Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 16331 0 pikir 29 Mausym, 2009 saghat 19:34

Mәmbet QOYGELDIYEV: «Tarih ghylymy Memlekettik Dumada qyzmet etken qazaq ziyalylarynyng enbegin taldap, tereng zerdeleui kerek»

Biyl qazaq ziyalylarynyng Resey Memlekettik Dumasynda qazaq últynyng mýddesin kótergenderine 100 jyl tolady. Osy turasynda Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya instituynyng diyrektory, tarih ghylymynyng doktory Mәmbet QOYGELDIYEV әngimeleydi 

Biyl qazaq ziyalylarynyng Resey Memlekettik Dumasynda qazaq últynyng mýddesin kótergenderine 100 jyl tolady. Osy turasynda Sh. Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya instituynyng diyrektory, tarih ghylymynyng doktory Mәmbet QOYGELDIYEV әngimeleydi 
HH ghasyrdyng basynda Reseyde jana kezeng bastaldy. Ásirese, sayasy ómirde. Qoghamdy bauray bastaghan revolusiyalyq qozghalysty, narazylyqty tejeu, eldi, jalpy, qamtyghan entuziazmdy basqa arnagha búru arqyly patshalyq biylik jana әdis-aylagha kóshe bastady. Mysaly, 1905 jylghy qandy jeksenbiden keyin patshalyq biylik elde demokratiyalyq erkindikti keneytu, búqaranyng pikirin bilu, halyqqa erkin pikir bildiru qúqyn beruge әreket ete bastady. Solaysha, patsha Reseyde memlekettik Dumany, yaghny Resey parlamentining shaqyrylatyndyghyn habarlady. Imperiya ómirindegi osynday ýrdis qazaqtyng da qúlaghyna jetti. Osy kezde Álihan Bókeyhanov bastaghan ziyalylar sayasy ómirge belsene aralasa bastady. Áriyne, qazaq ziyalylarynyng әreketi búdan búryn-aq bastalyp ketken bolatyn. Búl, әsirese, olardyng kitap shygharu, aghartushylyq ispen ainalysqan kezeninen bastaldy. Biraq 1905 jyl jalpy Resey imperiyasy, onyng ishinde qazaq halqynyng ómirindegi jana kezeng bolghanyn atap ótu kerek. Búl jóninen Álihan Bókeyhanov ózining deputattar saylaugha baylanysty jazghan estelikterinde «Qazaq ziyalylary ýshin, qazaq sayasy toby ýshin osy 1905 jyl jana kezeng bolghandyghy aqiqat» dep jazdy. Solaysha 1905 jyly el jaylaugha shyqqan keyin Qazaqstannyng týrli aimaqtarynda patshagha aryz-tilek aitu prosesi bastalyp ketti. Ol turaly Á. Bókeyhanov 1905 jyldyng jazyn «aryz-tilek aitu, petisiya jasau jazy» dep atady. Jetisu aimaghynda, Soltýstik, Ortalyq, Shyghys jәne Batys Qazaqstan aimaghynyng týkpir-týkpirinde, jaylaudaghy jәrmenkelerde qazaq ziyalylary orys ýkimetine ózderining aryz-tilekterin bildirip, qújattar joldap otyrdy. Aryz-tilek, petisiyada qazaq qoghamyna ortaq problemalar kóterildi. Áriyne, eng aldymen, auyzgha alynghany jer mәselesi. Aryz-tilek iyeleri HIH ghasyrdyng sonyna qaray sipat alghan qonys audarugha qarsylyq kórsetti. Ásirese, qazaq jerine dendey enip kele jatqan orys pereselenderining tolqynyn toqtatudy talap etti. Óitkeni, búl kezde, HH ghasyrdyng 1905-06 jyldary Qazaqstannyng әrbir ónirinde oblystyq, uezdik pereselen mekemeleri ashyla bastady. Olar qazaqtyng jaramdy jerlerin alyp, ishki Reseyden kelgen qonys audarushylargha beru isimen