emes, oy baghu. Ol qoghamdaghy nadandyqtyng betin ashyp otyru kerek. Mәdeniyet últtyng kemeldikke úmtyluyna qyzmet etui kerek jәne osy baghytty údayy ústanuy qajet. Elding mәdeniyeti dúrys jolgha qoyylghanda ghana barlyq salada ósu, órleu bolady. Qarjy mәdeniyeti, ekonomika mәdeniyeti, sayasy mәdeniyeti týzeledi. Ruhany qylmyspen kýresu toqtausyz jýrui kerek. Diyletanttar, marginaldardy toytaryp otyru kerek. 

Mynaday bir әngime bar. Soghys kezinde Cherchillige el budjetin alyp kelse, onda mәdeniyet atymen kórsetilmepti. Sonda Cherchilli «biz ne ýshin soghysyp jýrmiz?» dep, Qarjy ministrin ornynan alyp tastaydy. Mine, mәdeniyetke, Mәdeniyet ministrining manyzyna osylay mәn berilgen. 

Demek, mәdeniyet bar bastamalardyn, jaqsylyqtardyng bastauynda túruy qajet. Mәdeniyet, ony basqarushy ministr barlyq ýkimet mýshelerine (ministrlerge) etalon boluy kerek, túlgha boluy kerek. Biz bilgende, jogharydaghy túlghalar shetinen sheshen boldy. Ozyq oilaudyng ýlgisin kórsetip, qauyp aitpaytyn, tauyp aitatyn. Ol ýshin Omarov turaly S.Qirabaevtyn, Erkinbekov turaly Á.Syghaydyn, Jәnibekov turaly Sh.Múrtazanyng essesin oqysanyz jetip jatyr. Basqasyn bylay qoyghanda, býginde biz jii jamandaytyn kenesting túsynda qiyndyqtan jol tauyp, últ ýshin qanshalyqty qyruar júmys istegenin eske alsanyz bolghany. Bolmasa kezinde Yqylas Dýkenúlynyng 150 jyldyghyn ótkizuge jan-tәnimen qarsy bolghan, «Sh.Aymanovtyng dausyn alyp qalyndar» dep, ómirbaqy janynda bolghan jan dosy, Aymanovtyng barlyq filimderin týsirgen ataqty operator Berkovich ólerining aldynda telefon shalghanda selt etpegen «mәdeniyet» ministrin de bilemiz. 

Shәken Aymanov

Qayran Qalaghang – Qaltay Múhamedjanov basyn taugha da, tasqa da soghyp jýrip, aqyr sony Mәdeniyet ministri bolyp shygha kelgen bireudi «әi, osy Abaydyng bar-joghyn bile me eken?» dep edi. Ashy da bolsa shyndyq. 

Eger býginde biylikting joghary, ortanghy, tómengi buynynda jekelegen azamattardy bylay qoyyp, jalpy aitqanda sóileu mәdeniyeti, sheshen sóileu ýlgisi qalyp barady desek, kelisersiz. Taghy da qaytalap aitamyz, jogharydaghy ústyndar da sonyng ýlgisi edi. Bizding qazaq bastyqty baghalaghanda «әi, mynanyng sózi iri eken, tiri eken, teginde bar-au» dep jatuy beker me? Demek, sózine, isine qarap baghalaghan. Demek, dúrys sóileu, auditoriyany ózine ilandyru, eldi bauray bilu búl eng aldymen ishki mәdeniyetting jemisi, jenisi. Rasy kerek, býgingi shong bastyqtardyng basym kópshiligi anekdot aitqysh. Óitkeni, bary, dengeyi osy. «Boqtyq» sóileu basym. Mәdeniyet ministrligi myqty bolsa múndaydyng iysi sezilmey, el ishinen mәdeniyetting iysi anqyp túrady. 

Dúrys. Zamannyng talaby da, jóni de basqa. Kelisemiz. Solay eken demey, adamnyng jasyna ghana emes, basyna da qarau kerek. Jaraydy ol jas, isker bolsyn deyik. Al endi búl mәdeniyet qoy. Elding ainasy, parasaty ghoy. Aqsha sanaytyn, pysyqtyq tanytatyn jer emes qoy. Bizge toymen ainalysatyn ministr kerek pe, oimen ainalysatyn ministr kerek pe? Demek, teginde, negizinde bar adam ghana búl salany algha sýirey alady. El mәdeniyetining dengeyine qarap búl ministrlikting júmysy da baghalanady. Ministrlikting bir qasterli mindeti – jergilikti jerlerde mini-omarovtardy, miniy-jәnibekovterdi tәrbiyelep shygharu. Kadrdy osylardyng ishinen tandau kerek. 

