Songhy kezde Qazaqstannyng әleumettik-sayasy ómirinde ózgeristerge toly ýderister jýrip, qoghamdyq sanannyng jana satygha kóterilgenini aiqyn bayqaluda. Sonyng ishinde eng manyzdysy alda ótetin QR Parlamenti Mәslihatyna saylau bolyp tabylady. Búl ýderiske qoghamymyzdyng barlyq sayasy partiyalary men qoghamdyq úiymdary bar kýshin salyp, dayyndalu ýstinde. Osy orayda «Aq jol» Qazaqstan demokratiyalyq partiyasynyng qogham damuyna qatysty maqsat-mindetterin, ústanymdaryn kópshilikke tanystyrudy jón kórip otyrmyz.

«Aq jol» QDP algha qoyghan mindetterding QR Preziydenti Q.J.Toqaevtyng Qazaqstan qoghamyn janghyrugha baghyttalghan reformalarymen etene sabaqtasyp jatqanyn atap ótu kerek. Ásirese biylikting órkeniyettik jolmen auysuy elimizde damuynda jana kezenning bastalghanyn әigiledi. Al, әrbir jana kezende jana mindetter men jana qúrylymdar birge jýretini aqiqat. Búghan deyingi biylikting jogharydan tómen qaray ornaghan qatang jýiesi Qazaqstan tәuelsizdiginin, naryqtyq qatynastardyng jәne jana últtyq biregeylikting qalyptasuy kezindegi alghashqy  kezende óz missiyasyn oryndap boldy.

Jana kezenge Qazaqstan qalyptasqan memleket retinde qadam basuy tiyis. Búl degeniniz biylikting bólinui, el basqaru jýiesinde neghúrlym «iykemdi» әdisterge bet búru jәne osy ýderisterdi jýzege asyru barysynda oghan qoghamnyng tikeley qatysyp, baqylau ornatu bolyp tabylady. Sondyqtanda Preziydent Q-J.Toqaevtyng Joldauynda búl mindetterding zandy týrde trend retinde qabyldanuy da sodan.

Osyghan baylanysty «Aq jol» QDP belsendi týrde qoghamda qordalanghan mәselelerdi sheshuge 2012 jyldan beri belsendi týrde qatysyp, óz oi-pikirin ókimet pen mәjiliste aldynda ýzbey bildirip túrdy. Ásires COVID-19 pandemiyanyng oryn aluyna baylanysty memlekettik basqaru jýiesinde oryn alghan kemshilikter men qatelikterdi anyqtap, solardy týzetuge bar ynta-jigerimen tyrysuda. Solardyng ishinde qoghamnyn  jappay kedeylenui, qoghamdyq damugha túsau bolyp otyrghan jemqorlyqtyng etek aluy, әleumettik tensizdikting ornauy, ekonomika men biyliktegi monopoliya siyaqty kelensiz qúbylystar bar.

Álemdik pandemiyagha baylanysty jarty jyldan asyp bara jatqan karantin qoghamda birqatar qiyndyqtar tughyzghan. Solardyng ishinde kýn-kóris jaghdayy tómendep, múqtaj adamdar sanynyng ósui; kishi jәne orta biznesting qúldyrauy; budjetting jartylay jelinip, qoldy boluy halyq arasynda memlekettik instituttargha degen senimsizdik tudyrdy. Shet aimaqtardy aitpaghanda ýlken megapolisterding ózinde әdemi ghimarattardyng syrtynda kóz boyaushylyq pen jastar ýshin naqty perspektivalardyng joqtyghyn býkil el bayqap otyr. Sondyqtan da «Aq jol» QDP biylikting halyq aldynda qadir-qasiyetin qalpyna keltirip, onyng senimine qayta ie bolu ýshin búl kelensiz qúbylystardyng bәrin әshkerelep, eshqanday ymyrasyz olardan qoghamdy tazartu qajet dep esepteydi.