ainalysty. Yaghny búl kezde qazaqtyng jaramdy jerlerden birjola aiyrylyp qalu qaupi tudy. «Sondyqtan patshalyq biylikke jer mәselesin ong sheshudi algha tartu tabighy nәrse edi» dep baghlady tarihshy.200 jyldan beri otarshyldyq qamyty moynyn әbden tozdyrghan qazaqtyng sayasy mәselelerge aralasu qúbylysy qarqyn aldy. Mәselen, 1891 jyly qabyldanghan «Qazaq dalasyn basqaru» erejesining 17-baby sayasatpen ainalysqan qazaq ziyalylaryna óte auyr tiydi. Jergilikti jerlerdegi basshylyq uysynda bolghan general-gubernatorlar Resey ýkimetining basqaru jýiesine qarsylyq tanytqan qazaq ziyalylaryn eshqanday sotsyz, súrausyz basqa jerlerge 5 jylgha jer audaru qúqyn iyemdendi. Jalpy qazaq qoghamynda patshalyq biylikting mýddesine ozbyrlyqqa, jónsizdikke keng jol ashyp berdi. Qazaq ziiyallary «Qazaq dalasyn basqarudaghy»17-bapty ózgertudi talap etti. Kóterilgen aryz-tilekterding qatarynda eng ózektisi aghartu mәselesi edi. Patshalyq rejimning qatal, tar bolghandyghy sonshalyq, qazaqtar mektep ashu ýshin, meshit salugha mindetti týrde jergilikti orys biyliginen rúqsat alugha tiyis boldy. Ári orys biyligi din mәselesine shekteu qoydy. Tipti qazaqtardy top-tobymen hristian dinine ótuge mәjbýrledi. Soghan jaghday tughyzdy. Týrli ekonomikalyq-sayasy tetikterdi paydalandy. Qazaq balalaryna erkin, jýieli týrde bilim alugha kedergi jasap baqty. Qazaq tilinde bilim beretin mektepter ashylmady. Ashylghandary – orys-týzem mektebi dep ataldy. Olarda sabaq negizinen, orys tilinde jýrip, qazaq balalary óz ana tilinde zamana talabyna say bilim ala almady. Bilim jýiesining qalyptaspauy men týrli shekteulerge baylanysty qazaq balalarynyng kópshiligi sauatsyz boldy, yaghny jazu-syzu bilmedi. Qazaq qoghamyndaghy sayasy biylik týgeldey orys әkimshiligining yqpalynda boldy. Al qazaq qoghamyndaghy eng tómengi buyn – bolystyq biylik orys әkimshiligining qolyndaghy qoljaulyghy boldy. Orys әkimishiligining erkin bildirushi, aitqanyn oryndaushy basqaru tetigi boldy. Mine elde osynday ahual oryn alyp túrghanda aryz-tilekterde osynday baghdarlamalyq mәseleler qoyyldy. Basqasha aitqanda, 1905 jyly Qazaqstannyng týkpir-týkipirinde dýneiyege kelgen aryz-tilekter bolashaq «Alash» qozghalysynyng baghdarlamalyq negizi bolatyn. Keyin 1917 jyly «Alash» partiyasy qúrylghan kezde búl partiya óz baghdarlamasynda 1905 jylghy aryz-tilekterde aitylghan talaptar baghdarlamagha negiz bolyp endi. 1906 jyly býkil Qazaqstanda Memlekettik Dumagha saylau prosesi jýrdi. Alghashqy memlekettik deputattardyng qatarynda Álihan Bókeyhanov, Ahmet Birimjanov, Alpysbay Qalmenov siyaqty deputattar boldy. Áriyne, alghashqy Dumagha deputat saylauda әdiletsizdik oryn aldy. Ár aimaqtyng qazaghynan bir-aq deputat saylanu kerek dep, olardyng qúqyqtary esepke alynbady. Sonyng saldarynan Á. Bókeyhanov Peterburgqa I Memlekettik Dumanyng jabyluyna birneshe kýn qalghanda ghana jetti. Ári I Dumanyng júmysyna belsendi aralasa almady. Ahmet Birimjanov bel sheshe jýrip