Pandemiya әlegi QR Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng 2020 jylghy 30 mamyrdaghy Ýndeuinde  tapsyrylghan Memlekettik komissiya qúru, ol atqarugha tiyis mindetterdi aiqyndau isin sozyp jiberdi.

1920-shy–50-shi jyldardaghy sovettik sottan tys qudalau organdarynyng zansyz әreketterine qarsylyq bildiruding últtyq spesifikasyn, әleumettik sebepterin zerdelep, tújyrymdama qalyptastyru jóninen qúrylghan júmysshy top ta qyzmetin siyrqúiymshaqtatyp jibergendey. Ótkizgen mәjilisterining nәtiyjeleri kópke beymәlim. Osynday jaghdayda Biyik Ýndeu arnalghan, kýn tәrtibinen týsiruge jatpaytyn mәselege taghy bir shaghyn sholu jasaudy jón kórip otyrmyz.

Sovettik Sosialistik Respublikalar Odaghy dep atalyp kelgen alyp imperiya 1991 jyly ydyrady.  Álemning sayasy kartasy egemendik bórkin kiygen jana memlekettermen tolyqtyryldy. Solardyng biri bizding elimiz edi. Qazaqstan Respublikasy. Sonda, tәuelsizdik eyforiyasy qanatynda, elimizding jogharghy halyq ókildigi organy sovettik dәuirde aitqyzylmay kelgen tarihtaghy qaraly kezenge birden nazar audarghan. Derbes el bolu  tarihy oqighasy tughyzghan quanysh pen shattyqtyng asa quatty serpilisi nәtiyjesinde 31 mamyrdy totalitarizm jyldaryndaghy qasiretti, alapat asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni retinde túnghysh ret 1992 jyly belgilegen. Óstip alghashynda osy data ashtan opat bolghan milliondar aruaghyna taghzym etip túratyn kýn retinde zandastyrylghan bolatyn. Sol jyly qúrylghan Jogharghy Kenesting arnayy komissiyasy qazaq halqyn asharshylyqqa dushar etken 30-shy jyldarghy sayasi-ekonomikalyq ózgeristerdi zerttep, sol kezgi solaqay reforma búrmalaulary tughyzghan qayghy-qasireti aityp-jetkizgisiz ahualdy qazaq halqyna jasalghan «genosid sayasatynyng kórinisi» dep baghalady (jekelegen tarihshylar ony negizinen «tek kóshpendi qazaqty apatqa úshyratqan etnosiyd» dep týigen). Komissiya qorytyndylary Jogharghy Kenes Tóralqasynyng qaulysymen 1992 jylghy 22 jeltoqsanda elimizding eki bas gazeti «Egemendi Qazaqstan» men «Kazahstanskaya pravda» betterinde jariyalandy. Alayda sonau manyzdy qújat boyynsha atqarylugha tiyis eshqanday is-shara jospary  qabyldanghan joq. Tiyisinshe tórt jyl boyy 31 mamyr birde-bir ret kózdelgen mazmúnyna say memlekettik dәrejede atap ótilmedi. Tek 1997 jyly, mәseleni respublikamyzda túratyn barsha últ ókilderining tatulyghy men kelisimine sabaqtastyra qarastyryp baryp, «Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni» degen atau berilgennen keyin ghana, jyl sayynghy 31 mamyrda jappay sayasy repressiya qúrbandaryn eske alumen birge  asharshylyq qasireti de jalpylama aitylyp jýrdi.

