Búl postty oqyp, meni balaghattap, preziydentimiz siyaqty sógip-sógip tastaytyndaryndy bilem. Sonda da jazdym. Bekbolatsha qoldau da, qarghau da óz erikterinde.

Qyrghyzstan boyynsha sarapshy emespin. El biletin geografiyalyq ornalasuy, ekonomika jәne sayasy mәlimetterdi ghana bilemin. Úsaq-týiek qoy sol.

Jalpy Ortalyq Aziya myqty reformagha auaday zәru ghoy. Bes eldi alyp qarasaq ta, mәseleler bir. Jemqorlyq, júmyssyzdyq, baspana mәselesi, sapasyz medisina men nashar ekonomika, tómengi jalaqy. Beseui jetistikke jetkenderin bilu ýshin bir-birimen salystyryp, halqyn soghan sendirip әlek. Al shynayy órkendegen Europa men ózge de danqty elder aldynda kedeylikting shanyna qaqalyp óledi.

Qyrghyzstanda baqanday ýsh birdey revolusiya boldy. Keshegini de qosa salayyn. Sol revolusiyalardan keyin qanday ózgerister oryn aldy?

Mysaly Ortalyq Aziyadaghy premier-ministrlardyng auysuyn alyp qarayyq. Ýkimetbasy jalpy eldegi ekonomikalyq, sayasy baghdarlamalardyng atqaryluyna tikeley jauapty. 30 jyldyng ishinde Qazaqstanda 11, Ózbekstanda 5, Týrkimenstanda 1, Tәjikstanda 8, Qyrghyzstanda 31 premier ministr auysypty. 31 premier! Sonda әr 11 ay sayyn bir premierdan keledi. Qolghapsha auystyrdy degen osy bolsa kerek. Mening oiymsha búl tym kóp. Óitkeni premier auysqan sayyn búrynghy reformalar men baghdarlamalardyng sapaly iske asuy mәselesi tuyndaydy. Tipti aspay qaluy da mýmkin. Sondyqtan premierdi ne Ózbekstan sekildi 5-6 jylda bir auystyru kerek (orta eseppen, Mirziyeev eng úzaq otyrdy) ne mýlde Týrkimenstan siyaqty ony joyyp, ózing preziydent-premier bolu kereksin(qaljyng әriyne). Áyteuir sonda baghdarlamalar iske asatynyn kóresing degenim ghoy. Shala bolsa da eline birdeme jasap ketesin. Qyrghyzstan premierlerdi oryndyqqa otyrghyzyp ýlgermey, túrghyzyp jiberip, kelesin әkele jatady. Búl jerde Ýkimetting sapasy men júmysy jayly aitudyng ózi artyq shyghar. Qazaqstan da kóp auystyrdy. Ýsh jyl sayyn bireuden, mening oiymsha búl kóp.

Qyrghyzstanda ýsh birdey tónkeris boldy. Barlyghynda derlik "jemqorlyqty jon" úrany aityldy. Yaghny eldi qúrtqan jemqorlyq deydi. Óte dúrys. Biraq sol revolusiyalardan keyin jemqorlyq azayyp ketti ma? Mysaly Gruziya 2003 jyly әlemde korrupsiya boyynsha 123-oryndy iyemdendi. Jemqorlyqqa batqan sorly el edi. Al 2019 jyly korrupsiya boyynsha 44-oryn aldy. Mine, tónkeris shynayy nәtiyje bergen el. Saakashvily 2003-te shynayy iydeyamen kelip, tónkeris jasady. Yaghny biylikti auystyrghan song ne isteytinin, әr qadamyn anyq bilgen.

2003 jyly tónkeriske deyin Qyrghyzstan korrupsiya boyynsha әlemde 118-orynda túrdy. 2005 jyly Aqaevty attan qúlatqan sәtte Qyrghyzstan әlemde korrupsiya boyynsha 130-orynda boldy. 2010 jyly Bakiyevtyng baghy tayyp, kelesi tónkeris bolghanda Qyrghyzstan korrupsiya boyynsha әlemde qanshasynshy orynda bolghanyn tappadym, biraq shamamen 130-145 orynda túrghan bolar. 2020 jyly 126-orynda túr. Yaghny olar jemqorlyqty joymaq týgeli, tónkeriske deyingi kórsetkishke jetken joq. «Jemqorlyqty joy» úrany halyqty alangha shygharudyng bir joly ghana boldy ma dep qalamyn. Gruziyadaghy syndy nәtiyje bolmady.

Qyrghyzstanda tónkeris ýshin tónkeris jasalatyn siyaqty kórinedi keyde. Qyrghyz halqy ruhty, namysty. Biraq naqty liyder, tura baghdarlama joq siyaqty. Sol sebepti de nәtiyje joq-au. Klandar tartysynda qarapayym halyq zardap shegetini jaman. Preziydent ontýstikten bolsa, soltýstik alyp tastap, soltýstikten bolsa, ontýstik tónkerip tastay bermey, myqty bir liyder, myqty baghdarlamamen kelse, Qyrghyz Eli damityn edi. Bauyrlas elge ósu men damu tileymin. Taghy da sayasy oiynnyng qúrbany bolyp ketpese eken degen tilek.

PySy: Biz korrupsiya boyynsha әlemde 113-orynda túrmyz. Jaghdayymyz mәz emes.

Ashat Qasenghalidyng jazbasy

Abai.kz