1970 jyldary Dinmúhamed Ahmetúly Qonaev Qarqaralygha keldi. IYisi týrki júrtynan Sayasy Buronyng mýshesi bolyp, úly derjavanyng sausaqpen sanarlyq kósem­derding birine hәm biregeyine ainalghan adamnyng ataq-danqy anyz bolyp túrghan zaman-dy. "Jaqsyny kórmek ýshin" demekshi, Qarqaraly sol kýni Saryarqagha Alatau kóship kelgendey dýrligip ketti. Enbektegen baladan, enkeygen kәri-qúrtangha deyin kóshede. Basy júmyr pende balasyna últynyng bir tuar úlynyng ghaziz didaryn bir kóruding ózi bir mәrtebe ekenine kóz sonda jetti. Asqar tauday Azamat eken! Alla sýigen qúlyn osylaysha artyq jaratady. Epos­taghy Ensegey boyly Er Esim de osynday-aq bolar. Halqynyng qasiyetine jetken múnday iri túlghalardyng bolmys-bitim, didar-kelbetin on besinshi ghasyrdaghy Qaztughan jyrau ghana jerine jetkize aitqan: "Búdyrayghan eki shekeli, Múzday ýlken kóbeli, Qary únymy súltandayyn jýristi, Aydasa - qoydyng kósemi, Sóilese - qyzyl tilding shesheni, Ústasa - qashaghannyng úzyn qúryghy, Qalayylaghan qasty ordanyng syryghy, Biyler otty by sony, By úlynyng kenjesi, Buyrshynnyng búta shaynar azuy, Bidayyqtyng kól jayqaghan jalghyzy, Búlyt bolghan Aydy ash­qan, Múnar bolghan Kýndi ashqan, Músylman men kәuirding Arasyn ótip búzyp dindi ashqan" adamzattyng asyly eken!

Qarqaralyda gu-gu әngime: sol joly Diymekenning qolyn ústaugha jarap qalghan bireu bir-eki aiday qolyn jumay qoyypty.

- Múnynyz ne?! - deydi ghoy bireu tansyq kórip.

1970 jyldary Dinmúhamed Ahmetúly Qonaev Qarqaralygha keldi. IYisi týrki júrtynan Sayasy Buronyng mýshesi bolyp, úly derjavanyng sausaqpen sanarlyq kósem­derding birine hәm biregeyine ainalghan adamnyng ataq-danqy anyz bolyp túrghan zaman-dy. "Jaqsyny kórmek ýshin" demekshi, Qarqaraly sol kýni Saryarqagha Alatau kóship kelgendey dýrligip ketti. Enbektegen baladan, enkeygen kәri-qúrtangha deyin kóshede. Basy júmyr pende balasyna últynyng bir tuar úlynyng ghaziz didaryn bir kóruding ózi bir mәrtebe ekenine kóz sonda jetti. Asqar tauday Azamat eken! Alla sýigen qúlyn osylaysha artyq jaratady. Epos­taghy Ensegey boyly Er Esim de osynday-aq bolar. Halqynyng qasiyetine jetken múnday iri túlghalardyng bolmys-bitim, didar-kelbetin on besinshi ghasyrdaghy Qaztughan jyrau ghana jerine jetkize aitqan: "Búdyrayghan eki shekeli, Múzday ýlken kóbeli, Qary únymy súltandayyn jýristi, Aydasa - qoydyng kósemi, Sóilese - qyzyl tilding shesheni, Ústasa - qashaghannyng úzyn qúryghy, Qalayylaghan qasty ordanyng syryghy, Biyler otty by sony, By úlynyng kenjesi, Buyrshynnyng búta shaynar azuy, Bidayyqtyng kól jayqaghan jalghyzy, Búlyt bolghan Aydy ash­qan, Múnar bolghan Kýndi ashqan, Músylman men kәuirding Arasyn ótip búzyp dindi ashqan" adamzattyng asyly eken!

Qarqaralyda gu-gu әngime: sol joly Diymekenning qolyn ústaugha jarap qalghan bireu bir-eki aiday qolyn jumay qoyypty.

- Múnynyz ne?! - deydi ghoy bireu tansyq kórip.

- Men tektining qolyn ústadym, jusam kiyesi ketip qalady ghoy! - deytin kórinedi Qarqaralynyng yrymshyl qazaghy.

Biz ol kisining qolyn ústay almay qaldyq. Kópting kóretin qyzyghynan ylghy shet qaqpay qalyp jýretin tirligimiz ghoy bayaghy. Qalyng tobyrdyng arasynda túryp, onyng tauday túlghasyna syrttay tәnti bolyp, sonyng ózine mәz-mәiram bolyp túrmyz.

