Qúrmetti oqyrman! «Abai.kz» aqparattyq portaly túraqty týrde jýrgizip kele jatqan internet-konferensiyanyng kezekti taqyrybyn – qazaq kinosyna arnaghan edik.

Internet-konferensiya spiykeri – belgili rejisser, kinorejisser, ssenarist, dramaturg Daniyar Salamat boldy. Konferensiya barysynda spiykerge 22 súraq kelip týsti. Spiyker Daniyar Salamat Abai.kz oqyrmandarynyng saualdaryna egjey-tegjeyli jauap bergen edi. Atalghan súhbatty býgin oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.

Eskertu! Internet-konferensiyagha saual joldau ayaqtaldy. Endi tek spiykerding bergen jauaptaryna qatysty óz oi-pikirlerinizdi bildirulerinizge bolady.

Redaksiya

Últtyq kino degenimiz ne?

Kayran atty oqyrman: Últtyq kino, últtyq kino deymiz. Sol Últtyq kino degenimiz ne? Siz óziniz qanday Últtyq kino týsirdiniz?

- Últtyq kino – últtyng bolmysy. Dәl qazir bizge jetpey túrghany da osy. Mysaly, ózimizding últtyq teatr óneri bar, últtyq suret óneri bar, últtyq әdebiyetimiz bar, qazaq әdebiyetine ózge últtyn, ózge tilding erksheligin qosu әste mýmkin emes. Qazaq «óner aldy qyzyl til» deydi. Til – bolmys! Tilden shyqqan últtyq ruh tamyr-tamyrdy qualap, últtyng ón boyyna sinedi.

Al kinoda kartinalardyn, suretting qozghalysy bar. Onyng tilge qanday qatysy bar degen súraqtar tuyndauy mýmkin. Jaqsy, jauap bereyin, jalpy, últtyng bolmysy sózsiz-aq kózge úryp túrady! Ghalym Smaghúl degen myqty karikaturist bauyrymyz avtobusta eki admanyng birining auyzynan aq it kirip, birining auyzynan kók it shyghyp jatqanyn beyneleydi. Eger siz qazaq bolmasanyz, qazaqtyng tilin dúrys bilmeseniz, búl karikaturanyng ne aityp túrghanyn týsinbes ediniz. «Auyzynan aq it kirip, kók it shyqty» degen túraqty tirkesti bilmeytin adam, búl karikaturanyng iyedeyasyn úghyna almaydy. Yaghni, últtyng bolmysy degenimiz osy. Últtyq kinony da osy túrghyda qarastyru kerek. Bәri tilden bastau alady. Tildi bilmey túryp kino arqyly últtyq týr, últtyq bet-beyne, últtyq filosofiya aitu mýmkin emes. Tildi bilmeytinder týsirgen kino, týri qazaq bolghanymen, bolmysy bóten, qazaq tiline audarylghan ózge últtyng filimi bolyp shyghady. Últtyq kino ne degende aldygha qoyatyn basty ústanymym - osy. Osyghan jete almay kele jatqanmyz ókinishti. Demek, tilden qúr qalghan adam, qazaqtyng beynesinen de qúr qalady. Al qazaqtyng beynesi bolmaghan kinony últtyq kino dep moyyndaugha bolmaydy.

Al ózimning últtyq kino týsirip jýrgenime osy sózderim de, jasaghan dýniyelerim de kuә. Sol ýshin ony dәleldep aituymnyng eshqanday qajeti joq.

Júmash: Qazaq kinolary prokatta bәsekege tótep bere almay ma?

- Qazaq kinolary ishki naryqta bәsekege tótep bere alady. Qazaq kinosy qazaqqa ghana kerek ekenin, ózge últqa kerek emes ekenin ýnemi aityp jýrem. Orys tildi júrttyng qazaqstandyq kinony da, reseylik, tipti alys sheteldik filimderdi de orys tilinde kóretin ýlken mýmkindigi bar. Óitkeni býkil әlemdik kinokompanilardyng «aty shuly» filimderi orys tilinde bizding elde erkin, keng kórsetilip jatyr. Álemdik iri meydjerlik kompaniyalardan Resey júrty alyp, óz kórermenderine orys tiline audaryp, úsynady. Al bizdikiler «dayyn asqa tik qasyq bolyp» bolyp reseylikterden alady da, Qazaqstangha әkeledi. Sol ýshin de qazaqstandyq kórermen sheteldik kinolardy orys audarmasymen kóruge mәjbýr bolady.

