Beysenbi, 31 Qazan 2024
Jaghymdy janalyq 5191 0 pikir 12 Qazan, 2020 saghat 15:24

Qayyrymdy jandardyng arqasynda taghy bir otbasy baspanaly boldy

Astana manyndaghy Qoyandy auylynda tórt jyldan beri konteynerdi panalap kelgen mektep múghalimi Maya Soponqyzy baspanaly boldy.

Atalghan iygi sharagha QMDB «Zeket» qorynyng «El ýlesi – pәterge» jobasy men Erlik Haydarúly bastaghan el azamattary úiytqy bolypty. Búl turaly QMDB ókili Aghabek Qonarbayúly habarlady.

Aghabek Qonarbayúly, QMDB baspasóz hatshysy:

- Ol mektepte geografiya pәnining múghalimi. Tórt jyl boyy temir konteynerdi panalaugha mәjbýr boldy. «Oqushylarym kórip qoymasyn dep konteynerden úrlanyp shyghamyn» deydi. Temir vagon jazda ystyq, qysta suyq bolady.  Kýieui qúrylys nysanynda jýrip auyr jaraqat alghan. Júmysqa jaramsyz bolghandyqtan ol әli kýnge deyin kýieuining kýtimin jasaydy.

Mektep pen «Temir ýidin» arasy 4 shaqyrym. Sabaqqa jayau baryp keledi. Arasynda kýieui men eki balasynyng as-auqatyn dayyndap ketedi. Al, mekteptegi júmysynan bosaghan sәtte tang azannan qaraqat terip, ony bazargha aparyp satady.

Alayda ol ózining basyndaghy osy jaghdaydy aityp halyqtan kómek súrap, әkimdikke barmaghan. Eshkimge alaqan jaymaghan. Tipti, kýni keshege deyin әriptesteri de onyng jayynan habarsyz edi.

Sebebi onyng ómirdegi ústanymy – qanaghat pen enbek bolghan. Endeshe, sol batyr anamen tanys bolynyzdar. Aty – jóni – Maya Soponqyzy.

Býgin Qazaqstan Músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýfty Nauryzbay qajy Taghanúly ústazdar kýni qarsanynda Maya Soponqyzyna elorda irgesindegi Qoyandy auylynyan 3 bólmeli pәterding kiltin berdi.

Ústazdy erekshe quanyshqa bólegen Nauryzay qajy Taghanúlyna, negizgi qarajatty berip, qoldau bildirgen keng jýrekti kәsipker Erlik Haydarúlyna jәne «Zeket qorynyng újymyna, elorda imamdaryna sonymen qatar ýidi túrmystyq zattar men jihazgha toltyrghan barsha azamattargha Alla razy bolsyn!

Búl kýn – 4 jyldyq synaqtyng kishkentay ghana syiy berilgen kýn. Qiyndyqqa moyymay, qanaghat pen enbekti ómirining negizine ainaldyrghan Mayanyng qaysarlyghy men ójettigi qazaqtyng basqa da qyz-kelinshekterine, qit etse ajyrasugha beyim túratyn jandargha ýlgi bolsa eken...

Biz atalghan sýiinshi janalyqty estip, Maya Soponqyzyna habarlasqan edik. Múnday quanyshty kýtpedik dep aghynan jarylghan múghalim barsha qoldau bildirgen azamattargha alghysyn aitty.

«Mening jaghdayym turaly әriptesterim de bilmeytin»

Maya Soponqyzy, ústaz: 

- Men Astana qalasy Selinograd audanyndaghy Qoyandy orta mektebinde múghalim bolyp júmys istegenime ýsh jyl boldy. Mektepke ornalasqangha deyin Magnumde,1-avtoparkte konduktor bolyp istedim. Joldasym, eki úlym bar. Kýieuim ekinshi toptaghy mýgedek.

Biz tórt jyl boyy konteynerde túrdyq. Biraq, men eshkimge jaghdayymdy aitqan joqpyn. Tipti mening jaghdayym turaly әriptesterim de bilmeytin edi. «Maghan kómek beriniz, baspana beriniz» dep Qoyandy auylynyng әkimine de barmappyn. Sebebi, tapqanymyz tamaghymyzgha, ózimizge jetkilikti boldy. Odan keyin mektepke ornalasqan son, sol júmysymdy jaqsylap istesem, baspanagha da jetermiz degen oy boldy. Áli jaspyz. Qúda-qúdaghy bolghansha, ózimizding baspanamyz bolar deytin edik.  

Onyng ýstine maghan memleket baspana beruge, balalarymdy kiyindiruge, kýieuimdi qarasugha mindetti emes qoy. Jәne men ústaz bolghan son, bedelim bar. Ony tómendetpeuim kerek.

Al, keshe qonaqqa shaqyryp, oilamaghan jerden tosyn syy jasady. Keng ýi. Barlyq jaghday jasalghan. Áli «shok» bolyp jýrmiz.

Keybir kisiler «ústazdardyng jalaqysy jaqsy ghoy, jaghdayy odanda nashar adamdargha bermey me» dep jazyp jatyr eken. Alayda, mening ailyghyma juyrda ghana (qosymsha synyptar ashylghan son) qosyldy (Aylyghy - 100 myng tenge). Degenmen, eshkimge shaghym aitpaymyn. Bәri de Allanyng qalauymen ghoy... 

Atalghan iygilikti sharagha senator Dana Núrjigit baryp, Mayanyng quanyshymen qúttyqtady. Sonymen qatar izgi jýrekti jandardyng qoldauymen jana baspanagha syilyqtar tabystalyp, izgi tilekter aityldy. Izgi iske úiytqy bolghan azamattar men el aghalary da baspanaly bolghan otbasyna jaqsy tilekterin aityp, quanyshtarymen bólisti.

Osylaysha QMDB «Zeket» qorynyng «El ýlesi – pәterge» jobasy taghy bir otbasynyng baspanaly bolyp, quanyshqa bólenuine úiyqty boldy.

Abai.kz

0 pikir