Senbi, 23 Qarasha 2024
Arylu 7371 21 pikir 13 Qazan, 2020 saghat 11:54

Orys múghalimderi Orta Aziyagha kelip orys tilin ýiretpek...

Resey orys tilining auqymyn keneytu maqsatynda «Russkiy uchiyteli za rubejom» atty gumanitarlyq jobasyn iske qosypty. Búl turaly Reseyding oqu-aghartu ministrligi jazyp jatyr...

Búghan deyin atalghan baghdarlama ayasynda reseylik 50 múghalim Tәjikstan, Qyrghyzstan, Vietnam Sosialistik Respublikalarynda dәrister ótkizgen. Al, keshe búl joba Ózbekstanda jalghasyn tauypty.

Búl neghylghan joba? Onyng auqymy qanday? Ret-retimen aitayyq...

Tashkent qalasynda Reseyding Bilim ministrligi, Ózbekstannyng Halyqtyq bilim ministrligi jәne Aliysher Usmanov atyndaghy «Óner, ghylym jәne sport» qayyrymdylyq qory arasynda ýsh jaqty kelisim jasalghan. Ol boyynsha atalghan ýsh tarap «Klass!» gumanitarlyq jobasyn jýzege asyratyn bop kelisken. Jobanyng iske asyrylu merzimi 2030 jylgha deyin dep kórsetilgen.

RF Bilim ministrining orynbasary Dmitriy Glushkonyng aituynsha, búl joba Ózbekstandaghy múghalimder men mektep oqushylary arasynda orys tilin bilu dengeyin arttyrugha baghyttalghan. 

«Biz Ózbekstandaghy әriptesterimizben orys tilin ýirenu mәselelerine nazar audara otyryp, bilim beru salasyndaghy tyghyz baylanysty odan әri terendete týspekpiz. Men Ózbekstangha kelgen reseylik әdiskerlerding joghary júmys dengeyin kórsetetinine senimdimin. Onyng nәtiyjesi - Ózbekstandaghy múghalimder men mektep oqushylary arasynda orys tilin bilu dengeyin arttyrady»,- depti Glushko.

6 qazan kýni «Klass!» gumanitarlyq jobasyn iske asyrudyn birinshi kezeni ótken. Ol boyynsha 32 reseylik pedagog Ózbekstangha baryp, jergilikti mektep múghalimderi men oqushylarynyng orys tilin bilu dengeyin baqylap, oqu sapasyn baghalaydy eken.

Al 2021 jyly 100 reseylik maman barady dep josparlanghan. Olardyng negizgi mindetteri Ózbekstandaghy mektepterde orys tilin oqytu, sonday-aq orys tilinde sabaq beretin jergilikti múghalimderding biliktiligin arttyru jәne qayta dayarlau dep kórsetilipti RF Bilim ministrligining aqparatynda.

Joba boyynsha jiberiletin mamandar sany jyl sayyn 100 adamgha kóbeyip otyrady. Baghdarlamanyng barlyq kezeninin nәtiyjesinde 30 myngha juyq ózbek múghalimi orys tilin jetik mengerip shyghady.

Resey Bilim ministrligi postkenestik elder arasynda orys tilin keninen nasihattaytyn jәne búl jobanyng auqymy әli de keneyetinin aitady.

Osy uaqytqa deyin búl tәjiriybe Qyrghyzstan men Tәjikstanda jýzege asyrylghanyn jogharyda aittyq. Endi she? Keshe qyrghyz ben tәjikke, býgin ózbekke barghan búl joba erteng Qazaqstangha da kelui mýmkin. Ony Resey biyligining (Bilim ministrliginin) ózi aityp otyr. Postkenestik elderge orys tilin nasihattaudyng auqymy men geografiyasy әli de keneyedi, depti.  Ras, qazirge búl jobanyng Qazaqstangha keletini turaly resmy aqparat joq. Dese de, bizdiki qauipting sózi.

Elimizde jyl ótken sayyn aralas mektepterge qaraghanda qazaq mektepterining sany qysqaryp bara jatqanyn osy uaqytqa deyin jazdyq. Mәselen, deputat Dinar Nýketaevanyng aituynsha, elimizde 1181 orys mektebi, 2043 aralas mektep bar. Al, 2016-2020 jyldar aralyghynda aralas mektepter sany 196 715 oqushygha deyin artqan. Sәikesinshe, 2010 jyly elimizde 3828 qazaq mektebi bolsa, býginde onyng sany 3726. Demek, elimizde 10 jylda 102 qazaq mektebi jabylypty. Al, aralas mektep degenimiz negizinen orys tildi jәne ózge diaspora tilindegi mektepter ekenin eskersek, búl qazaq tilining bolashaghyna ýlken qauip tóndirip túrghany aqiqat!..

Al, biz ótken jyldyng aqpan aiynda Reseydegi songhy qazaq mektebi jabylghanyn aitqanbyz. Búl Reseyding ishki iydeologiyasy desek te, Reseyding Kerey-Altay aimaghynda túratyn 900 myng qazaqta bir de bir mektep, ne balabaqsha joq. Osyny eskersek, ózge últtyng toghyz balasy ýshin orys mektebin ashatyn bizdiki ne jomarttyq, iyә? Al, orys tilin nasihattaudy maqsat tútqan әlgi joba erteng Qazaqstangha kelse qaytpekpiz?..

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

21 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5440