Alang dese, talay qúpiyasy men qayghy-qasiretin ishine býkken ana degendey estiledi. Quanysh ta, shattyq ta, múng men zar da, uytty uayym da, býkil kórgen azaby men ghajaly ananyng әjim basqan jýzinde qalyng qatparlar arasynda jasyrynyp jatady. Alang da sol siyaqty... Betin qansha tegistep, әrlep, әdemi gýlder kómkerip, sәndep, tipti mәrmәr tósese de, onyng qúpiyasy alanqaydaghy tereng qatparda saqtalyp qala beredi. Kók tas eshqashan da qasiret-qayghyny ketirip, sherdi shayyp tastay almaydy. Ol sonysymen qúndy. Sonysymen qasterli. Júrttyng ortalyq alangha shyqqanda keng jazyq dalagha shyqqanday keng tynystap, oy kókjiyegin keneytip, kókirekti kermek bir kýige bóleytin tylsym sezimge bólenetini de sondyqtan. Yaghni, kez kelgen alan, qalanyng ortalyq alany – sol jerdegi halyqtyn, últtyng qasterli sezimderi men búlqynys, buyrqanystarynyng kuәsi.
Múnday estelikterden Astananyng eski ortalyghyndaghy alanqay alang da kende emes. Búrynghy Lenin atyndaghy ortalyq alang osydan otyz jyl búrynghy alghash ret últ namysy buyrqanyp, boy kótertken jenisti oqighanyng kuәsi boldy. Ol jenis jәy jenis emes edi. Ol jenis – qazaqtyng últtyq namysynyng jәne halyqtar dostyghynyn, kóksegen demokratiyanyng jenisi. Al bilgenine basyp, oiyna kelgenin isteytin otarshyl biylik ýshin, әriyne, jenilis.
Ángimeni әriden bastasaq, elining mәdeniyeti men ilimin ontaylandyru maqsatynda orys biyleushileri nemiske ish tartugha mýddeli bolatyn. Sonyng nәtiyjesinde sonau imperator I Petr túsynan bastap Reseyge kele bastaghan nemisterge 1924 jyly Leninning núsqauymen Povoljiede Nemis avtonomiyasy qúryldy. Arada shiyrek ghasyr ótkende soghys oty tútandy. Artynsha 1941 jyldyng tamyzynda KSRO Jogharghy kenesining Kalinin qol qoyghan jasyryn jarlyghy qabyldandy. Jarlyq boyynsha Edil boyyndaghy nemister diyversanttar men shpiondar dep tanylyp, qughyndala bastady. Kóbi Stalinning sheshimimen Sibirge, Qazaqstangha jer audaryldy. Povoljiedegi nemis avtonomiyasy joyyldy.
Solay bolsa da, súrapyl soghystan keyin de Resey nemis halqymen sanasugha mәjbýr bolatyn. Onyng bir sebebi, Qazaqstannyng soltýstigindegi tyng iygeru sayasatyn kýsheytu ýshin nemisterdi Germaniyagha jibermey ústap túrugha mýddeli bolsa, ekinshi jaghynan Úly Otan soghysyndaghy Germaniya jenilisinen keyin ishtey kýizeliske týsken KSRO nemisteri óz qúqyqtary taptalghanyn aityp, Povoljiedegi nemis avtonomiyasyn qayta qúryp berudi talap ete bastaghan.
Sonymen... KSRO nemisterin jarylqau maqsatynda 1979 jyldyng 31 mamyrynda Qazaqstan Kompartiyasy OK Qazaqstanda nemis avtonomiyasyn qúru turaly qúpiya qauly qabyldady. Kókshetau, Pavlodar, Qaraghandy, Aqmola oblystarynyng birneshe audanyn biriktirip, Ereymentaudy nemis avtonomiyasynyng ortalyghyna ainaldyrudy kózdegen qauly jariya etilmese de, onyng dayyndyq júmystaryn jýrgizu qolgha alyndy. Qúpiya sheshim 1979 jyldyng 15 mausymynda әshkere boldy. Óitkeni sol kýni Qazaqstan Kompartiyasy OK nemis avtonomiyasyn qúru turaly sheshimin bekitu túrghysyndaghy úsynysyn KOKP OK-ine joldaghan bolatyn. Búl, әriyne, jergilikti halyqtyng narazylyghyn tudyrdy. Lezde Selinograd qalasy narazylyq sheruine ýndegen paraqshalardyng «astynda» qala berdi.