Jymighan sәtin kórdik. Kózinen núr tógilip túrady eken. Anasy - balasyn, atasy - nemeresin kór­gende tura osylay egilip qoya beru­shi edi. Dimash agha elin kórgende dәl solay eljirep túrdy.

"Dýniyening qyzyghy mahabbatpen" degende Abay osynday sәtterdi aitqan eken ghoy. Biz әli kýnge deyin Abaydyng bayybyna bara almay jatqan júrtpyz. Mahabbat degen erkekzat pen әielzatynyng arasyndaghy intimdik qarym-qatynas dep oilaymyz. Sóitsek, onsyz adamzattyng kýlli tirshilik qaraketi qarang bolatyn kórinedi. "Mahabbatsyz dýnie - dos" (Abay) eken: sonyng dәlelin osy kýni kýnde kósheden kóretin boldyq. Elding esil-derti - aqsha men altyn, mansap...

Árbir últ irgeli el, enseli júrtqa ainalu ýshin bir-birin asyghy men ghashyghyna tәnti bolghanday egile, eljirey sýyi kerek. Tarihtyng taghlymy býginde osyghan sayyp túr. Dimash agha qazaghyn anasynday sýiip, atasynday qadirledi, balasynday bauyryna basyp, darasynday basyna kóterdi! Onyng túla boyyndaghy sol tanghaja­yyp sezim men payym-parasatty ishinen tereng sezgen el-júrty da ony Abylayynday ardaqtady! Qarqaralydaghy sol dýbirdegi elining erine, erining eline degen sýiispenshiligi mening kóz aldymda úmytylmastay bolyp qalyp qoydy.

Diymekenning kelip-ketui Qarqaralyda bir jyl úzyn sýre әngimege arqau boldy.

- Dimash agha ne depti?! - desedi el auzynan suy aghyp.

- Qarqaralygha bes qabat ýiding keregi qansha? Nemene, jer jetpey jatyr ma?! - depti.

- Taghy ne depti?

- Qúnanbay meshiti qayda?! - depti!

- Bizding bastyqtar sonda ne depti?

- Ne deushi edi? Bastaryn kótere almay, tómen qaray beripti...

- Áy, sauap bolghan eken! - deydi el mәz-mәirәm bolyp.

Sonda Dimash aghanyng betine qaray almay, ayaghynyng basynan kózin ala almay qoyghan sol kezdegi basshylardyng birazy býginde auyl-auylda molda bolyp jýr...

Dimash agha sol kezding ózinde "Allanyng ózi de - ras, sózi de - ras" ekenin ishtey jaqsy bilgen eken ghoy. Onyng osy Qarqaralynyng tumasy, Ál-Farabiyding ómiri men shygharmashylyghyn zertteushi Aqjan Mashanovqa degen erekshe iltipat-qúrmeti Allany tanudan tuyndaghan. Týrkistangha barghan sayyn Áziret Áli qúdyghyna tiyn shashudy yrymdaghany da tegin bolmady ghoy. Ol Birinshi hatshy bolsa da, bir Allanyng qúly ekenin sol qúdaysyz zamannyng ózinde tereng týisingen!

"Kókte - Tәniri! Jerde - Týrkiler!" - degen bizding ata-babalarymyz. Búl - aspanda Alla! Jerde - adamzat! - degen sóz. Alladan eshkim artyq emes! Asqaq ta emes! Kókte - Tәniri! Jerde - Halyq! Halyq - Tәnirining ekinshi laqap aty! Dimash agha sony tereng zerdelep, úly orystyq derjavanyng qúrsauynda túrghan ker zamanda da tughan Alashynyng keudesin órkeude júrttyng ayaghyna taptatqan joq. Qonaevtyng zamanynda týrki tekti Qazaqstan KSRO deytin 16 odaqtas elding ishinde slavyan tektes Resey, Belarussiya, Ukrainamen terezesi teng últqa, yrysy tasyghan júrtqa ainaldy!

Totalitarlyq jýie kezindegi tanghalarlyq taghy bir oqighany tilge tiyek etpey ketsek, asylyq bolar: Staliyn­ning aidauynda bolyp, odan partiyanyng HH sezinen keyin әzer shyqqan Alashordanyng songhy, kózi tiri kósemi, qazaqtyng alghashqy mate­matiygi, Qazaqstannyng osy kýngi shekarasyn belgilep berip ketken Álimhan Ermekov osy Dimash aghanyng je­beuimen Qaraghandy poliytehnikalyq institutyna júmysqa túryp, pәle-jaladan aman qaldy. Diymekeng bolmaghanda, otyrsa - opaq, túrsa - sopaq bolyp, kóringenning kózine kýiik bolar ma edi, qayter edi...

