Imperiya ydyraghannan keyin, Tәuelsizdik alghan memleketter Kenes odaghynyng múrageri Reseyding jetekshiliginde «Tәuelsiz memleketter dostastyghyn» qúrdy. Sol TMD-nyng qúramyna Baltyq tenizi jaghalauyndaghy Latviya, Estoniya, Litva – ýsh elden basqa jana memleketterding bәri kirdi. 

TMD óz qúramyna engen memleketter arasyndaghy dau-janjaldardy kelisim arqyly beybit jolmen sheship, syrtqy jaudan ortaq qorghanudy basty maqsat etkeni belgili.

Biraq, aityp auyz jighansha Tauly Qarabaqta Ázerbayjan men Armeniyanyng soghysy búrq ete týsti. Sol kezde búl janjaldy TMD-gha jetekshi bolyp otyrghan Resey әdil sheshe alghan joq.  Ózining qan jalasqan tuysqan bauyry Armeniyagha býiregi búryp, sonyng paydasyna sheshti. 

Sodan bastap Tauly Qarabaq mәselesi biteu jaragha ainaldy. «Jetekshige» degen senimige de selkeu týse bastady. 

Kóp ótpey, Reseymen jagha jyrtysyp Gruziya, Ukrain TMD-dan ketti. Týrikmender mәngilik beytarap el bolamyz dep, ol da shegindi.  

Qazir búl úiymda toghyz memleket qana qaldy. 

Býgingi kýndegi Belarustegi ýlken sayasy tolqular, Qyrghyzstandaghy tónkeris, bir «semiyanyn» balalary bolghan Ázerbayjan men Armeniya qyrqysy – bәri-bәri TMD úiymy men ózin onyng jetekshisi sanaytyn Reseyding aldyna ýlken súraq bolyp qoyyldy. 

Ókinishke oray, TMD-nyng tili baylanyp qaldy. Jaq kirisin asha alghan joq. Eng soraqysy, Resey eki eldi uaqytsha soghys toqtatugha kelistirgenine eshkimning pysqyrmaghany boldy. Uaqytsha soghys toqtatqan kýnning ertesi eki tarap qayta atysyp ketti. 

Búl soghys bizge neni bildiredi? 

TMD-nyng jarghysynda: «TMD onyng barlyq mýshelerining egemendik tendigi qaghidattaryna negizdelgen, sondyqtan barlyq mýshe memleketter halyqaralyq qúqyqtyng derbes subektileri bolyp tabylady. Dostastyq memleket bolyp tabylmaydy, sonday-aq memleketten joghary kýshke ie emes. Dostastyq mýshe memleketter arasyndaghy dostyq, tatu kórshilik, últaralyq kelisim, senim, ózara týsinistik jәne ózara tiyimdi yntymaqtastyq qatynastaryn odan әri damytugha jәne nyghaytugha qyzmet etedi. Qatysushy memleketter halyqaralyq qauipsizdik, qarusyzdanu, qaru-jaraqty qadaghalau jәne armiya qúru boyynsha kelisilgen sayasatty jýzege asyrady jәne TMD-da ishki qauipsizdikti qamtamasyz etu ýshin baqylaushy toptar men újymdyq bitimgershilik kýshterdi qosatyn sharalardy qabyldaydy. Mýshe memleketterding egemendigi, qauipsizdigi men aumaqtyq tútastyghyna, sonday-aq halyqaralyq beybitshilik pen qauipsizdikke qater tóngen kezde, mýshe memleketter tez arada konsulitasiyalar ótkizip, óz ústanymdaryn ýilestirip, tiyisti sharalardy qabyldaydy» - delingen eken.

Qazir kórip otyrmyz, búl konstitusiya tek bir japyraq qaghaz jýzinde ghana qalghan. Soghys bastalghannan keyin, eng keminde, mәseleni sheshu ýshin, mýshe elder kem degende qashyqtyqtan bolsa da bir ret jinalys shaqyrghan joq. Ony kóz kórip, qúlaq estip otyr. Al janjaldasqan eki tarap ta búl konstitusiyany kerek te qylghan joq.

Demek, TMD býgingi tanda aty bar, zaty joq qúr qanqagha ainaldy degen sóz.  

Ekinshi, búl soghys Reseyding yqpal kólemining tipti de taraya bastaghanyn bildirdi.

Ázirbayjan, Armeniya jәne Gruziya geografiyalyq ornyna sәikes, Kavkaz elderi bolyp sanalady. Petr patshadan bastap Resey búl aimaqty birtindep orystardyng baqylauyna ótkizip, jýzdegen jyldar boyy biylep kele jatqan. Alayda, búl soghys Reseyding aimaqtaghy yqpal kýshining әlde qashan әlsiregenin  kórsetti. Resey jýzdegen jyldar boyy ie bolyp kelgen jerine endi yqpalynyng jýrmeytindigin anghara bastadyq.

Atalghan soghysta týrikterding ashyq qoldauymen Ázirbayjan Armeniyadan basym týsti. Búl fakt «Kavkaz endi jeke Reseyding ghana at oinatar jeri emes!» degen ashy shyndyqtyng betin ashyp berdi. Týrik basshylarynyng Ázirbayjan armiyasyna kýsh berip, Armeniyany kózge shúquy – Resey imperatory Ekaterina kezinde qoldan ketken Kavkazyna Týrikterding shyn mәninde, qayta oraluy desek, artyq aitqandyq bolmaydy. 

