Qajymúqan Ghabdolla. Qazaqstan – Kazakstan bola ma?
...«Estimegen elde kóp» demekshi, tayau kýnderi biz bilmeytin qazaqtyng bir top tarihshylary, Múhtar Shahanovtyng leksikonymen aitsaq, «tufly jalaushylyqtyn» mýldem jana týrin tauyp, júrtshylyqty shu etkizdi. Olar Qazaq Elin: «Kazakstan» dep atayyq!» degen úsynys-symaq aitty.
«Kazak» sózining - ejelgi týrik-monghol tilinen audarghanda «taypa men rudan jyraq, óz betimen kóship-qonyp, nәpaqasyn tauyp jýrgen erkin de tәuelsiz jauynger» deytin maghynany bildiretinin dәleldeuge tyrysqan ghalymdar qazirgi orys kazaktarynyng bir zamanda «monghol-tatar» dep atalyp týrki kazaktarynyng bir bóligi bolghandyghyn «eske saldy». Sóitip, «Býgingi qazaqtar men orys kazaktary, jalpy, Qazaq Elin mekendeytin barlyq últtar birigip, ózderin «kazak» dep atasaq dúrys bolar edi» - dep, sandyraq soqty...
Múnyng ózi «keshegi týrkilik tamyrdy ansau emes, tek kimnin, qaydan shyqqandyghyn anyqtap, әrkimning óz qanyn biluine talpynushylyq qana» degen bastamashylar, búl iydeyany «qazirgi Qazaqstan halqyn biriktiretin birden-bir myqty argument» - dep esepteydi...
Biylik te, basqalar da qarapayym ghana aqiqatty moyyndaghysy kelmeydi. Kez kelgen adam balasynyng bolmysynda asa quatty qarqynmen damyp, alapat kýshke ie bolghan sezim - últshyldyq. Adamnyng últyn zorlyqpen joyyp jiberu qiyn, tipti, solay etken kýnning ózinde de ol adam basy kórge jetkenshe, ózining últyn úmytpaydy da, úmyta almaydy da...
...«Estimegen elde kóp» demekshi, tayau kýnderi biz bilmeytin qazaqtyng bir top tarihshylary, Múhtar Shahanovtyng leksikonymen aitsaq, «tufly jalaushylyqtyn» mýldem jana týrin tauyp, júrtshylyqty shu etkizdi. Olar Qazaq Elin: «Kazakstan» dep atayyq!» degen úsynys-symaq aitty.
«Kazak» sózining - ejelgi týrik-monghol tilinen audarghanda «taypa men rudan jyraq, óz betimen kóship-qonyp, nәpaqasyn tauyp jýrgen erkin de tәuelsiz jauynger» deytin maghynany bildiretinin dәleldeuge tyrysqan ghalymdar qazirgi orys kazaktarynyng bir zamanda «monghol-tatar» dep atalyp týrki kazaktarynyng bir bóligi bolghandyghyn «eske saldy». Sóitip, «Býgingi qazaqtar men orys kazaktary, jalpy, Qazaq Elin mekendeytin barlyq últtar birigip, ózderin «kazak» dep atasaq dúrys bolar edi» - dep, sandyraq soqty...
Múnyng ózi «keshegi týrkilik tamyrdy ansau emes, tek kimnin, qaydan shyqqandyghyn anyqtap, әrkimning óz qanyn biluine talpynushylyq qana» degen bastamashylar, búl iydeyany «qazirgi Qazaqstan halqyn biriktiretin birden-bir myqty argument» - dep esepteydi...
Biylik te, basqalar da qarapayym ghana aqiqatty moyyndaghysy kelmeydi. Kez kelgen adam balasynyng bolmysynda asa quatty qarqynmen damyp, alapat kýshke ie bolghan sezim - últshyldyq. Adamnyng últyn zorlyqpen joyyp jiberu qiyn, tipti, solay etken kýnning ózinde de ol adam basy kórge jetkenshe, ózining últyn úmytpaydy da, úmyta almaydy da...
Árbir esi dúrys, aqyly býtin adam ózining últymen, últtyq tilimen, tarihymen, mәdeniyetimen, әdebiyetimen, әdet-ghúrpymen, salt-sanasymen maqtanugha qúqyly. Aytalyq, Qytayda, Reseyde, Ózbekstanda milliondaghan qazaq túraqty túryp jatyr. Sonda «bastamashylargha» salsaq, sol qazaqtardyng biri «qytay», ekinshisi «orys», ýshinshisi «ózbek» bolyp jazyluy kerek pe?...
Endeshe, «Atyng shyqpasa, jer órte» demekshi, otandas ghalymdardyng aidyn, kýnning amanynda jer astynan jik shygharghany nesi?!. Bizdinshe, búl - «ishten shyqqan shúbar jylandardyn» qazaqtargha qarsy úiymdastyrghan kezekti shabuyly.
Búl - kýlli qazaq ziyalylarynyng arasynan jalghyz ózi últsyzdanugha atoylap attanghan Múhtar Shahanov aghamyzdyng eng basty jan jarasyn tyrnalau, yaghni, qúityrqy sayasatyn ishke tartqan biylikting qazaq últyn týbimen joyyp jiberuge arnalghan «Qazaqstandyq últ» dep atalatyn jobasynyng taghy bir ainalyp soghuy...
...Sóitsek, әlgi bastamashylar «Aspandau» ghylym-bilim qory» dep atalatyn mekemening ghalymdary kórinedi. Atyn estigende, mening esime Mynjan Bayjanin dosymnyng bir әngimesi týsti. Mәkeng osydan birneshe jyl búryn «Habar» agenttiginde qyzmette jýrgeninde, qazaqtyng eki ónerpaz jigiti teledidar baghdarlamalaryna kórinuine kómektesuin súraydy. Jigitting biri bayanda oinaydy eken de, ekinshisi, dombyra shertetin kórinedi. Sóitip, birigip-újymdasyp, duet-top qúryp alghan eken. Mynjan jigitterden: «Toptarynnyng aty qalay?» - dep súraydy.
Jigitter qosarlana jauap berip: «Aspan!» - dep, qoyyp qalady...
Sonda Mәkeng biraz ýnsiz túryp: «Jigitter, dúrys qoy. Óner adamy da, qarapayym pende de әrdayym biyikke úmtyluy kerek. Biraq, oy jetkenimen, qol jetpeytinge tyrashtanudyng ne qajeti bar? « Arystan aigha shauyp, mert bolypty» demey me, sender jerge týsinder. Haq Taghala ózekti pendesine keng baytaq jerdi nәsip etken. Aspan da, basqang da -- Allaniki! Jerde otyryp, jayghasyp sóileseyik!» - depti...
Sol Mәkeng aitpaqshy, «Aspandau» ghylym-bilim qorynyn» ghalymdaryna «aspandamay jerge týsinder!» degimiz keledi.
«Abay-aqparat»