Býgin qogham aldynda ýlken ózgeristerding qajettigi kýn tәrtibinde túrghany aidan anyq. Mәsele búl ózgeristerding qay baghytta jýretininde bolyp otyr. Ózgerister sanaly, jýieli týrde óte me, әlde stihiyaly týrde, amalsyz mәjbýrlegendey bola ma?

«Aq jol» QDP-nyng pikiri boyynsha býgingi qogham modelining odan әri damuy ýshin bir-aq jol bar. Ol – әleumettik-ekonomikalyq jәne sayasy reformalardy tereng jәne jýieli týrde jýrgizu. Memleket sonday reformalardy iske asyru josparyn neghúrlym tez qabyldasa, soghúrlym qogham ýshin onyng auyrtpalyghy az bolady. Óitpegen jaghdayda bizdi Belorussiyada, onyng aldynda Ukrainada oryn alghan ssenariyler kýtip túruy әbden mýmkin. Soghan qaraghanda el túraqtylyghynyng basty kepili kýsh qoldanuda emes, halyqtyng óz memleketine degen adaldyghy men senimi bolmaq.

Sol ýshin «Aq jol» QDP elde parlamentarizm instituttaryn kýsheytudi, kezen-kezenimen preziydenttik jýieden parlamenttik respublika jýiesine ótu qajet dep esepteydi. Búl mәseleni partiya jetekshisi A.T. Peruashev 2012 jyly 4 mausymda QR Túnghysh Preziydenti N.Nazarbaevtyng fraksiya jetekshilerimen kezdesui kezinde kótergen bolatyn.

Sonymen qatar 2012-2016 jyldary QR Mәjilisinde «Aq jol» fraksiyasynyng deputattary ýkimetpen terezesi teng qúqyqty dialog jasaugha jәne mәjiliste pikirtalastyng kóp partiyaly ústanymdaryn ornatugha tyrysuda. Segiz jyldyq pikir-talastan song búl ústanymdardyng keybir qaghidalary partiya úsynghan «Parlamenttik oppozisiya turaly» Zanda iske asqanyn atap ótu qajet.

2017 jyly konstitusiyalyq reforma barysynda «Aq jol» QDP mәjilis pen senatty qosyp, bir palatalyq parlamentke kóshu turaly bastama kótergen edi. Óitkeni, qos palataly parlament Qazaqstan siyaqty unitarly memleket ýshin emes, federaldy memleketterge tәn institut bolyp tabylady. Sondyqtan da parlamenttik jýiege kóshu mәsselesi bir fraksiyanyng úsynysy retinde qalmay, býkil memleketting sanaly tandauy bolu qajet.

Konstitusiyagha sәikes preziydent barlyq biylik tarmaqtarynyng óz-ara baylanysynyng kepili bolyp tabylady. Búl preziydent parlament pen ókimet ýshin birdey boluy kerek degen sóz. Osyghan baylanysty «Aq jodyn» QDP-nyng pikiri boyynsha ókimet qúramyn memleket basshysy emes, parlamenttik saylauda jeniske jetken partiya qalyptastyrghany jón. Ol ýkimet qúramyn preziydentting bekituine úsynyp, ózi qúrghan ýkimetting barlyq jetistikteri men qatelikteri ýshin jauap berui tiyis.

Sonymen qatar, «Aq jol» QDP taghayyndalghan ýkimet ózining is-qimyly men sheshuge tiyisti mәselelerding resmy baghdarlamasyn parlament aldynda qorghaugha mindetti dep sanaydy. Sonda ghana qogham ministrlikterding júmysyn budjetti formaldy týrde iygergeni boyynsha emes, naqty bergen uәdelerin qalay oryndaghanyna qaray baghalaytyn bolady.

Sol siyaqty «Aq jol» QDP qala әkimderi de әrtýrli partiya men qoghamdyq úiymdar ókilderining arasynan túrghyndardyng tikeley saylauy arqyly anyqtauluy qajet dep sanaydy. Búl jóninde Preziydent Q-J. Toqaevtyng 2021 jyly auyl әkimderin saylau turaly mәlimdemesi osy baghytta ýlken qadam bolmaq. Degenmen múnday mәsele boyynsha burokratiyalyq apparattyng tabandy qarsylyghy bolatynyna qaramastan, «Aq jol» QDP búl qadamdy odan әri qalalar dengeyine deyin jetkizu óte manyzdy dep biledi.