Búl, әriyne, býkilhalyqtyq tragediyany óz dәrejesinde týisinuge mýmkindik bermeytin. Osy jәitke alandaghan  «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy 2009 jyly әr jylghy 31 mamyr qarsanyndaghy júmada  ashtyq qúrbandaryn arnayy eske alu sharalaryn ótkizip túrudy úsynghan. Sol kezdegi bas mufty sheyh Ábsattar Derbisәli úsynysqa sergek qoldau bildirip, ortalyq meshittegi júma namazynda tikeley ózi Asharshylyq taqyrybyn arqau etken óte mazmúndy uaghyz aitqan edi. Átten, jaqsy is jalghasyn tappay qaldy. Aqyry, 2018 jyldan beri, 31 mamyr – «Sayasy qughyn-sýrgin jәne asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni» dep ózgertilip atala bastady... Jogharghy Kenesting 1992 jylghy Komissiyasy «Otyz ekinshi jyl» degen qaraly tanbamen halyq sanasynda tereng iz qaldyrghan,   halqymyzdy shybynsha qyryp, joyylyp ketu qaupin tóndirgen, qayghy-qasireti kól-kósir alapat asharshylyqtyng eng auyr kezenin zerttegen edi.  Komissiya «qazaq halqy 1931–1933 jyldary 2 million 200 myng adamynan airyldy, yaghny sol shaqtaghy qúramynyng 49 payyzyn joghaltty» dep kórsetken bolatyn. Preziydent Toqaevtyng tapsyrmasyna sәikes qúrylmaq Memlekettik komissiya búghan qosa Týrkistan Respublikasynda 1917–1919 jyldarghy «bolishevikterding ashtyq sayasaty» (M. Shoqay) saldarynan dýniyeden kóshken 1 million 114 myn, Qazaq Respublikasynda 1921–1923 jyldary opat bolghan taghy 1 millionnan astam  kóshpendi taghdyryn esepke alugha tiyis degen oy keledi. Sóitip ýsh mәrte ainalyp soghyp, tikeley tórt jarym milliongha tarta, yqtimal tabighy ósimning joghaltylghanyn esepke alghanda on millionday jandy jalmaghan zúlmat – Últtyq Apat (Últtyq Katastrofa) tauarihyn Memkomissiya tolyq qarastyryp, oghan tarihi, zani, sayasy bagha beruge senimdi jol salady dep ýmittenemiz.

Asharshylyq qasiretinen keyin endi es jiya bastaghan eldi Ýlken terror esengiretkeni mәlim. Naqty jappay sayasy qughyn-sýrgin Sovet Odaghy Ishki ister halyq komissariatynyng (NKVD-nin) 1937 jylghy 30 shildede shygharghan № 00447 búiryghynan bastau alghan. Alapat zobalang shaq 1937 jylghy 5 tamyzdan 1938 jylghy 16 qarashagha deyin sozyldy. Onyng san myng adam ómirin jútqan nәtiyjesin zertteushiler sovet ókimetining óz halqyna qarsy jasaghan terrorynyng saldary  dep  baghalap jýr. Bizding elimizde sayasy repressiyalar baylardyng dýniye-mýlikterin tәrkileu jayyndaghy әigili dekretting oryndalyp boluynyng artynsha, alashordashylar dep atalghan últ ziyalylaryn 1928–1930 jyldary tútqyndap, jazalaudan bastalghan. Al Otyz jetinshi jylghy jappay sayasy qughyn-sýrgin últymyzdyng barsha qaymaghyn sypyryp alghan edi. Sol jyldyng kókteminde úlan-ghayyr sovettik kenistikting barlyq aimaghynda «halyq jaulary men ekijýzdilerdi týbirimen qoparu jәne joi» nauqany óris alghan-dy. Kýresting jana baghytynyng mәni: «Troskisterge qarsy kýreste qazir eski әdister – diskussiya әdisteri kerek emes, jana әdister, týp-tamyrymen qúrtu, talqandau әdisteri kerek», – dep tújyrymdalghan. Múny jer-jerdegi bas shúlghyghyshtar qanaghattana qarsy alghan-tyn.  Sóitken de, bolishevizmning týkpir-týpkirdegi qúldyq úrghysh hәm shash al dese bas alghysh sholaq belsendileri men qily jaramsaq-jaghympaz jaqtastary týgelimen sonau «jana әdistermen»  shúghyl qarulanghan bolatyn. Sodan baryp Ýlken terror jyldarynyn  úmytylmas sýrensiz suretteri Qazaqstanda da oryn alghan.