atsalysyp, I Dumanyng minberinen Jer mәselesi turaly aita aldy. Sonday-aq erekshe toqtalyp óter mәsele – Orynbor guberniyasynan saylanghan deputat, týbi – kazak, Ahmet Baytúrsynovtyng dosy, eski tanysy birqatar deputatpen birigip Resey ýkimetine aryz-tilek berip, Qazaqstandaghy jer mәselesin, yaghny Qazaqstandaghy agrarlyq mәselening dúrys qoyylyp, ong sheshiluin kóterdi. Aqiqatynda I Duma ózi de úzaq júmys istegen joq. Oghan sebep bolghan patshalyq jýieni batyl syngha aluy edi. I jәne II Memlekettik Dumada qazaq ziyalylary belsene aralasty. Negizi, 1917 jylgha deyin júmys jasaghan tórt Memlekettik Dumanyng Onyng 3- jәne 4-sine qazaqtar saylanghan joq. Óitkeni, 1917 jylghy 3-iini zany boyynsha patshalyq biylik qazaqtardy Memlekttik Dumagha deputat bolu qúqynan aiyrdy. Oghan sebep bolghan – I jәne II Memlekettik Dumada qazaq deputattardyng jer mәselesin, agrarlyq mәseleni óte joghary dәrejede óte belsendi týrde kóterui, ony ýkimet aldyna naqty qoya bilgendigi edi. Tipti II Dumanyng depuattary arasynda «Orys Dumasynda qazaqtyng jerinen basqa problema joq pa?» degen narazylyq ta aitylyp qaldy. Sondyqtan, patsha ýkimeti qazaq ziyalylarynyn, yaghny qazaq deputattarynyng Memlekettik Dumany paydalanyp, ózderining últtyq negizgi mәselesin, jer mәselesin qayta kóteretindigin jәne ony sauatty negizde kótere alatyndyghyna kózi jetip, 1917 jylghy 3-iili zany boyynsha qazaq qoghamynan deputat saylau qúqynan aiyrdy. Atap óter mәsele I Memlekettik Dumadan bastap orys Memlekettik Dumasynda músylman fraksiyasy júmysyn bastady. Jalpy, songhy eki Dumadaghy kedergige qaramastan, qazaq ziyalylary 4 birdey Memlekettik Dumadaghy Músylman fraksiyasy arqyly talap-tilekterin qoya bildi. Álihan Bókeyhanov fraksiya qúramynda túraqty bolsa, keyde Ahmet Baytúrsynov ta saylandy. Olar sol kezde tatar, әzirbayjan jәne Kavkaz, Oral, Edil boyy, jalpy, reseylik músylman deptutattary men týrki halyqtarynan saylanghan birlikte osy qazaq qauymynyng eng ózekti degen mәselelerin kóterip otyrdy. Búl ózin ózi aqtaghan óte dúrys, ong tәsil bolatyn. Sol kezdegi últ-azattyq kóterilis basshysy Álihan Bókeyhanov Memleketik Dumanyng paydalylyghyn tura týsingen qayratker-di. Sondyqtan, ol kisi ózining keyingi estelikterinde: «Biz Mәskeu, Petrbor joghary oqu oryndarynda oqityn qazaq jastaryna elge bararda «jazda, kanikulda auylda, el arasynda jýrgende uaqytty bosqa ótkizbey, elge, últqa qatysty ózekti mәselelerdi zerdelep, materialdar men derekter jinap, kanikuldan qaytqanda Peterburgtaghy memlekettik Duma janyndaghy músylman fraksiyasyna jetkizinder» dep tapsyrma bergendigin» oghan jastardyng kóp jaghdayda belsendi týrde atsalysqandyghyn aitady. Memlekettik Duma qúramyndaghy Músylman fraksiyasy student jastardyng sayasy kemeldenuine, sayasy júmysta mol tәjiriybe jinauyna ýlken septigin tiygizdi. Memlekettik Duma arqyly júmys istey otyryp qazaq ziyalylary ósu jolynan, kemeldenu jolynan ótti. «Sondyqtan, Memlekettik Dumadaghy