Jalpy burokratiyanyng kýshi onyng kóptiginde jәne aqylgha syimaytyn shekten tys shyqqan yqpalynda. Mysaly, ekonomikalyq yntymaqtastyq pen damu úiymynyng (OESR) mәlimeti boyynsha Qazaqstanda júmyspen qamtylghan halyqtyng arasynda chenovnikterding ýles salmaghy eng joghary.  Bizde ol kórsetkish 21%-gha jetse, Avstriyada - 8, Ontýstik Koreyada – 6,5. Japoniyada 100 myng túrghyngha 7 memlekettik qyzmetker kelse, bizde – 550-den asady. Múnday jaghdayda kimning kimge qyzmet etip jatqany da belgisiz.

Osy mәselege baylanysty «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy 2017 jyldan beri memlekettik menedjerler men chinovnikterding sanyn qysqartu jóninde talay ret úsynys jasaghan bolatyn. Chinovnikter sanatynda jýrgen osynday sauatty adamdardyng jeke ekonomika nemese jeke óndiris salasynda júmys istese elimizge kóbirek payda әkeler edi. Chinovnikterding sanyn qysqartudy tiyip-qashty emes, 3-5 esege deyin azaytu qajet.

Sonymen bir mezgilde «Aq jol» QDP parlament pen mәslihattardyng baqylau funksiyalaryn arttyru kerek dep esepteydi. Eng aldymen, olargha azamattyq qúqyqtar men bostandyqtardyng búzyluy, biyliktegi sybaylas jemqorlyq faktileri men adamdardyng qaza boluy siyaqty qoghamdyq ómirde silkinis tudyrghan oqighalardy tekseru ýshin parlamenttik tergeu qúqyghy berilui qajet.

Taghy bir mәsele, qanday da bir mindetterdi sheshu ýshin memleketting mýmkindikteri budjetpen anyqtalatyny belgili. Alayda bizding elde memlekettik qarajattyng edәuir bóligi budjetten tys jәne qoghamnan jasyryn týrde júmsalatyny belgili nәrse. Dәl sol tústa jýielik qúqyq búzushylyqqa, sybaylas jemqorlyqqa kóp mýmkindik tuyp otyr. Sondyqtan da «Aq jol» partiyasynyng pikirinshe birinshi kezektegi mindet – barlyq memlekettik qarjyny parlamentting baqylauyna qaytaru bolyp tabylady.

Birinshiden, búl últtyq kompaniyalar men memlekettik kәsiporyndardyng budjetin baqylaugha alu degen sóz. Olardyng kóbining qyzmeti ýnemi qarjy qúiylyp túrmasa tiyimsiz. Onyng ýstine olar tipti shetelderden óz betimen qaryz aludy әdetke ainaldyrghan. Mysaly, «SK-Farmasiya» nemese Almaty әleumettik-kәsipkerlik korporasiyasy (SPK) memlekettik budjet arqyly qarjylanatyndyqtan júmys barysynda ketken shyghyndar men nәtiyjeleri turaly parlament aldynda esep berui tiyis emes pe?!

Osyghan baylanysty, «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy memlekettik organdar men memlekettik kәsiporyndardyng shetelderden sheksiz qaryz aluyn  toqtatu qajet dep sanaydy. Búl kreditterding edәuir bóligi qaydaghy bir sheteldik konsulitanttardyng júmysyn tóleuge júmsalyp, barlyq Qazaqstan azamattarynyng esebinen jabylyp otyr.

Syrtqy qaryzdy sanasa, adam shoshyrlyq! Býgingi kýni, QR sheteldik nesie berushilerge ishki jalpy ónimning 90% qúraytyn 158 mlrd. dollar qaryz. Búl degeniniz jana tughan sәbiyden enkeygen qartqa deyin әrbir qazaqstandyq shetelge 9 myng dollar qaryz degen sóz.