1979 jyldyng 16 mausymynda tanghy saghat segizden bastap Aqmola kóshelerine top-top bolyp bas biriktirgender shygha bastady. Qala kóshelerin kesip ótken olar Lenin atyndaghy ortalyq alangha jinaldy. Qoldaryna qazaq jәne orys tilderinde «Halyqtar dostyghy jasasyn!», «Qazaqstandaghy sovet halqy ishki shekarasyz ómir sýredi!», «Qazaqstan bólinbeydi!», t.b. úrandar jazylghan plakattar ústanghan.
N.Petrovichev, M.Georgadze, V.Chebrikov 1979 jyldyng 28 mausymynda qol qoyghan arhiv deregine sýiensek, Lenin alanyna jinalghandardyng kóbi student qazaq jastary bolghan. Alayda olardyng arasynda arandatushy toptar da boldy deydi múraghat deregi. «Óitkeni olardyng arasynda nemis halqyn qorlaytynday lozung ústanghandar da bar edi. «Fashisterge jer bermeymiz!», «Barlyq nemisti Sibirge aidau krek!», «Olardan mashinalary men ýilerin tartyp alu kerek!» degen siyaqty sózder jazylghan plakattar boldy. Al partiya komiytetinde avtonomiya qúrugha qarsylyq bildirilgen hattar tolastamay kelip jatty...» – deydi múraghat deregi.
Rasynda da, alangha jinalghan demonstranttardyng talaby ýy ishinen ýy tigip, avtonomiyalyq oblys qúru turaly qaulynyng kýshin jong bolatyn. Al aitqan uәji «eger nemisting memlekettik qúrylymy qazaq jerinde ómirge keletin bolsa, jergilikti eki halyqtyng arasyna syna qaghylady. Últaralyq qyrghiqabaqtyq tuyp, alauyzdyq beleng alady, búrynghy dostyq dúshpandyqqa ainalady» boldy...
Qazaq jerinen nemis avtonomiyalyq oblysyn qúru iydeyasynyng qúpiya jýrgizilgeni sonshalyq, búl sheshimnen sol kezdegi obkomnyng ekinshi hatshysy Zeynolla Shaydarov ta habarsyz qalghan. Al Dinmúhamed Qonaev bolsa, mazasyzdanyp, ózine habarlasqandargha: «Saspandar, nemis avtonomiyasyn qúru turaly әli SSRO Jogharghy kenesining jarlyghy joq», – dep sabyrgha shaqyryp otyrghan kórinedi...
Sonymen Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning qúpiya qaulysyna qarsy 16 mausymda alangha shyqqan jastar Kremliding qútyn qashyrdy. «Avtonomiya qúru turaly sheshimning kýshin joymaytyn bolsa, biz ayanyp qalmaymyz», – desti olar. Sóitip biylikke óz sheshiminen bas tartu turaly talappen ýsh kýn uaqyt berdi. Yaghny mausymnyng 19-y kýni taghy da alangha shyghamyz, eger biylik sheshimin ózgertpeytin bolsa, mausymnyng 22-si kýni «shyraqty tónkeris» jasaugha deyin baramyz desti...
Jayshylyqta mop-momaqan jatqan eldi juas, namyssyz deuge bolmaydy. Qityghyna tiygende, ashugha mingende kez kelgen halyqta qasyq qany qalghansha el namysy ýshin kýresetin azamattar tabylady. 1987 jylghy ataqty partiyalyq qaulyda «últshyldyqtyng boy kórsetui» dep sipattalghan «Aqmola kóterilisi» de sonday eldik, últtyq namystyng qaynaghan kórinisine ainaldy. Tipti, «Avtonomiya qúrudan bas tartpaytyn bolsa, osynda ózimdi-ózim órtep jiberemin», – dep ashynghandar da boldy deydi kórgender...