Ózimizding tól kinolarmyz prokatta búlargha bәselekel bola alady. Búghan dәlel Núrlan Qoyanbaev, Núrtas Adambaev sekildi azamattar týsirgen komediyalyq filimderdi aitugha bolady. Kópshilkke arnalghan osy komediyalyq filimder keyingi uaqytta prokatta sheteldik kinolardyng aldyna shyghyp ketti. Qazaq ruhaniyaty ózining kinosyn kórgisi keledi. Sol ýshin de qazaqstandyq filimder shetelde bolmasa da, óz elimizde bәsekege qabiletti.

Biraq, bәsekege qabiletti dep astyna kópshik qoyyp otyrghan óz filimderimizding orys tilinde bolghany ókinishti. Qazaq tildi kórermenning súranysy eskerilmey otyr. Kinogerler de, prokatchikter de «filim orys tilinde bolmasa, eshkim kórmeydi» degen әlde, syltau, әlde qorqynysh bar. Búl - qiyanat. Sebebi, kinoda oinap jýrgenderding bәri qazaq, ony kóretinder týgeldey qazaqtyng úldary men qyzdary. Olargha kinony qazaq tilinde úsynsanyz, qabyldaugha әzir. Ókinshtisi, óz últymyzdy qorashsynyp túratyn, talaqsha jabysqan әlde bir dert bar.

Múnday kompleks kórermenderimizde de bar. Kinony orys tilinde kórmese, kinonyng kespiri ketip qalatynday ma... Kinonyng tili – basqa til dep úgha ma, bilmeymin, әiteuir kópshilik arasynda asa bir tolqynys joq osy túrghyda. Biraq qazaq tilindegi kinonyng da kórermeni bar ekenin, bar bolghanda da qara ormanday qalyng ekenin Tóreghaly Tórәli degen әnshi jigit dәleldedi dep oilaymyn. «Úly dala balasynyn» kinoteatrlarda da, keyin yutub jelisinde de kórsetilimi joghary boldy. Demek, taza qazaq tildi kinolargha súranys bar. Tek óz tilimizdi qorashsynatyn jabayy kompleksten qútyluymyz kerek.

Taghy bir mәsele, qazir kino týsirip jýrgenderding kóbi qazaq tilinen alshaq, últtyq sezim, últtyq ruh degennen alystau adamdar. Olar kórermenge ne kerek ekeninen habarsyz, әri orys tilinde týsiru ózderine de ynghayly. Bayaghyda bastau alghan osy dýbәralyq әli jalghasyp kele jatyr.

Qazaqstanda tәuelsiz kino bar ma?

Núreke: Qazaq kinogerleri ministrlikke tәueldi. Sondyqtan, olardyng ministrlikting basynan asyp, eshtene dey almaydy. Eger ministrlikke qarsy sóilese, onda kino aqshadan qaghylady. Endeshe erkindigi joq kinogerlerden taza dýnie kýtuge bola ma?

- Qazaqstanda tәuelsiz kino joq deuge kelmeydi. Qazir «Últtyq kinony qoldau memlekettik ortalyghy» ashylghan. Soghan ssenariyinizdi berip, ótinish bildiru arqyly sol jerdegi saraptaudan ótip, kinonyzdy týsiruinizge bolady. Biraq ol jerde birqatar tiymdar bar, әriyne. Ondaghy sarapshylyq komissiya kinonyng iydeologiyalyq jaghyn jәne basqa da jaghyn qadaghalap otyrady. Sol ýshin «tym erkin samghaghysy keletin» kinogerlerding ol jerden óte alatynyna senim az.

Biraq bizde tәuelsiz kinolar shyghyp jatyr. Ádilhan Erjanov bastaghan «Partizandyq kino» degen qozghalys bolghan. Olar óz iydeyalaryn ózderi qarjy tauyp iske asyryp otyrdy. Jәne olar týsirgen kinolar shetelderde jýlde alyp, bizding memleketting aqsha bóluge mәjbýr bolghan kezderi de bar. 2011 jyldan keyin maghan da memleketting qoldauymen kino týsiruge mýmkinshilik berilgen joq. Óz qarjymmen 2015 jyly «Saghyntaydyng birinshi әieli» degen filim týsirdim. Bar bolghany bes jýz-aq myng tenge júmsaldy. 2019 jyly «Bizding ýi» filimim jaryq kórdi. Ekeui de sheteldik festivaliderde jýlde aldy.

Demek, óz betinshe tәuelsiz filimder týsiruge bolady. Biraq ol kinony jarnamalay almaysyz, kórsete almaysyz. Sebebi, osynyng bәri qosymsha qarjyny qajet etedi. Kino óneri qarjydan qol ýze almaydy. Ony týsiruden bólek, jarnamalau men kórermen nazaryna úsynudyng ózi qarjysyz jýrmeytin júmys.

Nurlan: Qazaq kinosyn qoldau ortalyghyndaghy 15 sarapshynyng 4-i ghana qazaqsha biledi, al úsynylghan 200-den astam jobanyng 10 payyzy ghana ssenariylerin qazaq tilinde úsynypty.