qazaq ziyalylarynyng qyzmetine biz tarih ghylymynda erekshe kónil audaratyn negizgi maqsat – osy Memlekettik Duma qúramynda bolghan qazaq ziyalylarynyng tәjiriybesin taldau, Memlekettik Duma olargha ne berdi, osy mәselelerge jauap izdeymiz. Sonymen qatar, biz Memlekettik Dumadaghy júmystardy tura týsinuimiz kerek. Oghan kezinde Mústafa Shoqay óz baghasyn bergen. Mústafa Shoqay Álihan Bókeyhanovtyng úsynysymen, Peterburgta bilim ala jýrip, 1913–17 jyldary Memlekettik Duma janyndaghy Músylman fraksiyasynyng hatshysy boldy. Búl Mústafa Shoqay ýshin de búl ýlken sasyay qyzmette ýlken bir mektep bolghany sózsiz dep toqtalyp ótti ghalym. M. Shoqay ózining keyingi esteliginde: «Áriyne, qazaq ziyalylary belgili bir dәrejede ol kezde tәjiriybesining azdyghyna baylanysty asa sengish edi. Olar kóp jaghdayda adasty. Kóp jaghdayynda aldanyp qaldy» deydi. Mústafa Shoqaydyng búl pikirimen belgili bir dәrejede kelisuge bolady. Shyn mәninde qazaq ziyalylary belgili bir dәrejede Memlekettik Dumagha mýshe bola otyryp, belgili bir dәrejede júmys istey otyryp, qazaq qoghamynyng negizgi problemalaryn sheshe alamyz degen týsinikte boldy. Ásirese, Memlekettik Dumanyng alghashqy jyldarynda. Áriyne, Memlekettik Dumanyng roli, manyzy ýlken. Biraq, Memlekettik Duma arqyly qazaq qoghamynyng barlyq problemalaryn kóterip, sheshuge bolady degen, ol әriyne, balandyqtyng belgisi bolatyn. Biraq, degenimen, paydaly boldy. Biraq onyng ekinshi jaghyn biz úmytpauymyz kerek dep oilaymyn «Qazaq tarihynda týgel qamtyldy, aityldy deuge bola ma?» degen saualghan M. Qoygeldiyev: «Búl arada myna mәseleni eskeruimiz kerek. Aytyldy, biraq qazaq ziyalylarynyng Memlekettik Dumadaghy qyzmetine baylanysty óz dәrejesinde qamtylmay kele jatqan mynaday bir problema bar. Ol – sol kezdegi reseylik sayasy jýiening az últtargha degen tәkappar, jogharydan mensinbeushilikpen qaraytyny anyq bayqaldy. Ol turaly Álihan Bókeyhanov óz maqalalarynda ashyq jazdy. «Reseydi arqasyna salyp sýirep kele jatqan orys júmysshysyna, orys sharuasynyng ózine tiyesili oryn bermegen patshalyq biylikten az ghana qazaqqa ne kýtuge bolady?» dep torygha, shaghyla aitqany bar. Jәne búl arada myna mәsele aiqyn boldy. Reseyde demokratiyalyq jýiening ornyqqan uaqyty – Memlekettik Dumanyng qyzmetining bastalghan kezi. Sol kezde bayqadyq, qazaq halqy Resey imperiyasynyng qúramynda bolghan kezde esh uaqytta teng últ dәrejesinde bolghan emes. Mine, biz osyny búltartpas shyndyq retinde biluimiz kerek. Bizge onday tendikti patshalyq jýie bermes te edi. Ony beybit, demokratiyalyq jolmen alu mýmkin emes edi. Sondyqtan orys otarshyldyghynyng qúramynda olarmen terezesi teng el, memleket bolamyn deu – balandyq edi. Oghan esh uaqytta ilanugha, esh uaqytta senuge bolmaytyn edi. Negizi jasalatyn tújyrym meninshe – osy. Al endi qazaq halqy tek qana derbes memleket qúryp, basqa elderdegi órken jayghan, tamyr jayghan demokratiyalyq jýieni shygharmashylyq negizde qabyldau arqyly