«Memlekettik til» aliyansyn qúru kerek!
QR Preziydenti Q.Tokaevqa,
QR Premier-Ministr A.Maminge,
QR Bas prokurory G.Nurdauletovke,
QR Senat tóraghasy M.Ashimbaevqa,
QR Mәjilis tóraghasy N.Nigmatullinge.
«Núr Otan» partiyasyna.
«Memlekettik qazaq tilining mәrtebesin kóterip, әr salada qoldanuyn talap etu jәne qazaqtildi tútynushylardyng diskriminasiyasyn toqtatu»
Mitingisinde qabyldanghan Qarar
1. QR Konstitusiyasynyng 7 baby, 2 tarmaghyn alyp tastau;
Sebebi Ata Zanymyzda 7-shi baptyng 2-shi tarmaghynda: «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy tilde qazaq tilimen teng qoldanady», dep jazylghany elimizdegi qalghan 128 últtyng tilderin mensinbeu jәne kemsitu dep baghalanady.
Naq qazir mýmkindik bolmasa, 2 tarmaghyna, jalghyz orys tili QR territoriyasynda qoldanylmaydy dep naqtylaytyn ózgeris engizu.
2. QR Ýkimetine, QR Parlamentine memlekettik til turaly zang qabyldau;
3. Memlekettik tildi bilmeytin, audarmashysyz júmys atqara almaytyn qyzmetkerlerdi memqyzmetke alugha tiym salu;
4. QR Til turaly zanyndaghy: «Memlekettik tildi mengeru QR әrbir azamatynyng paryzy» degen 4-bapty: «Memlekettik tildi mengeru QR әrbir azamatynyng mindeti» dep auystyru;
5.Memlekettik tapsyrys, satyp alu arqyly qyzmet kórsetushilerding tenderlerining «tehspesifikasiyasyna», liysenziya jәne basqa da rúqsatnama qújattaryna: «Qanday da bolmasyn qyzmet mindetti týrde memleketik tilde birinshi kezekte boluy kerek», degen núsqau jazyluyn qamtamasyz etu;
6. Otandyq telearnalarda, әrtýrli jastaghy balalargha arnalghan sapaly, mazmúndy, kishkentaylargha arnalghan qyzyqty qazaqtildi kontentpen qamtamasyz etu;
7. Apta sayyn telearnalarda: «Memlekettik tildi bilu QR territoriyasyndaghy әr azamattynyng paryzy», «Orys tildilerding orys tilinde qyzmet alugha qanday qúqy bolsa, birinshi kezekte dәl sonday qúqyq qazaq tildilerde de bar», degen baghytta nasihat jýrgizu;
8. Memlekettik organdar men QR subektilerining tek orys tilinde qújat, blanki, aqparat t.t. beruin dogharu;
9. Ár tildik diskriminasiya faktileri boyynsha, konstitusiyagha sәikes, ÁK boyynsha shara qoldanudy mindetteu. Búl funksiyany Prokuratura men Til basqarmalaryna jәne polisiyagha beru normasyn qarastyru;
10. Qazaq tildilerding qúqyghy óreskel búzyluy tiylmaghandyqtan Memlekettik til aliyansyn qúrudy úsynamyz. Onyng qataryna BAQ ókilderi, Qoghamdyq úiymdar, Til komiyteti, Memlekettik qyzmet ister agentigining ókilderi kiredi. Osy aliyans barlyq zang búzushylyqty jýieli týrde zang ayasynda, sot arqyly sheshu mindetin atqarady.
Qarardy tapsyrushy Ruza Beysenbaytegi
Abai.kz