«Ádilet» úiymy jinaqtaghan derekterge qaraghanda,  1937  jyly  Almaty  obly­synda atylghandar sany 440 bolsa, 1938 jyly mynnan asyp ketken, Jambyl oblysynda 1937 jyly  330 adam atylsa, 1938 jyly búl kór­set­kish 510-gha jetken. Qúrbandardyng osynday ósui barlyq oblystarda bolgha­n. KSRO Jogharghy soty Áskery alqasynyng kóshpeli sessiyasy ýkimimen tek Almatyd­a ghana alty jýzdey bozdaq jendet oghyna baylanghan. Mәselen, 1938 jyl­ghy 15 aqpanda Týrkistan (Qoqan) avtonomiyasynyn, Alashordanyng qayratkeri, ústaz, zertteushi, sovettik memleket jәne mәdeniyet qyzmetkeri Qonyrqoja Qojyqov atyldy. 25 aqpanda atylghan 39 adam qatarynda azattyq kýreskerleri, sovet­ ókimetining memleket, ghylym, mәdeniyet, әdebiyet qayratkerleri Sanjar Asfendiyarov, Ghabdolhakim Bókeyhanov, Shәkir Diyveev, Sýleymen Esqaraev, Tel Jamanmúrynov, Qúdaybergen Júbanov, Temirbek Jýrgenov, Úzaqbay Qúlymbetov, Izmúhan Qúramysov, Seyitqaly Mendeshev, Iliyas Moldajanov, Hasen Núrmúhamedov, Qabylbek Sarymoldaev, Janaydar Saduaqasov, Sәken Seyfulliyn, Jaghypar Súltanbekov, Nyghmetolla Syrghabekov, Qaysar Tәshtitov, Ghabbas Toghjanov, Mirasbek Tólepov, Zeynolla Tóreghojin qúrban boldy. 26 aqpanda ishinde Iliyas Jansýgirov, Iliyas Qabylov, Asfendiyar Kenjiyn, Sәlemhat Kýlenov, Sәlimgerey Qaratileuov, Ázim­bay Lekerov, Beyimbet Mayliyn, Ashat­ Seydaliyn, Júmat Shanin bar 37 adam atylghan. 27 aqpanda 41 adammen birge Maghzúm Asanbaev, Boris Berliyn, Merghaly Qadilbekov, Sabyr Qapiyn, Álkey Ótekiyn, Vladimir Sluchak, Zarap Temirbekov, Múhamediyar Túnghashiyn, Mihail Chudochkiyn, Teljan Shonanov oqqa úshty. 28 aq­panda atylghan 40 adamnyng arasynda Birmúhamed Aybasov, Áshir Býrkit­baev, Orazaly Jandosov (aghasy Oraz Jandosov 2 nauryzda atylghan), Múhamediyar Jankiyn, Múhtar Samatov, Múhametqaly Tәtimov boldy.  3 nauryzda Ibadolla Qúljanov, Magha­zy Masanchi, Abdolla Rozy­baqiyev,  Rahym  Sýgirov…  barlyghy  38 adam, 7 nauryzda Núrtaza Eraliyn, Júmahan Kýderiyn, Núghman Manaev… barlyghy 43 adam, 8 nauryzda Ábil­qayyr Dosov, Atlas Kәlmenov, Jaqsylyq Qúltasov, Hakimjan Núrymov… barlyghy 44 adam, 9 nauryzda atylghan 37 adam ishinde Ábdirahman Aysariyn, Ahmet Núraliyn, Shahzada Shonanova (Qarataeva), Anas Iliya­sova bar… 1937 jyldyng kýzinde Alashtyng ar-ojdany atanghan Ahmet Baytúrsynov Almatyda, últ kóshbasshysy Álihan Bókeyhanov pen arab elinde istegen tún­ghysh sovettik elshi Nәzir Tóreqúlov Mәskeude atyldy. Sonday-aq Mәs­keude 1938 jylghy erte kóktemde iri memleket qayratkerleri Túrar Rysqúlov pen Súltanbek Qojanov, kýzge salym Alashorda basshylarynyng biri Jansha Dosmúhamedov, Tashkentte Múhamedjan Tynyshbaev, Ombyda Qoshke Kemengerov oqqa úshty. Qysqasy, Ýlken terror nauqany Qazaq Respublikasynyng jogharyda atalghan qayratkerleri men 1939 jyly atylghan Levon Mirzoyan, Sadyq Núrpeyisov, Oraz Isaev syndy basshylaryn da, jogharghy tizimde atalmaghan qoghamnyng betke ústarlaryn da týgelge juyq joyyp jiberdi. 1938 jyldyng kýzinde jappay repressiyagha toqtau salynsa da, qughyn-sýrgin odan bergi jyldarda da jalghasa berdi. Mәselen, Qazaqstan Respublikasy Últtyq qauipsizdik komiytetining deregi boyynsha,  «halyq jaularyn әshkerelep» atu Almatyda 1946 jylgha deyin jýrgizilgen. Songhy mәlimetterge qaraghanda, 1937–1946 jyldary atylyp, Almaty týbindegi «Janalyq» qorymyna kómilgen  qúrbandar sany 4219-gha jetken. «Ádilet» qoghamy osy qaraly tizimdi arnayy kitap etip shyghardy («Azaly kitap – Kniga skorbiy», 9-basylym). Memkomissiya respublika basshylyghyn  týgeldey joydyng týpki syryn, әli de beymәlim tústary men úmyt qaldyrylghan esimderdi  ashyp, repressiyagha úshyraghandardyng (osy uaqytta – 120 myn, onyng 25 myny atylghan delinetin) jalpy sanyn dәl anyqtap, әdil sayasy bagha tújyrymdaugha tiyis.

