Senbi, 23 Qarasha 2024
Dat 5480 15 pikir 14 Qazan, 2020 saghat 11:44

Ákim nazaryna. Búlanty shayqasy – birlikting ýlgisi!

Qaraghandy oblysy әkimining nazaryna!

Búlanty shayqasy – qazaq tarihyndaghy qasterli betterding biri.

Qazaqtar men jongharlar arasyndaghy, eki ghasyrdan astam uaqytqa sozylghan soghystyng sharyqtau kezeni HVIII ghasyrdyng alghashqy shiyregine dóp kelgeni belgili. 1715 jyly әz Tәuke han ólgennen keyin onyng múragerleri arasynda biylikke talasu, alauyzdyq óris alghanyn, Qazaq handyghy sayasy daghdarysqa týsip, qatty әlsiregenin paydalanghan jonghar basqynshylary tas-týiin dayyndyqpen qazaq jerine bas saldy. Búl – Jonghar handyghynyng әskery әleueti barynsha kýsheygen kezi edi.

Qazaq tarihyna «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» degen atpen kirgen zamandy ornatqan jongharlar az-aq uaqytta, 1723-1725 jyldar aralyghynda Qazaq handyghy jerining býkil ontýstik-shyghys, ontýstik ónirin basyp alyp, jónkile qashqan qazaq kóshining sonynan qualay Saryarqagha auyz saldy. Sonyng aldynda Ordabasy jiynynda birikken qazaq qolynyng bas qolbasshylyghyna Kishi jýzding hany Ábilqayyr, tu ústar batyry bolyp Qanjyghaly Bógenbay batyr saylanghan edi. Olardyng úiymdastyruymen 1726 jyly Shúbarteniz degen jerde ótken shayqasta qazaqtar Úlytaugha bettegen jonghar әskerin oisyrata jenedi. Biraq, búl jenilisti kezdeysoq sәtsizdik, qazaqtar úiymdasqan soghysqa qauqarsyz dep oilaghan jonghar qontayshylary shabuylyn toqtatpady. Kezekti shayqas 1728 jyly Úlytaudaghy Búlanty men Bileuti ózenderi arasynda ótip, qazaq jasaqtary jasanghan jaudyng tas-talqanyn shygharady. Zamanauy tarihshylar Búlanty shayqasy manyzy jaghynan II dýniyejýzilik soghysta nemis fashisterining Mәskeu týbindegi jenilisimen barabar, osy úrystaghy tabystyng nәtiyjesinde qazaqtardyng óz kýshine senimdiligi artty, jongharlardyng jaqsy qarulanghan, kýshti úiymdastyrylghan әskerin oisyrata jenuge bolatynyn týsindi deydi.

Basqynshy jau Úlytaugha jetpey toqtatyldy. Búlanty men Bileutining aralyghyndaghy, jan alyp, jan berisken arpalys shayqastyng qaynaghan ortasy bolghan tóbe keyin «Qalmaqqyrylghan» degen ataugha ie bolady. Qazaqtardyng maydan dalasynda shashylghan mәiiti úrys ayaqtalghannan keyin jinastyrylyp Qanjyghaly Bógenbaydyng úsynysymen tóbe basyna jetkizilip jerlenedi. Sóitip, Qalmaqqyrylghan, qazirgi týsinikke saysaq, «Bauyrlastar ziratyna» ainalady.

Búlanty shayqasyna Bógenbaydan basqa Qabanbay, Jәnibek, Sauryq, Malaysary, t.b. batyrlar, ru-taypalardyng basyndaghy súltandar qatysty. Áriyne, qazaq halqynyng birligin, tize qosyp elin, jerin basqynshy jaudan qorghaghan Otan soghysyn, sonyng ishinde Búlanty shayqasyn úiymdastyrugha Orta jýzding tóbe bii Qazdauysty Qazybek belsene aralasqany belgili. Olay bolatyn jóni mәlim. Birinshiden, soghys qimyldary Saryarqada, Orta jýzding jerinde ótti jәne qazaq qolynyng deni osy birlestikke qarasty taypa-rulardyng jigitterinen jasaqtaldy. Ekinshiden, búl kezde jeri men eli jau tabanyna týsken Úly jýzding tóbe bii Tóle Álibekúly halqyn aman saqtap qalu ýshin Tashkentte túryp, jonghargha baghynyshtylyghyn eriksiz moyyndaugha mәjbýr boldy. Kishi jýzding tóbe bii Áyteke 1700 jyly qaytys boldy. Yaghni, biri jau qúrsauynda qalyp, biri baqilyq bolghandyqtan dәl osy kezdegi azattyq soghysyn úiymdastyru Orta jýzding tóbe biyine jýktelgeni belgili. Sondyqtan, Kishi Ordanyng biraz rularyna Qazdauysty Qazybekting yqpaly jýrdi. Biyding Kishi jýz hany Ábilqayyrdyng barlyq qazaq jasaghynyng bas sardarlyghyna taghayyndaluyna kýsh salyp, keyin ony Ýlken Ordanyng taghyna otyrghyzugha úmtylghanynyng syry osynda bolsa kerek. Yaghni, әngime bolyp otyrghan kezende qazaqtardyng jonghar basqynshylaryna qarsy azattyq soghysyn úiymdastyrghan birden bir túlgha Qazdauysty Qazybek boldy dep shamalaymyz.