Qazaqstannan nemis avtonomiyalyq oblysyn qúrugha nemisterding ózderi de qanaghattanbaghan edi. Sondyqtan da bolar, alangha jinalghandardyng arasynda nemis halqynyng ókilderi de bolypty. Keybir derek kózderine qaraghanda, alghashqy kýni alangha shyqqandar sany bes jýzden bes myngha deyin jetken. Óitkeni sol kýnning ózinde alanda ghana emes, kóshe-kóshelerde, tipti ýi-ýidi aralap, avtonomiya qúru mәselesine qarsy kópti tize qosugha shaqyrghan sherushiler jýr edi. Al mausymnyng 19-y kýni alangha jinalghandar qatary әldeqayda kóbeyip, eselene týsti. Olardyng sanyn keybir derekter on mynnan asty dep kórsetse, endi biri jiyrma myngha juyqtady deydi. Arasynda soghys jәne enbek aragerleri, júmysshylar, qazaq, orys, nemis jastary da bolghan.
Osylaysha kópting tolquynan seskengen Selinograd obkomynyng birinshi hatshysy Nikolay Morozov pen oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy Júmahmetov tribunagha kóterildi. Morozov Mәskeumen tikeley habar ala otyryp, nemis avtonomiyasy qúrylmaytynyn mәlimdedi... Búl tizginge alynghan elderdi qalauynsha biylep-tóstegen Kremliding túnghysh jenilisi edi. Dúrysy, últtyq namysy buyrqanghan halyq aldyndaghy alghashqy sheginisi bolatyn...
Ayta keterligi, ereuil kezinde Qazaqstan Kompartiyasy OK-nyng ekinshi hatshysy A.G.Korkin demonstranttardy tarqatu ýshin qaruly kýshke jýginudi úigharghan. Tipti, sol kezdegi MQK (KGB) tóraghasy Shevchenko IIM men jergilikti әskerding jәne MQK qyzmetkerlerining tolyghymen jasaqtalyp, tótenshe jaghdaygha dayyn boluyn talap etken de kórinedi... Alayda kóptegen derekterde kórsetilgendey, kóterilis qantógissiz ótken. Tipti, «kóterilisti úiymdastyrghany ýshin eshkim jauapqa tartylyp, jazalanghan da joq» deydi «Aqmola kóterilisi» turaly birigip jazghan kitabynda búrynghy MQK ofiyseri, otstavkadaghy polkovnikter M.Omarov pen A.Kәken. Kerisinshe, jazagha kompartiya qyzmetkerlerining ózderi tartylghan: Kompartiya OK-ning ekinshi hatshysy, isting basy-qasynda jýrgen «bastamashy» A.Korkin qyzmetten shettetilip, oblystyq Memlekettik qauipsizdik komiytetining basshylary N.Marinkin men I.Ahmedin jauapqa tartylghan.
Osylaysha, qúpiya týrde bastalyp, qúpiya ayaqtalghan qozghalys býginge deyin qúpiya bolyp keledi. Keybir derekterge sýiensek, «ereuil úiymdastyrdy» degen kýmәnmen tergeuge alynghandar qatarynda Selinograd injenerlik-qúrylys institutynyng kafedra mengerushisi de bolghan. Ol tipti ereuilge baru ýshin studentterdi sabaqtan bosatty dep aiyptalghan kórinedi. Al endigi bir aqparat kózderine jýginsek, ereuilshilerdi basu ýshin jiberilgen kompartiya qyzmetkerlerining arasynda da alanda kópshilikti basudyng ornyna, avtonomiya qúrugha qarsy kýresuge ýgittegen azamattar bolghan.
