Memleket basshysy sóilegen sózinde Últtyq kenesting biylik pen qogham arasynda syndarly dialog ornata alatyn tiyimdi institusionaldy qúrylymgha ainalghanyn jәne onyng mýsheleri elimiz ýshin manyzdy sheshimder әzirlep, solardyng jýzege asuyna kýsh salyp kele jatqanyn atap ótti.

Qazaqstan Preziydenti Keneste pandemiyagha qaramastan elimizdi damytudyng ózekti mәseleleri túraqty týrde talqylanatynyn, birneshe manyzdy bastama jýzege asyrylghanyn, sonday-aq, qazirgi tanda memlekettik sayasattyng týrli salalaryn reformalaugha qatysty jana úsynystar әzirlenip jatqanyn aitty.

– Azamattarymyz jýrgizilip jatqan memlekettik sayasattyng iygiligin keleshekte emes, qazirden bastap kórip, sezinui kerek. Halyqaralyq reytingter manyzdy bolghanymen, halqymyzdyng әleumettik hal-ahualyna onyng aitarlyqtay әseri joq ekenin týsingen jón, – dedi Preziydent.

Qasym-Jomart Toqaev sóilegen sózinde auyl әkimderin saylau mәselesine qatysty elimizdi odan әri sayasy janghyrtudyn, Parlamentke jәne jergilikti ókiletti organdargha әielder men jastardy tartu tetikterin jetildiruding manyzdy ekenine toqtaldy.

Memleket basshysy menshiginde memleketting ýlesi bar kompaniyalarda basshylyqtyng 30 payyzy әielder boluyn mindetteu qajettigi turaly Últtyq kenes mýshelerining úsynysyna nazar audardy.

– Biz búl bastamany birtindep jýzege asyru joldaryn qarastyruymyz kerek dep oilaymyn. Múnday qadam әielderding biznes salasyna degen qyzyghushylyghyn arttyrady, – dedi Memleket basshysy.

Preziydent otandastarymyzdyng enbek migrasiyasyna qatysty mәseleni de kóterdi. Onyng pikirinshe, azamattarymyz tirkelu kezinde, kýndelikti túrmysta jәne basqa da mәseleler boyynsha әrtýrli qiyndyqtargha jii úshyraydy.

– Múnyng paydaly qyrlary da bar. Mysaly, búl – biliktilikti arttyrugha, jana iske mashyqtanugha, óz kәsibin bastau ýshin qajetti qor jinaugha, jer kórip, el tanugha jaqsy mýmkindik. Sondyqtan memleket óz azamattarynyn, sonyng ishinde, shet elderde júmys istep jýrgen adamdardyng әleuetin paydalanugha bar kýshin salady. Ýkimet osy mәselening bәrin múqiyat zerttep, úsynys engizui kerek, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Sonymen qatar Preziydent azamattarymyzdy elimizding ontýstiginen soltýstigine kóshiruge qatysty ahualdy jaqsartudyn, kóship kelushilerge barynsha qolayly jaghday jasaudyng manyzdy ekenin aitty. Mysal retinde, Soltýstik Qazaqstan oblysyn atap ótti.

– Múnda kóship kelushiler ýshin jana túrghyn ýiler salynuda, kommunaldyq infraqúrylym damyp, әrtýrli әleumettik nysandar boy kóterude. Yntalandyratyn qosymsha shara retinde olargha beriletin jәrdemaqynyng mólsherin eki ese,  yaghni, 35 ailyq eseptik kórsetkishten 70-ke deyin kóbeytken jón dep sanaymyn, – dedi Memleket basshysy.

Qasym-Jomart Toqaev «Serpin» jәne «Diplommen – auylgha» jobalaryn  saralau qajettigine toqtaldy. Búl baghdarlamalardyng tiyimdi jýzege asyryluy nәtiyjesinde soltýstik ónir jastar ýshin meylinshe tartymdy aimaqqa ainalady.

Qazaqstan Preziydenti bilim beru jýiesindegi mәselelerge arnayy toqtaldy. Ol joghary oqu oryndarynyng úiymdyq qúrylymyn ózgertu júmystary boyynsha tapsyrma bergenin aitty.