biz ózimizding súranysymyzgha qajet, layyq sayasy basqaru jýiesin qalyptastyra alamyz. Biz soghan kózimizdi jetkizip, sol pikirdi ústana otyryp júmys isteuimiz kerek. Bizge basqa jol joq! Áriyne, búl arada birjaqty qorytyndy shygharugha bolmaydy. Biz tek qana últyq memlekettik dengeyinde ghana ósip-órkendeymiz. Biraq, osy arada ghalamy qúbylystardy eskeruimiz kerek. Biz memleket bolyp qaluymyz ýshin basqa jol joq degenge bir jaqty taban tirelip qalmauymyz kerek. Ómir degen kýrdeli. Ómirding talaby týbinde jekelegen últtardyng týrli odaqtargha birigip, әrtýrli kelisimderdi moyyndaugha, týrli újym-úiymdargha mýshe bolugha tura keledi. Onsyz damu bolmaydy. Sondyqtan, әriyne, bizding bolashaq damuymyz týrli sayasy jaghdaygha týsuimiz әbden mýmkin. Sonday jaghdayda ylghy óz tarihymyzgha qayyrylyp, sabaq alyp, onyng ishinde qazaq ziyalylarynyng Resey Memlekettik Dumasyndaghy júmysyn әr uaqytta sabaq alyp otyruymyz kerek. Sonyng bir nyshany oqulyqtar men oqu qúraldaryna qazaq ziyalylarynyng Memleketik Dumasyndaghy júmysyn tiyisti dәrejede jazyp qaldyru. Ras ol oqu qúraldarynda bar. Biraq olardy jan-jaqty tanyp, baghalau, baghamdau bolashaqtyng ýlesinde. Birtindep aitylady. Tarhta eleu, eksheu degen bolady. Tarihy kezenderdi, tarihy qúbylystardy, tarihy túlghalardy ashyp kórsetu birden bola qalatyn qúbylys emes, ol birtindep bayandalatyn bolady. Birtindep kórsetiletin bolady. «1937 jylghy qazaq ziyalylarynyng represiiyagha úshyraudyng tamyry sonay patshalyq ýkimettik Dumadaghy shetteluining basy emes pe?» degen saualgha M. Qoygeldiyev myna mәselege nazar audartty. 1906 jyly I Memlekettik Duma jabylghannan keyin Álihan Bókeyhanov basqa deputattarmen birge patshalyq biylikting Memlekettik Dumany shekteuge baylanysty jasalghan qarsylyq qújatyna, «Vyborg» maniyfesine qol qoydy. «Vyborgke» qol qoyghany ýshin Álihan Bókeyhanov týrmege jabylyp, Samaragha jer audaryldy. 1917 jylgha deyin Qazaqstangha kelu qúqynan aiyryldy. Sondyqtan, búl jerde patshalyq biylik Memlekettik Duma arqyly qazaq qoghamynda jana sayasy kýshting ómirge kelgendigin tanyp, ishin tartqany anyq bayqaldy. Ol sayasy kýsh qazaq ziyalylary bolatyn. Qazaqtyng janadan sayasy sauatty qalyptasyp kele jatqan sayasy elitasynyng ósip kele jatqandyghyn tanytty. Tipti baghdarlamalyq negizde kýrese alatyn sayasy kýshting ómirge kelgendigin anyq bayqady. Sondyqtan, 1906 jyldan bastap patsha ýkimetining qazaqtyng sayasy qayratkerlerine degen kózqaras ózgere bastady. Endi olar sol sayasy qayratkerlerding syrtynan baqylau qong, andu, olardyng jazghandaryn tekseru, saraptaudan ótkizu әdisteri iske asa bastady. Qazaq halqynyng patsha ýkimetine degen kózqarasy ghana emes, patsha ýkimetining de qazaq ziyalylaryna degen kózqarasy da ózgere bastady. Ekeuining arbasu prosesi bastaldy. «Osyny oqyrman qauym bilui kerek dep oilaymyn» dep sózin qorytty professor.

 

 

DUMAEM.RU saytynan, 2005 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377