Ekinshiden, azamattar men biznesting әrtýrli «jinaqtaushy», «saqtandyru» nemese «mýshelik jarnalar» dep atalatyn barlyq mindetti tólemderi is jýzinde qosymsha salyq týrine ainalyp ketti. Eger mindetti әleumettik jәne medisinalyq saqtandyru qorynyng qarajatyn zansyz paydalanu, ENPF-ning tiyimsiz júmysynyng әshkere boluyn eskersek, onda osy qorlardy basqaru júmysy da, olardyng shyghyny men syiaqylary da parlamentting baqylauynda bolyp, ashyq talqylaudan ótui tiyis.

Ýshinshiden, memlekettik budjet – bәrining kóz tigip otyrghan salasy. Demokratiyalyq elderding dәstýri boyynsha budjetting júmsaluyna baqylap otyru parlamenttik oppozisiyanyng enshisinde. Búl qisyndy da. Óitkeni biyleushi partiya budjetti basqarghanymen, onyng dúrys bólinui men maqsatty paydalanuyn qadaghalau ýnemi qarsylastardyng nazarynda boluy tiyis.

Biyl Preziydentting bastamasymen «Aq jol» QDP jogharyda aitylghan «Parlamenttik oppozisiya turaly» Zannyng qabyldanuyna múryndyq boldy. Osy Zannyng arqasynda «Aq jol» jәne basqa fraksiyanyng deputattaryna sóz bermeu, zandargha úsynghan týzetulerge ýkimetting qatang senzurasyn ornatu tәjiriybesi toqtatyldy. Endigi mәsele osy platformanyng negizinde birbetkey biylikting ornyna tepe-tendikti saqtaytyn, kez kelgen asyra siltudi boldyrmaytyn tolyq qandy jýieni qalyptastyru ýshin parlamenttegi deputattargha jana ókilettikter berilui qajet.

Sonymen qatar, ýkimetting qansha qarsylyq kórsetkenine qaramastan, saylaushylardyng qajetin óteu ýshin parlamentte qarajat bólu qúqyghynyng boluy óte manyzdy. Osy mәselege qatysty Preziydent Q-J.Toqaev óz Joldauynda: «qarajatty júmsaugha qatysty mәslihattardyng pikiri elenbeydi», al jergilikti mәseleler «ondaghan jyldar boyy sheshimin tappay keledi», - dep aituy beker emes.

Eger parlamentte saylaushylardyng tapsyrmalaryn oryndau ýshin tikeley qarjylandyru ókilettigi bolsa, onda býgin Qazaqstandyq qoghamda kóp balaly otbasyna, túrghyn ýy tapshylyghyna qatysty mәseleler asqynbay, al qolynan is keletin jastar shetelge ketpes edi. Býgin búl jaghdaydy týzeu ýshin «Aq jol» fraksiyasy naqty bastamalar kóterude.

«AQ jol» demokratiyalyq partiyasy parlamentke qoghamdyq manyzy bar saylaushylardyng tapsyrmalaryn oryndau ýshin budjetten az bolsa da naqty (1%)  ýles bekitudi úsynyp otyr. Óitkeni, temirjol ótkelinen jayau jýrginshiler kópirin salu nemese kóshege asfalit tóseu memlekettik kompaniyalargha milliondaghan syiaqy tóleu ýshin aqsha bóluden әlde qayda manyzdy.

Jalpy «AQ jol» QDP-nyng tandauy - búl memleket pen qogham arasyndaghy qatynastarda europalyq ústanymdardy, josparly týrde ashyq sayasy mәdeniyetti qalyptastyru bolyp tabylady. Búghan parlament pen mәslihatqa qoghamgha jan ashityn shynayy ókilderdi saylap, olardyng qolyna biz qazir sóz etken ókilettikter men mýmkindikterdi bergen jaghdayda ghana qol jetkizuge bolady.

Arman Júmadil,

«Aq jol» QDP Almaty qalalyq filialy tóraghasynyng orynbasary

Abai.kz