***
Qalay bolghan kýnde de, jeltoqsan oqighasynan jeti jyl búryn bolghan «Aqmola kóterilisin» kópshilik KSRO-ny qúlatyp, tәuelsizdikke jol ashqan alghashqy qozghalys dep biledi. Qyr-syry ashylmaghan osy oqighagha baylanysty kereghar aqparattar da órip jýr. Mәselen, «MQK jәne biylik» atty enbeginde sol uaqyttaghy MQK 5-basqarmasynyng bastyghy Filipp Bobkov: «Qazaqstanda avtonomiya qúrugha jәne olardyng әkimshilik shekarasyn anyqtaugha ózderi qatysa túra Qazaqstan Kompartiyasy OK de, Qazaqstan Ýkimeti de Selinograd pedagogikalyq institutynyng studentterin aidap salyp, ózderi solargha qoldau kórsetip otyrdy»,-dep mәlimdeydi. Al F.Bobkov bolsa, ózi 1945 jylghy Germaniya jenilisinen keyingi sayasattyng salqynynan saqtau ýshin nemis avtonomiyasyn qúrudy qoldaghanyn aitady.
Sol sekildi F.Bobkov óz esteliginde, Nemis avtonomiyasyn qúrugha dayyndyq barysynda D.Qonaevtyng qarsylyq bildirip: «Nemisterding ózderi de avtonomiyany qalap otyrghan joq, sizder, Mәskeu ony nemisterge zorlyqpen tanyp otyrsyzdar!» – degenin jәne ózara әngimede kerisip qalghanyn aitady. Al D.Qonaevtyng búrynghy kómekshisi Vladislav Vladimirov «Bastyghym avtonomiya qúru mәselesining maqúldanghanyn qalady» dep jazady...
1990 jyly bolsa, zeynetkerlikke shyqqan Dimash Ahmetúly «Freundshaft» atty nemis basylymyna bergen súhbatynda: «1979 jylghy Selinograd oqighasy turaly men mynany aita alamyn: KOKP OK sayasy burosynyng bastamasymen, meninshe, onymen memlekettik qauipsizdik komiytetining jetekshisi Andropov ainalysty, Ereymentaudy ortalyq ete otyryp, nemis avtonomiyasyn qúru turaly bastama kóterildi. Biraq nemister ony qalaghan joq. Olar Edil boyyndaghy ózining búrynghy avtonomiyasyn qalpyna keltirgisi keldi. Sondyqtan olar óz pikirin bildiru ýshin kóshege shyqty. Nәtiyjesinde biylikting Qazaqstannan nemis avtonomiyasyn qúru turaly óz sheshiminen bas tartuyna tura keldi», – dep aitypty...
Aqparat keregharlyghy turaly taghy bir dәlel: múraghattaghy jәne basqa da búqaralyq baspa ónimderining kópshiliginde «Aqmola kóterilisinde» qan tógilmegenin, bәrining zandy jәne beybit jolmen jýzege asqany aitylady. Al keybir aqparat kózderi 22 mausym kýni tórt nemisting qany tógildi deydi.
Qalay bolghanda da, osydan otyz jyl búrynghy Aqmoladaghy mausym oqighasynyng qúpiya bastalghany sekildi qúpiya saqtalyp otyrghany anyq. Tipti búrynghy Memlekettik qauipsizdik komiytetining qyzmetkerleri M.Omarov pen A.Kәken ózderining Aqmola kóterilisi turaly jazghan kitabynda da 1990 jyly KSRO MQK talabymen múraghattaghy Aqmola kóterilisine qatysty jýrgizilgen tergeu qújattarynyng birazynyng kózi joyylghanyn jazghan. Múnyng bәri, әriyne, qanday da bir mýdde men qorqynyshtan shyndyqty býrkemeleu әreketi.
Shyndyq qansha býrkemelense de, biz biletin bir shyndyq: kez kelgen halyq, kez kelgen últ óz taghdyryn ózi sheshuge qúqyly. Óz jerinde, óz elinde әrbir qazaq ta ózining mýddesin, qúqyghyn, namysyn qashanda qorghay alady. Al bodandyqtyng qamyty moynynda túrghanda Aqmolada avtonomiya qúrugha narazylyq bildirui, jogharydan biylep-tóstegen biylikting óz degeninen bas tartuyna mәjbýrleui – búl shyn mәninde últtyng jenisi. Óz erkin óz qolyna alghysy kelgen halyqtyng últtyq namysynyng jenisi.

Nәzira BAYYRBEK
«Astana aqshamy» gazeti