Kezinde Ázerbayjanda – Polat Buli-Buli Oghly, Litvada – Raymond Pauls, Ózbekstanda – Faruk Zakirov, t.b. Mәdeniyet ministri boldy. Demek, búl salagha óz adamy, ýlken erudiyt, qoghamda moyyndalghan túlgha kelse núr ýstine núr. Qysqasy, әrkim óz salasynda (әsirese, joghary lauazymdy orynda) júmys istese problema az bolady, adasyp jýrgender azayady. 

P.S. Basyn ashyp aitayyq, búl maqaladan astar izdep әurege týsuding týkke keregi joq. Bolmasa, jalpy týsinikke salyp «e, týsinikti boldy» deuding de qajeti shamaly. Jalpygha ortaq oidy aittyq dep oilaymyn. Bar bolghany Reseydegi Mәdeniyet ministrin taghayyndaudan tughan bir ilkim oi. Osy maqalany jazyp otyrghanda radiodan bir deni dúrys qazaq әni aitylmady. «Shymkent shaharlary, Taraz shaharlary» dep ózbek әuenimen qazaq jigitteri dýrildetip jatyr. Al bes mynnan astam әn, kýii bar (shetinen altyn, kýmis) qazaqtyng ózbektin, týriktin, úighyrdyng ekspansiyasyna ainalatynday ne basyna kýn tudy. By de ózbekshe, úighyrsha. Qysqasy, qazaq toy әnimen kýn kórip otyr. Teledidarlar toyhanagha ainaldy. Biyik, bekzat óner, tekti óner, saltanatty ónerge oryn joq. 

...Tayauda bir ministrdi kórdim. Eki qoly qaltada, taltayyp túr, shaynaghany saghyz, bylsh-bylsh týkiredi, auzy anekdottan bosamady. Búdan keyin bizde qanday dengey, qanday mәdeniyet bolady? Halyqtan mәdeniyet kýtip keregi ne? Qúdayshylyghyn aitynyzshy, býginde últ qayratkeri dengeyine kóterilgen ministrdi bilesiz be? Ózin sheneunik sezingen adam júmys isteushi me edi. Sodan keyin de jauapsyz sóileydi, komanda jinaumen kýni ótedi.

* * *

Maqalany Ózaghannan bastap edik qoy. Eriksiz eske týsedi. Bir kýni Erjúman Smayyl «Seni Ózaghang izdep jatyr. Erteng saghat 10-nan qalmay ýiine bar» dedi. Japparqúlda jan bar ma, uaqytynan búryn bardym. Ol kisi keshikkendi únatpaydy. Qolyna bir torsyq týsipti. Álgini kórip týnilip otyr eken. Kezinde osy torsyqty Dәrkembay Shoqparovqa qalay jasatqany jónindegi tarihty aitty. Qysqasy, «Torsyq tehnologiyasy» degen maqala jazdym. Ózaghannyng bir ereksheligi maqala dayyn bolsa, ózinmen birge otyryp oqityn, qysqasy, gazet shyghyp bara jatqangha deyin júmys isteytin. S.Qirabaev aitqanday, «onyng manynda qoshemetshiler emes, is adamy jýretin. Jalpy onyng tabighatynda kenseshildik, tóreshilik degen bolmaytyn». 

Aytpaghym, kezinde Ózaghang jәne sol kisining ruhyndaghy birneshe ministrlerding tapsyrmasyn oryndap edim. Telefon shalatyn, bolmasa shaqyryp alatyn. Sondaghy tapsyrmasy jeke basynyng emes, elding mәdeniy-ruhany damu ahualy, tasada jýrgen talanttar turaly. Onyng bәrine jeke toqtalugha maqalanyng kólemi kótermeydi.

Qazir osynday tapsyrma beretin ministr bar ma? Tanymal tilshilerdi bile me? Qazaq basylymdaryn qaray ma deseyshi?! 

...Osylay bir dedim.

Qaly Sәrsenbay

Qaly Sәrsenbay

Abai.kz