- Búl ras aqparat. Kino ortalyqtyng kezekti bir otyrysynda «Qazaqfilim» kinostudiyasy preziydentining orynbasary Qanat Tórebay degen azamat osy mәseleni kóterdi. «Sizderde tórt adam ghana qazaqsha oqy alady eken, sonda qalghan ssenariylerdi kim oqidy?» dep súrady. Sol kezde jauapty adamdar qazaqsha sseneriylerdi audartyp jatqanyn aitqan. Biraq olardyng qay ssenariylerdi audartyp jatqanyn bilmeyim. Óitkeni Beyimbet Maylinning «Talaq» jәne «Áje» degen shygharmalyr negizinde jazghan qos ssenariyimdi óz qarjyma orys tiline audaryp beruge mәjbýr boldym. Búl әriyne ýlken qasiret. Qazaqstannyng últtyq kino ortalyghy bolghannan keyin últtyng eng birinshi belgisi qazaq tili basym boluy kerek edi.

Atalghan ortalyqtaghy jauapty adamdar «bizge kelgen ssenariylerding on payyzy ghana qazaq tilinde, sol ýshin komissiyada qazaq tilin biletinder az» degen uәj aitady. Búlay aitugha bolmaydy. Ol jerde otyrghan basshylar, sarapshylar bәri orys tildi bolsa, qazaq tildi kinogerler olargha qalay jaqynday alady? Sol sebepti men qazaq tildi ssenariyler orys tildi ssenariylerden bólek, derbes qarastyryluy kerek degen úsynys aityp jýrmin. Óitkeni basshylar men sarapshylardyng kóbi orys tildiler bolghandyqtan, orys tildi ssenariylerge basymdylyq beriletini belgili. Qazaq tildi dýniyeler orys tildi dýniyelerding tasasynda qalyp ketpeui ýshin, әlgindey әreket jasau kerek. «Últtyq kinony qoldau memlekettik ortalghy» últtyq kinolargha qoldau kórsetui kerek dep esepteymin. Al últtyng basty belgisi – til.

Quanysh: Bizde qazaq tildi kinolardaghy orys keyipkerler tek qana oryssha sóileydi. Sonda olardyng sózsin qazaqshagha audaryp berse bolmay ma? Álde orystar qazaqsha sóilemesin degen talap bar ma?

- Búl qasiret emes. Sebebi kinony shynayy ómirding jarshysy deuge bolady. Ómirdegi shyn jaghdaydy beru ýshin keyde osylay jasalady. Ómirde bireuding qazaqsha, bireuding oryssha sóilep jýrgeni – qasiret. Osy qasiretti kórsetu ýshin sol qalpynda beruge tura keledi. Al iydeologiyalyq maqsattaghy serialdardyng jóni bólek.

Kinonyng qoghamdaghy róli qanday?

Orynbordyng qazaghy: «Kino – ónerding ózge salasyna qaraghanda jas» - deydi. Siz búl búl óner týrining qazirgi qoghamdaghy rólin qalay baghalaysyz?

- Kinonyng qoghamdaghy róli óte joghary. Qazir jastar ghana emes, eresek adamdardyng ózi kitap oqymaytyn boldy. Bәri beynege tәueldi. Sol sebepti bәrimizding kóretinimiz kino. Demek, kino qay baghytqa bet alsa, halyq ta sol baghytta jýredi. Qazir kitaptyng paraqtarynan góri beyneden kóbirek qyzyq izdeymiz. Kinomyz últtyq bolsa, halqymyz, bolashaq úrpaghymyz últtyq beynesin saqtayty anyq. Búghan deyin biz kitaptan alatyn qazaqghy bolmystar – sayyn saharanyng auasy, jusannyng júpary, auyldyng iyisi endi kinolarymyz arqyly qangha sinui kerek. Eger kinomyzda osy qúndylyqtar bolmasa, úrpaghymyzdyng dýbәralanatyny sózsiz. Kino týzelmey, últtyng ruhy týzelmeydi.

Múrat Qoyshybayúly: Qadirmendi Salamat! Pikirlerinmen tolyqtay kelisemin. «Qazaqtyng tili ekrangha jaramay ma? Biz qayda bara jatyrmyz? Biz qanday últ boldyq? Iske aspasa, tiling kim ýshin? Tiling bolmasa, kýning kim ýshin?» - dep ashyna jazypsyn. Men әriyne kionoteatrgha barmaymyn, kógildir ekran arqyly otandyq teleserialdar kóremin. Olardyng kórkemdigi men shynayylyghy jәne akterlerding oinau sheberligin týrik tuyndylarymen salystyrugha bolmaydy. Tili de alapes bolyp shúbarlanyp jatqany.