Ol Allanyng sýigen qúly boldy. Tәniri ózining sýigen qúlyna ghana osynday azamattyq bolmys-bitim, abyroy-qúrmet, mahabbat sezim syilaghan. Qolynda el tizgini túrghanda qazaqtyng qanatty da, talantty úldaryn jattyng talauyna bermey ketti! Oljas Sýleymenovting "AZ y Ya"-sy shyqqan kezde sovetting súr kardinaly Suslovtyng basynan attap ótip, gensek Brejnevting aldyndaghy bedelimen asau da, albyrt aqyn bauyryn jazalau mashinasynyng shynjyr tabanynan júlyp aldy.

Dimash aghanyng zamanynda últtyq ruhaniyat - qazaq әde­biyeti men óneri shyrqau shyngha shyqty. Sol kezde "Júl­dyz" jurnalynyng taralymy 300 mynnan asty. Iliyas Esen­berlinning "Kósh­pendiler" trilogiyasy osy kezde jalghannyng jaryghyna shyghyp, keudesinen nan pisken úly derjavashyl orystyng kózin "Kýr­singende - Kýn kýr­kiregen, Silkingende - Jer titiregen, Hahaqulap jar salghanda - aspandaghy búlttar jerge qonghan, Ahahulap әn salghanda - aspandaghy qús bitken kólge qonghan; Enkeygenge - enkeygen, Shalqayghangha - shalqayghan; Asqannyng ormanyn otynday órtegen, Tasqannyng kólderin astauday tónkergen; Qysqanda - qu aghashtan bu shygharghan, Syqqanda - qara tastan su shygharghan; Atandy asyqtay atqan, Qarsy kelgendi qazyqtay qaqqan; Alshayyp jýrgen, Taltayyp túrghan" (Temirhan Medetbek) - Qazaq halqyna jalt qaratqan!

Ol bizden alystaghan sayyn, biyiktey beredi.

Men Dimash aghanyng kezindegi Almatyny kórdim. Taudan aqqan asau búlaqtary kóshede sarqyrap aqqan, adamdyq-azamattyq múrat kózge aiqúlaqtana shalynghan shahar edi. Alash eli Shәm­shining әnimen terbelip jatqan júmaq bir dýniyege sýngip ketkenim әli esimde. Búl 70-jyldar edi. Qaraghandydan Almatygha ayaq artqan men Reseyden Qazaqstangha alghash kelip túrghanday alabúrtyp ketip em... Áje­lerimizding Qyzylaraydaghy oy-órnekterin Almatynyng asqaq ghimarattarynan kórgende arqam shymyrlaghan...

Dәuitәli (Stambekov) agham 80-jyldary "Qazaqfilim" móltek audanynan pәter aldy. Almatynyng aru qyzdary da - osynda. Aqyndary da - osynda.

Býginde sol Dәuitәli kókem joq.

Bayaghy "Qazaqfilim" de joq.

Dimash agham da joq...

Dimash patsha kótergen shanyraq búl -

"Qazaqfilim" qalaysha qanyrap túr?

Kýn sәulesi sýietin kýndiz, Týnde -

Ay sәulesi aimalap, jamyrap bir.

Nóserleytin kezi kóp, sulanatyn,

Nu bolatyn kóshesi, bulanatyn,

99 payyzy mahabbat ta,

1 payyzy ghana tek - su bolatyn!

Aq sәldeli Alatau ar jaghynda,

Gýl de - múnda, aq ýlpek qar da - múnda.

Almatynyng arqaly aqyndary,

Óleng oqyp jatatyn barlarynda.

Dozaqtan kep, Júmaqta kisi bolyp,

Sonda biz de jylqyday kisinedik.

Óter tústa Balqashtan oyanasyn,

Tobylghy týs syrasy týsine enip.

Kýy kýnderdi ait sondaghy, by kýnderdi,

Jýrektegi jýitkigen iyirimderdi.

Kórmeydi-au júrt sol "Qazaqfilimdegi"

Bizder qoyghan ne qily  filimderdi.

Júmaq edi ol zaman, Óleng edi

Bólek edi Qyz Jibek, Tólegeni.

"Qazaqfilim" qyzdary Muza bolyp,

Jebep edi kókke ala jónegeli.

"Myng bir týnde" jýrgendey  mәrtebe asyp,

Auyz da - ashyq,

Kóilek te,

Qalta da - ashyq,

Kirip ketip újmaqtyng baqshasyna,

Shygha almay qap jýrushi  ek jantalasyp.

Ýy týbinde shashylghan almalary.

Júmaq baghy Almaty -

Alla baghy!

Saqal-múrtqa aq týsti qalay deysin,

Ótkendi kóp oilaghan shal bolady...

Oyymyz da byt-shyt qoy, sózimiz de,

Batty ma, әlde, zamannyng tezi bizge.

"Qazaqfilim" -Búl da bir ghajap filim.

Óte shyqqan kórinip kózimizge...

«Jas Alash», Jas Alash №3 (15669) 12 qantar, beysenbi 2012