Ázerbayjan Reseymen jýrgizgen kelissóz barysynda «Týrkiya sózsiz beybitshilik kelisim sharttyng qatysushysy bolady!» dep talap qoydy. Búl degeniniz, patshalyq Resey zamanynda nemese Kenestik, odan keyingi Elisin dәuirinde bolsyn Ázerbayjannyng úiyqtap týsinede kirmeytin әngime bolatyn. Gruziya Reseyding jauyna ainalghanyn eskersek, Armeniyanyng halynyng bolashaqta ne bolatyny beseneden belgili. Týrkiyanyng qoldauy túrghanda Ázirbayjangha endi Reseyding óktemdigi jýrmeytindigi aidan aiqyn. 

Qysqasy, Resey Kavkazdaghy yqpal kóleminen mýldem aiyryludyng az-aq aldynda túr.

Ýshinshi, Búl soghys Reseyding endigi jerde aibatynan ay jasyrynghan imperiya boludan qalghandyghyn kórsetti. 

Ázirbayjan men Armeniya arasyndaghy soghysta Resey búrynghyday aqyrghan ayday aibat shege almady. Aybat shekkenning ózinde de onyng aibatynan qorqayyn dep túrghan eshkimning joq ekendigin bayqadyq. 

Qaranyz, Armeniya pravoslav dinine senedi. Orystyng dindesi. Patsha Ivan Groznyiden bastap orystardyng adal jaqtasy. Armyandar men orystar onnan astam soghysta birge jýrip qan keshti. Osy túrghydan alghanda, armyandar men orystar tarihtan beri birimen biri qan jalasqan bauyr. 

Soghan qaramastan, Ázirbayjan Armeniyagha Týrkiyanyng qoldauymen tyrnaghyn batyryp-batyryp jibergen kezde de, Resey jiyrma jyl búryn qol qoyylghan Armeniyamen әskery odaqtyq sharty bola túra, qynq etpey tynysh jatty.  

Osydan baryp, «Syn saghatta Resey ózining kez-kelgen odaqtastaryna qol ýshin bere ala ma?» degen ashyq súraq tuyndaydy. 

Ázirbayjan men Armeniya soghysy syrtqy qorghanysta Reseyge sengen biz sekildi basqa da TMD elderin tereng oilandyrugha tiyisti. 

Aytpaqshy, osy soghys barysynda Resey soghys qarularynyng da dәureni óte bastaghandyghy belgili boldy.

Soghys kezinde Týrkiya shygharghan «Bayraktar» óziúsharlar Resey qarularyna qaraghanda әldeqayda basymdylyghyn kórsetti. Reseyding qaruymen qarulanghan Armeniya yryqsyz kýige týse bastady. Búl jaghday Resey qaruyna senu mýldem qauipti ekenin basqa elderding esine saldy. 

Demek, búl soghys әlemdik arenada Reseyding qaru-jaraghynyng bedelin týsirdi. 

Reseyding atalghan soghysqa әr týrli syltaular aityp, aralaspay otyruynyng basty sebepterining biri – ýzilgen jibi zorgha jalghanghan, ózi sekildi batyspen qyrghy qabaq Týrkiyamen arazdasyp qaludan saqtanu.

Biraq, Týrkiya ózining Resey dosynyng kóniline qarayyn dep otyrghan joq. Osydan birneshe kýn búryn Týrkiyanyng Ukrainamen әskery yntymaqtastyq turaly kelisimshartqa qol qoyy, shyn mәninde, armyan - әzerbayjan soghysynyng geografiyalyq әserining jýrip jatqandyghynan derek beredi. 

2015 jyldan bastap Putinnyng ózinen shalghay elderge jasaghan birneshe aibyndy joryghyn eske alsaq, Resey shynyda Liviyada, Siriyada jәne Venesuelada ózining kýshin kórsetip qaytty. Sóitip, әlemdi Reseyding kýshinen seskendirdi. Alayda, eshqanday naqty tabys bermeytin búl joryqtar Reseyding qarjylyq jәne materialdyq resurstaryn sarqyp-aq jibergen eken. 

Bolmasa, odaqtasy әri tuysqany armiyandargha bir mәrte qayyrylyp, «Halyng qalay?!» deytin jóni bar edi. Býk týsip, jatyp aldy.

Sengen serkesesinen qayyr bolmasyn sezgen Pashinyan Ázirbayjanmen Karabaqqa baylanysty kelissózderge dayyn ekenin mәlimdedi

Tarihta Songhy úly Rim imperatory Manueli I Rim imperiyasynyng úlylyghyn kórsetu ýshin, Rimning barlyq resurstaryn Italiyagha, Egiypetke jәne IYerusalimge shashty. Osy arqyly Rim imperiyasynnyng atyn әlemge tanytty. Biraq, rimdikterding barlyq qarjylyq resurstary men materiyaldyq resurstaryn sarqyp bitirdi. Týrikter Anadolygha kóship kelgende rimder, kerek deseniz, moyyn búrugha da shamasy kelmedi. Búl jaghday Rim imperiyasynng qúldyrauy men kýireuine alyp keldi.  

Eger, tarihtyng qaytalanatynyna sensek, azu tisi alty qarys Resey imperiyasy da sol Rimning kýiin keshpesine kim kepil? 

Búny biz boljausyz bolashaqtyng enshisine qaldyrdyq... 

Erbosyn Núrmúhanúly

Abai.kz