Serial – kinonyng bauyry. Biraq adamdar serialdyng ózin kino dep aita beredi. Shynyn aitqanda, qazir bizde serial týsiru mamandardyng qolynan shyghyp ketken. Kinogha qatyssyz adamdar týsirip jýr. Kez-kelgen adam ózin produser dep jariyalap, tapsyrysty jenip alyp, serial týsire beretin boldy. Serial kim bolsa sonyng taqymynda ketip jatyr deuge tolyq negiz bar. Qazirgi seriyalardardyng kóbi nәrsiz sóz, solghyn suret, oralymsyz oilargha qúralghan. Sóitip, bir serialdan ekinshi serialgha kóship jýre beredi...

Tehas: Kinoteatrlardyng bәri jeke menshikte, olardyng basty maqsaty aqsha tabu, kórsetetin filimderining 99%-y shet eldiki jәne orys tilinde. Olargha memlekettik til turaly zannyng esh qatysy joq pa? Ol kinolardy kórgen jastarda shet eldik patriotizm basym bolmay ma? Bolashaqta qazaq tiline audarylmaghan filimderdi kinoteatrlarda kórsetuge tiym salu kerek. Al sol shet elding filimderin qazaqshagha jýieli týrde audaratyn bir ortalyq (Qazkinoaudarma ortalyghy) ashqan jón siyaqty. Búl úsynysqa kózqarasynyz qalay?

- Negizi kinoteatrgha shyghatyn ónim sheteldiki bolsyn, Qazaqstandyki bolsyn qazaq tilinde shyghugha mindetti. Osynday ereje bar. Biraq onyng mehanizmi jolgha qoyylghan joq. Audarma júmystary da әr jerde jýrgizilip jatyr. Audarmamen jeke kompaniyalar ainalysady. Sol ýshin audarmagha memleket qarjy bólip, arnayy qarastyruy kerek.

«Qazaqfilim» nege órtendi?

Islamghali: Qazir Qazaqstannyng kiynematografister odaghyn Ermek Túrsynov basqarady. Onyng júmysyna qatysty ne aitar ediniz? Sizshe, odaqqa kim basshy boluy kerek?

- Ermek Túrsynovtyng azamattyghyna da, suretkerligi de, bilimi de bólektep aitugha túralyq. Ol kisi basqarushylyq túrghysynan da erte tanylydy. Búghan deyin de birneshe jerde basshylyq qyzmet atqardy. Menedjerlik qyzmette ysylghan jәne kóp enbek sinirgen adam. Sonymen qatar, kinony da jaqsy biledi. Sapasyz kinolar tasqynyna qarsy túryp, shyn mәninindegi últtyq kinolardy qoldaugha atsalysyp jýrgen azamat. Qazir kino ortalyqta, jalpy kino әleminde bolyp jatqan әdiletsizdikter ýshin kýresip jýr. Ol kisi Kiynematografister odaghynyng basshylyghyna saylanghanda da shuly mәseleler oryn aldy. Atalghan odaqty oghan deyin basqarghan adamdar túsynda zansyzdyqtar bolghan sekildi. Túrsynovty qashan da әdilettiklik ýshin kýresip jýrgen azamat dep esepteymin.

Berik: Qazaqfilim nege órtendi? Sataev әdeyi órtedi dedi. Qazaqfilimdi órteu kimge tiyimdi?

- Mening biluimshe, eski aghash búiymdar túratyn qoyma jәne eski dekorasiya órtengen sekildi. Ekeuining de narqy anyq, bәlendey shyghyn әkeletindey qúny az. Ony shynymen biruding әdeyi órtegeni anyq. Biraq onyng kimge tiyimdi bolghanyn bilmedim. Búryghy basshylar ýshin tiyimdi me, әlde qazirgilerge tiyimdi me oghan anyq jauap bere almaymyn. Manyzdysy, bayaghydan kópshilikke qúshaghyn aiqara ashyp jatatyn kinostudiyanyng ainalasy qazir symtemirmen tyshqan jorghalap óte almastay qorshaldy. Órtting nәtiyjesi osy boldy.

Armanjan: Qazaq kinosynyng koriyfeyleri men kiynematografister songhy kezderi Ashyq hat jazghysh bop ketti. Nege?

- Ashyq hat әdilet izdegende jazylady ghoy negizi. Mәselen, Mәdeniyet ministrliginde, «Últtyq kino ortalyghynda» bolyp jatqan kelensizdikter Ermek Túrsynov sekildi azamattardy ashyq hat jazugha mәjbýlerdi. Kelensizdikterding de týp tórkini osyghan deyin egjey-tegjeyli jazyldy, aityldy... «Arqada qys jayly bolsa, arqar auyp nesi bar?»

Dayyndaghan Quanysh Qappas

Abai.kz