2018 jyly  Almaty oblysy әkimdigining demeushiligimen «Janalyqtaghy» memorial kesheninde  arnayy Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandary muzeyi ashyldy. Onyng negizgi zalynda repressiya tarihyn kórsetetin taqyryptyq ekspozisiyalar, arnayy stendter, repressiyagha úshyraghandar tútynghan týrli búiymdardy, qasiretti kezennen jetken  qily zattay estelikterdi nazargha úsynatyn eksponattar qoyylghan. Múrajaydyng arnauly bir zaly qabyrghalaryna qúrbandar esimi qashalghan estelik taqtalar ilingen. Kelushiler olar jayyndaghy aqparattardy zamanauy tehnika jetistikteri arqyly sol zalda birden alady. «Ádilet» qoghamynyng qyzmetin beyneleytin stendter ornalastyrylghan zalda týrli kezdesuler, repressiya qúrbandaryna arnalghan eske alu keshteri ótkizilip, derekti filimder kórsetilip túrady. Muzey men Qogham birlesip týrli aksiyalar ótkizude. Terror jyldary atylghandardyng sýiekterin belgisiz, eleusiz qalghan qorymdardan әkelip, keshen aumaghyna  qaraly-saltanatty týrde qayta jerleu rәsimin jasap jýr.  30-shy jyldarghy «bandalar qozghalysy» deytin teris bagha berilgen halyqtyq kóterilisterge qatysushylargha jasalghan jappay repressiyanyng shyndyghyna jetip, әdil baghasyn beru isine atsalysu, qazaq halqy jasandy alapat asharshylyq saldarynan bastan keshken Últtyq apat kezenderin, 2-shi jahandyq soghysta eriksiz jau qolyna týskenderdin, «Týrkistan legiony» qatarynda bolghandardyng qayghyly taghdyrlaryn zertteu, t.t. tarihy әdilettilikti talap etetin aksiyalar qolgha alynuda. Múnday imandy sharalar, sóz joq, demokratiya qúndylyqtaryn baghalay biletin óskeleng buyn tәrbiyesine qyzmet etedi. Atalghan mәselelerge Memlekettik komissiya jiti kónil bólip, týbegeyli zertteudi, olargha әdil tarihi, zani, sayasy bagha berudi qolgha alsa degen tilegimiz bar. Búl rette, eng aldymen, zertteu auqymyn Ýndeude aitylghan merzimmen shektemey, 1993 jylghy 14 sәuirde qabyldanghan «Jappay sayasy repressiyalar qúrbandaryn reabilitasiyalau turaly» QR Zanynyng birneshe ret týzetuler men tolyqtyrular engizilgen 2018 jylghy 2 shildedegi núsqasynda eskerilgen songhy kezenge (1986 jylghy Jeltoqsangha baylanysty jasalghan jazalaulardy әdil qaraugha) deyin keneytken dúrys bolar edi. Memkomissiyanyng mynany eskerui lәzim. Sottan tys qudalau organdarynyng da, sottardyng da zansyz sheshimderi men is-әreketteri tek dóreki týrde ozbyrlyqpen búrmalanghan saldarmen kýresu sharasy bolatyn. Sol saldarlargha aparghan sebepterding aq-qarasyn eshbir organ saraptaghan emes. Qazirgi tәuelsiz el mýddesi túrghysynan, tarihy әdilettilik túrghysynan qarau maqsatymen, keshegi endi qaytyp oralmaytyn taptyq memleketting últtyq erekshelikti elemey, júrtty jappay jazyqsyz repressiyalargha úshyratqan solaqay reformalary men birjaqty sheshimderin  taldap kórsetken dúrys bolar edi.

Týrk halyqtaryna ortaq әigili azattyq qayratkeri Mústafa Shoqaydyng emigrasiyada  jýrgizgen tәuelsizdik ýshin kýresi, sovet-german soghysynda tútqyngha týsken jauyngerler taghdyryna ara týsui jana kózqaraspen saraptalyp, últymyzgha qymbat sayasy túlgha әdil baghasyn alghany jón. Germaniyadaghy soghys tútqyndary úiymdastyrghan «Týrkistan últtyq birligi», «Týrkistan komiyteti» úiymdarynyng qyzmetin, olardyng soghys kezindegi «Milly (últtyq) әdebiyet» – redaktory Qobyzshy Qorqyt (Mәjit Aytbaev), «Milly Týrkistan» – redaktory Ghaly Altay (Hakim Tynybekov), «Yangy (Jas) Týrkistan» – redaktory Abyl Zauhi, qyzmetkeri Sayran (Hamza Abdulliyn) basylymdaryn zertteu, «Týrkistan legiony» jayyn jan-jaqty qarastyru, onda bolghandardy, sonday-aq jalpy nemis tútqynyna týskenderdi soghystan keyin sottaghan isterdi qayta qarau, taldap, saraptau jәne tәuelsiz memleket túrghysynan janasha baghalap, aqtau jón. Sovettik jauyngerlerding әskery dayarlyqtan ótkizbey, qarusyz maydan dalasyna jiberilgen jәne  san-myndap tútqyngha týsken derekteri tiyisti baghalaryn alghan joq. «Enbek armiyasy» tarihy da zerttelgen joq. Memkomissiya búlargha da jiti nazar audarsa jaqsy bolar edi.