– Kóptegen joghary oqu orny kommersiyalyq emes aksionerlik qoghamgha ainaldy. Búl el ishinde әrtýrli әngime tughyzuda. Sonday-aq iri memlekettik joghary oqu oryndary keyin jekemenshikke satyluy mýmkin degen de kýdik bar. Osyghan oray últtyq jәne memlekettik joghary oqu oryndarynyng satylmaytynyn mәlimdeymin. Búl mәsele airyqsha nazarda, – dedi Memleket basshysy.

Preziydent mektepterdegi sifrlyq infraqúrylymdy damytu, sonday-aq, oqushylardy pandemiya kezinde kompiutermen qamtamasyz etu mәselelerine toqtalyp, mektepterde sapaly bilim berudi qamtamasyz etu ýshin memleket tarapynan barlyq qajetti sharalardyng birtindep qabyldanyp jatqanyn aitty.

Osy rette, Qasym-Jomart Toqaev mektepte bilim beruding mazmúnyna erekshe kónil bóldi.

– Bedeldi halyqaralyq zertteu qorytyndylary bizding oqushylardyng oqu sauattylyghy boyynsha daghdylary jetkilikti dengeyde damymaghanyn kórsetip otyr. Sondyqtan oqu mәdeniyetine baulu, oqu sauattylyghyn damytu elimizdegi orta bilim beru isining basym baghytyna ainalugha tiyis. Balanyng oqugha degen qyzyghushylyghy, qorshaghan ortany kitap arqyly tanuy mektep qabyrghasynda qalyptasu kerek. Al kitaphana oqushynyng sol yntasyn oyatyp, ony qyzyqty kitap әlemine jeteleui qajet, – dedi Preziydent.

Sonymen qatar Memleket basshysynyng aituynsha, otandyq kitaphanalar  ózderining aghartushylyq rólin joghaltpay, zamanauy talaptargha say boluy tiyis.

Qasym-Jomart Toqaev balalardyng qúqyghyn qorghau mәselelerine de nazar audardy.  Preziydent 2022 jyldan bastap últtyq monitoring jýrgizu mehanizmin – Balalardyng amandyghy indeksin әzirlep, engizu qajettigin aitty. Indeksti engizu ónirler boyynsha týrli salada balalardyng jaghdayyn jaqsartu jónindegi últtyq sayasattyng tiyimdiligin baqylap otyrugha mýmkindik beredi.

Preziydent erekshe múqtaj jandardy qoldau mәselesine de toqtaldy. Qasym-Jomart Toqaevtyng pikirinshe, memleket osynday adamdar ýshin inkluzivti bilim beruge, kedergisiz orta qalyptastyrugha, sonday-aq, qoljetimdi infraqúrylymmen qamtamasyz etuge jәne júmyspen qamtu mýmkindigin keneytuge basa mәn berip otyr. Degenmen, atalghan sharalar erekshe múqtajdyghy bar adamdardyng qajettilikterin qamtamasyz etuge әli de jetkiliksiz.

Memleket basshysy adam saudasymen kýres mәselesin kóterdi.

– Adam saudasyna baylanysty aldyn alu júmystarynyng tiyimdiligin arttyru jәne osy salagha qatysty qylmystyq qúqyq búzushylyqtardy anyqtau jóninde naqty sharalar qabyldau qajet. Adam saudasy men mәjbýrli enbekke dushar bolghan barlyq adamgha, sonyng ishinde, shetel azamattaryna kómek kórsetu kerek, – dedi Preziydent.

Qasym-Jomart Toqaev ekologiyalyq turizmdi damytudyng manyzy turaly da aita kele, memlekettik últtyq tabighy parkterdi damytudyng josparyn ýnemi júrtshylyqtyng talqysyna salu ýrdisin engizu mindettedi.

Memleket basshysy sózin qorytyndylay kele, aldaghy Tәuelsizdikting 30 jyldyghy sayasy jәne ekonomikalyq reformalar, sifrlandyru, adam qúqyqtaryn qorghau, densaulyq saqtau jәne bilim berudi damytu, ekologiyany qorghau ayasynda ótui kerek ekenin aitty. Búl rette, Preziydent Tәuelsizdikting 30 jyldyghy – Tәuelsizdikting mәni men qúndylyghyn sezinuge zor mýmkindik beretinin atap ótti.

Abai.kz