Jogharydaghy jaghdaydyng bәrin tәptishtep aityp jatqan sebebimiz, 2028 jyly Búlanty shayqasynyng ótkenine 300 jyl tolady. Osynyng qarsanynda әrbir ru-taypanyng ókilderi Qalmaqqyrylghan tóbede atalghan shayqasqa qatysqan batyr babalaryna eskertkish belgiler ornatyp jatyr eken. Qoghamdyq jelilerdegi aqparattargha qaraghanda, beyresmy týrde. Óitkeni, olardyng eshbirinde júmysqa Mәdeniyet ministrligi, Qaraghandy oblystyq, Jezqazghan qalalyq yaky Úlytau audandyq әkimshilikteri tarapynan basshylyq jasalghany, ýilestiru júmysy jýrgizilip jatqany turaly eshbir derek berilmegen. Yaghni, júmys halyqtyng derbes yqylasymen atqaryluda. Stihiyaly jaghydayda qolgha alynghan is әri qaray jalghastyryla beretini kýmәnsiz. Óitkeni, ru-taypalar arasyndaghy jarys bastalyp ketti. Qazaq últ mýddesine nemqúraydy bolghanymen, ruy atalghanda beytarap qala almaytynyn ómir kýn sayyn dәleldeude. Aytalyq, internette Bógenbay, Aralbay, t.b. batyrlardyng qúrmetine qoyylghan eskertkish taqtalar jarnamalanyp, Qaraghandy oblysy júrtshylyghyn, sonyng ishinde Qarakesek ruynyng ókilderin Qaz dauysty Qazybekke osynday eskertkish taqta ornatugha, ol ýshin qarjy jinaugha shaqyrghan jәne osy belsendilerdi qoldaghan jazbalar qaptap jýr. Kópshilik búl shaqyrudy qoldaytyny, úzamay eskertkish taqta da ornatylatyny kýmәnsiz. Ortadan qor ashyla qalsa, tiyisti jarnasyn men de beremin. Biraq, osymen is bite me? Qatty kýmәndanam!

Jalpy, múnday irgeli sharua atqarushy biylikting qúzyrymen әri tikeley basshylyghymen jýzege asyryluy kerek. Qarjy halyqtan jinalghan kýnning ózinde. Jana jәdiger tarihiy-mәdeny múralar qataryna tirkelip, memleket qorghauyna alynghany jón. Solay jasalghanda ghana eskertkish ornatylghan aumaqty qamtityn әkimshilik bólinis tarihiy-mәdeny múranyng saqtaluyna, býlinbeuine jauapty bolyp, tiyisti qamqorlyq sharalaryn jasaydy. Týrli sebeptermen: tabighat qúbylysy, adam әreketi, t.b. saldarynan eskertkishke zaqym kelse, ony qalpyna keltiru júmystaryn jýrgizedi. Áytpese, eldi mekender janyndaghy zirattardy qiratyp, qalalardaghy sayabaqtar men gýlzarlardy oirandap jýrgen vandaldardan aidaladaghy eskertkishti qorghau mýmkin emes. Jergilikti halyqtyng mәdeniyetine qarsy dúshpandyq pighyl ústanghan, ar-úyattan júrday, sanasyn sasyq túman basqan olar eskertkishting graniyt, mәrmәr tastaryn, metaldaryn tonap, syndyryp talqandamasyna eshkim kepildik bere almaydy. Búghan mysaldy alystan izdeuding qajeti joq. Kez-kelgen aqparat kózinen tabasyz.

Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini, halyq bastaghan is jalghasyn tapsa lәzim. QR Preziydenti Q.-J.Toqaev Úlytau ónirine erekshe kónil bólip, Altyn Orda memleketining negizin qalaghan Joshy hannyng mavzoleyine jóndeu jýrgizu, tóniregin abattandyryp, turizm nysanyna ainaldyru ýshin ýlken júmys jýrgiziluine múryndyq boldy. Qalmaqqyrylghan tóbedegi eskertkish Úlytaudaghy jәdigerler sanyn da, sapasyn da ósiretin nysandar qataryna qosylar edi. 2028 jylgha deyin uaqyt bar. Biraq, uaqytty bos jiberip alugha jol bermeu kerek.

Búlanty – qazaq últynyng birligi jeniske jetken jer. Ony ru-taypalar arasyndaghy bәsekelestikke ainaldyrmaghan jón.

Sondyqtan, óz tarapymyzdan mynanday úsynystar aitpaqpyz:

– Búlantydaghy Qalmaqqyrylghan tóbege kórnekti de kórkem eskertkish ornatu kerek;

– eskertkish monumentke konkurs jariyalap, oghan elimizdegi belgili suretshi, mýsinshi mamandardy tartu kerek;

– búl iske Qaraghandy oblysynyng mәdeniyet basqarmasy bastamashy bolyp, jergilikti atqarushy organdar ony baqylauda ústaghan jón;

– Úlytaudaghy Joshy han kesenesi tәrizdi Qalmaqqyrylghan tóbe, oghan ornatylatyn eskertkish elimizding tarihi, qasiyetti oryndarynyng qataryna qosylyp, turizm nysany bolghany jәne memleketting qorghauyna alynghany dúrys.

Ermek Baltashúly,

QR Mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5478