Tyng kóteru – is jýzinde qazaq jerin janasha otarlau boldy. Qazaq halqy óz elinde 29 payyz ghana, yaghny últtyq azshylyq bolyp qaldy. Sol shaqtaghy jaghdaygha janasha kózqaraspen qarau qajet. Soghystan bergi kezendegi sovettik rejimge qarsylyqtardy zertteu kerek. Ózgeshe oilaushylar, dissiydentter (Mahmet Qúlmaghambetov, Qalshabekov, Hasen Qojahmetov, t.b.) jәne Pavlodardaghy  «Jas úlan», Qaraghandydaghy «Esep», t.b. jasyryn úiymdar men olargha qatysqandardyng arnayy organdar jýrgizgen isterin qaraghan dúrys. Jeltoqsan sayasy kóterilisine baylanysty sottalghandar men ózge de (әkimshilik, partiyalyq, komsomoldyq) jaza tartqandardyng isterin saraptap, aqtau qisynyn dәiekteu lәzim. Qudalau kýlli sovet biyligi boyy jýrdi, kompartiya basqaratyn memleket jýrgizgen songhy jazalau – 1986 jylghy Jeltoqsangha qatysushylargha jasaldy.  Sondyqtan da Memkomissiya júmysyn 20–50-shi jyldarmen mejelengen merzimdik auqymmen shektelmey, kýlli sovettik dәuirdi, yaghny Qazan tónkerisinen 1986 jylghy  dýrbelenge deyingi kezendi qamtysa ondy bolady degen oidamyz.

Komissiyanyng júmysynda mynanday tústargha mәn bergeni jón siyaqty kórinedi. Bolishevikter kompartiyasy tumysynan, tabighatynan imperiyalyq partiya bolatyn. Últtyq mәselege ol  taktikalyq túrghyda ghana, negizgi josparlaghan maqsatyna qol jetkizu tәsilderining biri retinde ghana kónil bóldi. Týpting týbinde «sovet ókimeti», «últtyq respublikalar»  degen ataulardy jarnama retinde ghana ústap, is jýzinde partiyanyng jarghysyna say, bir ortalyqqa qatang baghyndyrylghan jana imperiya qúrdy. Sol jolda ol qazaq últ-azattyq qozghalysynyng maqsat-mýddesin joqqa shyghardy. Halyq ishine taptyq syna qaghyp, aghayyndardy ózara jauyqtyrdy. Halyq taptyq kózqarasty qabyl alghannan keyin, jalpy múraty dúrys deputattar kenesining biyligin partiya is jýzinde quyrshaqqa ainaldyrdy. Tәuelsiz sosialistik memleketter dep esepteletin Respublikalar Odaghy imperiyalyq-partiyalyq shyrmauyqpen shyrmalyp, unitarlyq memleketke ainaldyryldy. Tiyisinshe, qazaqtyng últtyq mýddesine kereghar qily búrmalaushylyqtar jasady. Memkomissiyanyng júmysynda osy mәseleler eskerilip, olardy týbegeyli zertteu, ghylymy negizdelgen әdil bagha beru jolgha qoyylsa, әr kezende jazyqsyz japa shekken últtyq qaharmandar tizimi týzilse, sóitip olar jayynda zang jobasy jasalyp, tәrbiyelik mәni zor bolatyn arnayy Azattyq qaharmany kýni belgilense  dúrys bolar edi. Preziydent Q-J. Toqaev Ýndeuining mәn-maghynasyn tereng týsingen jaghdayda, qúrylmaq Memkomissiya tәuelsizdigimizdi bayandy etuge tiyis osynday iygilikti sharualar keshenin batyl qolgha alyp, jýzege asyrady ghoy dep ýmittenemiz.

Beybit Qoyshybaev,   

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz