Qazaq әdebiyeti - jauynger hәm kýresker әdebiyet. Orhon-Enesaydyng tasqa týsken jyrlarynan bastap býgingi óreli ólenderge deyin jalghasyp jatqan úly әdebiyetting úzyna boyyna zer salsanyz, aqsýiektikti, ruhy asqaqtaghan kýreskerlikti kórer ediniz.
Keshegi kenes zamanynda da ýzilmegen jauyngerlik әdeby ruhty Tәuelsizdiktik jyldary qazaqtyng tarihy jadynda qayta janghyrtqan bir adam bolsa, ol  -  aqyn, әdebiyettanushy, synshy Ámirhan Balqybek ekenin dausyz.  Talantty adam qay salada da órge shabatyny haq. Ámirhan Balqybekting qalamynan tughan salystyrmaly tariyh, anyz-әfsanalardyng jelisine dәiekti qúrylghan tanymdyq maqalalary men Shynghyshannyng qasiyetti qara nayzasynyng úshynday jarqyldaghan ruhty ólenderi óz oqyrmanynyng sana kókjiyegin keneyte bereri sózsiz.
«abai.kz»aqparattyq portaly ózining tanymdyq dýniyeler beru dәstýrin Ámirhan Balqybekting «Qasqyr Qúday bolghan kez» kitabymen әri qaray jalghastyryp otyr.
«Abay-aqparat»

Álqissa

Qadirli oqyrman!
Biz búl kitapta songhy jiyrma jylda jazylghan dýniyelerimizding әli de uaqyt synyna shydaydy-au, paraqtap ýnilgenderge aitary bar-au degenderin toptastyrdyq. Búl jaghynan alghanda qolynyzdaghy jinaqty endigi otyzdyng ormanynan ótuge taqap qalghan aqynnyng jaqsyly-jamandy óz shygharmashylyghyna esep beru talpynysy dep sanauynyzgha bolady.

Qazaq әdebiyeti - jauynger hәm kýresker әdebiyet. Orhon-Enesaydyng tasqa týsken jyrlarynan bastap býgingi óreli ólenderge deyin jalghasyp jatqan úly әdebiyetting úzyna boyyna zer salsanyz, aqsýiektikti, ruhy asqaqtaghan kýreskerlikti kórer ediniz.
Keshegi kenes zamanynda da ýzilmegen jauyngerlik әdeby ruhty Tәuelsizdiktik jyldary qazaqtyng tarihy jadynda qayta janghyrtqan bir adam bolsa, ol  -  aqyn, әdebiyettanushy, synshy Ámirhan Balqybek ekenin dausyz.  Talantty adam qay salada da órge shabatyny haq. Ámirhan Balqybekting qalamynan tughan salystyrmaly tariyh, anyz-әfsanalardyng jelisine dәiekti qúrylghan tanymdyq maqalalary men Shynghyshannyng qasiyetti qara nayzasynyng úshynday jarqyldaghan ruhty ólenderi óz oqyrmanynyng sana kókjiyegin keneyte bereri sózsiz.
«abai.kz»aqparattyq portaly ózining tanymdyq dýniyeler beru dәstýrin Ámirhan Balqybekting «Qasqyr Qúday bolghan kez» kitabymen әri qaray jalghastyryp otyr.
«Abay-aqparat»

Álqissa

Qadirli oqyrman!
Biz búl kitapta songhy jiyrma jylda jazylghan dýniyelerimizding әli de uaqyt synyna shydaydy-au, paraqtap ýnilgenderge aitary bar-au degenderin toptastyrdyq. Búl jaghynan alghanda qolynyzdaghy jinaqty endigi otyzdyng ormanynan ótuge taqap qalghan aqynnyng jaqsyly-jamandy óz shygharmashylyghyna esep beru talpynysy dep sanauynyzgha bolady.
Endi kitap, onyng qúrylymy jayly az ghana sóz.
Biz kitapty ózara teng dәrejeli ýsh bólimnen týzdik. Birinshi bólim "Qasqyr qúday bolghan kez" dep ataldy. Kitaptyng jalpy atauyna da osy at layyq-au dep úighardyq. Búl bólimge negizinen anau bir jyly, bir kezdesip әngimelesip qalghanda Marat aghamyz (Qabanbay) joghary baghalaghan "Gomer Iliadasy", týrkiler jәne mәngilik qala" sekildi baghzy týrki tarihynan syr shertetin materialdar jinaqtaldy.
Mәkeng jogharydaghy jazbamyz jayly "Ámirhan, taghy da osynday on maqala jazugha oy quatyng jetetin bolsa, halqynnyng aldyndaghy azamattyq paryzyndy, el aldyndaghy perzenttik boryshyndy artyghymen ótegenin" dep edi. Endigi mekeni Aspan bolghan agha ýmitining ýdesinen shygha aldyq pa, ol jaghyna osy bóliktegi izdenisterdi oqyp otyryp kóz jetkize alasyzdar.
Bizdiki qazirshe agha senimin aqtasaq degen niyet qana.
Al ekinshi bólimdi "Aua týstes jyr" dep atadyq. Múnda  ólender, balladalar jәne eki poema toptastyryldy. Eger birinshi bólimdi qazaq balasy aqyl-oyynyng erkin sharlar ruhany kenistigin anghartatyn dýniyeler dep payymdasaq, búl bólimdi aqyndyq shabytpen órnektelgen óz ómirimning qaltarystary men búltarystary, talpynystary men alqynystary, tabystary men janylystary, yaghny ózim kuә bolghan uaqyttyng kýndeligi deuge bolady. Qysqasy, búl jaghynan alghanda, "¬Ómirim - ólenderimde" dep týiindeletin Sergey Eseninning sózine mening de tolyghymen qosylatyndyghymdy aitqym keledi.
Ýshinshi "Kese týbindegi tónkerilgen Fudziyama" dep atalatyn bóliminen oqyrman әdebiyet, óner tóniregindegi oi-tolghamdarymmen tanysa alady. Olardyng da oqyrmangha óz aitarlary bar ghoy dep oilaymyn.
Sóz sonynda osy kitaptyng shyghuyna ruhany qoldau, qarjylay demeushilik jasaghan tughan bauyrlarym Sapar, Aqjol, Auajan, Erboldargha sheksiz alghysymdy jetkizgim keledi. Nanyn adal enbekpen tauyp jep jýrgen olargha Tәnirimning núry jaughay!
Sonymen, býginge deyin jighan-tergenim sizding qolynyzda, qúrmetti Oqyrman!
Jetistigime birge quanyp, kemshin tústaryna keshirimmen qaraytyndyghynyzgha senimdimin.
Tәnirim aldaghy uaqyttarda da ózinizben shygharmashylyq izdenis shiyrlarynda jýzdese beruge jazsyn.

Izetpen Ámirhan Balqybek

BÓRI-NAMA

Atam Balqybekting
ruhyna arnaymyn

Qasqyr qúday bolghan kez

Tilim bertinge deyin, jasym tórt-beske kelgenshe shyqpay jýripti. Sekpil bet nemeresine peyili ynty-shyntysymen qúlaghan qasiyetinnen ainalayyn sary atam sonda yrymdap itayaqtan su ishkizgen kórinedi. Balalyq shaqtyng osy bir әserli sәti keyin ólenge ainalghan:
Jútandaumyn, demen biraq jarlymyn,
Baba yrymy, әlegi emes jarghynyn.
Qyzyl tildi sózge iyiltu ýshin de,
Itayaqtan sudy da ishken bar kýnim.

Itayaqtan sudy da ishkem, sókpegin,
Ayyptargha ózge kýnәm kóp menin.
Yrzyghymdy tabam qazir enbekpen,
Tildi biraq iyemdendim tep-tegin.

Itayaqtan sudy da ishken bar shaghym,
Kez emes-ti ol kónil kýpti, arsa mún.
Sen sharshadyng sәndi quyp, men bayghús,
Baba-yrymgha bagha tappay sharshadym.

Itayaqtan sudy da ishkem, Babanyn
yrymyna minezi jat qalanyn
kóshesinde kóp - kórikti qyzben de,
Qyzyp ketsem yryldasyp qalamyn.

Osy boldy-au zamananyng óleni,
Kóp bolghan song kór sezimi, kóbeni.
IYsi tilge iylikpegen jandargha,
Itayaqpen tamaq bergim keledi,
Qúday saqtasyn.
Jyrlaugha ózge taqyryp tappaghanday, aqynnyng balalyq shaghynda itayaqtan su ishkendigin óleng qylyp jatuy býgingi kýn oisarasymen qaraghanda kýlkili kórinui mýmkin, biraq jan-dýniyesi, jýris-túrysy yrym men nanymnan túratyn baghzy kóshpeli ýshin búl eshqanday da býirekten siraq shygharar oghash qylyq emes-ti. Maghan, býgingi qalalyqqa, til qadiri, sóz kiyesine jaryq dýniyede dәl kóshpeli týrkilerdey jauapkershilikpen qaraghan halyq arghy-bergi tarihta bolmaghanday seziledi.
Jauymen betpe-bet shayqasta r-gha, qaharly yrylgha tili kelgen jan, sanasy oyau bolsa, onasha otyryp sóz qadirin de, tanym bastauynda jatqan tanba tórkinin de zerdelep týsine almaq. HH ghasyrdyng ekinshi jartysynda sýiikti nemeresine yrymdap itayaqtan su ishkizgen sary shal osydan ýsh jarym myng jylday uaqyt búryn payda bolghan kóshpeliler dýniyetanymynyng jazylmaghan, qaghaz betine týspegen qaghidasy boyynsha әreket jasap jatqandyghyn týisindi me eken? Qaydam. Biraq shal әreketining astarynda kim-kóringenge syryn aldyra bermeytin qúpiya dalalyq danalyqtyng úshqyny jatqandyghyna eshkim de kýmәndana almaydy. Bizding mindet, mine, osy, úrpaqtar sanasynda sәulesining ózi emes, kólenkesi ghana anda-sanda eles berip ótetindey dәrejege deyin qúldyraghan sol baghzy da jana tekti dalalyq danalyqtyng qaysybir tústaryn qayta qalpyna keltiruge әreket jasaugha talpynyp kóru bolmaq.
Alghashqy әngimemizdi qazaqta kiyeli jeti qazynanyng qataryna jatatyn, jogharyda ózimiz ólenge keyipker etken it maqúlyghymen tamyry bir tabighattyng tól perzenti bóriden, dәlirek aitqanda, býkil týrkige ortaq qasqyr miyfi men toteminen bastasaq dep otyrmyz.

Allegoriya ma? Aqiqat pa?
Tosyn pikir syngha úshyraydy. Tipti jazagha tartyluy da mýmkin. Búl sózimizge siresip qatyp qalghan din dog¬ma¬laryna qighash keletin janalyqtary ýshin týnekti orta ghasyrlarda otqa órtelgen, shirkeuden alastalghan Djordano Bruno nemese Galiyleo Galiyleylerding ashy taghdyrlary әbden dәlel. Biraq olar aragha birneshe ghasyrlar salyp ba¬ryp bolsa da jenip shyqty. Shirkeu, din ózderining jenil¬gen¬digin moyyndady. Jalpaq júrttan keshelikteri ýshin keshirim súrady. Al sol orta ghasyrlarda aqiqatty izdep alasúrghan ghalymdaryn sonyna shyraq alyp týsip qudalaghan Shyghys әli kýnge óz qateligining kesi¬rinen onala almay keledi. Múhammed ghalayssalamnyng «Tipti Qytayda bolsa da bilim alugha úmtylyndar, nege degende, bilim alugha әrekettenu - әrbir músylmannyng paryzy» degen әigili hadiysin ayaq asty etken islam әlemi bolsa Batys órkeniyeti tepkisining astynda.
Mine, sening aitpaq pikiring de osynday qalypty týsinikting «basyn jaryp, kózin shyghararday sipatta». Ol janalyghyng «Týrkilik qasqyr totemi men jebirey jalghyz qúdayynyng týbi bir» degen tújyrymmen týiindeledi. IYә, múnday janalyghyna sarabdal, saliqaly pikirler estimek týgili, óz jeke basyng men esinning dúrys-búrystyghy nәgýman bolary anyq. Júrt seni bir auyz sózben «auysh» dep ataytyn bolady. Bәlkim, kýletin de bolar. Meyli, kýle bersin. Al sen óz janalyghynnyng aqiqat ekendigine kәmil senesin. Senbegende!..
Týrki halqy ózin Qasqyr-anadan taratady. Biraq ol ony eshqashan, Qúday yaki, Tәniri dәrejesine kótermegen-di. Týrkiler ózining qanshyq qasqyr men shalajansar balanyng nekesinen taraghandyghyn, bar bol¬ghandyghy, qúdireti sheksiz Jaratqannyng bir keremeti dep qana týsinetin.
Kóne Mysyr senimderi men keyingi ýndi-iran jәne semit dinderining bastauynda túrghan әri jer betindegi eng alghashqy monoteistik din sanalugha tiyis tәnirshildik nege qasqyr totemining tasasynda qalyp qoymady? Týrkide nege aldymen Tәniri, sodan keyin ghana baryp qasqyr auyzgha alynyp keldi? Búl saualdargha tәnirshildikting tamyry terende jatqan san myng jyldyq tereng tarihy barlyghymen ghana jauap beruge bolady. Ras, aramyzda Tәniri men totemdi ózara shatastyryp, baghzy týrki bitkendi pútqa tabynushy qylyp shygharghysy keletinder de bar. Babalaryn aqymaq sanau, anyz ózeginen aqiqat bol¬¬¬-my¬¬syn tany almau bilimsiz úrpaqty osylay adastyrady. Mәsele múnday jalghan pirәdarlardyng qasqyr miyfi men totemi qay kez, qanday uaqyttar aralyghynda payda bolghandyghyn bilmeytindikterinde. Áriyne, bilmegen u ishedi. Bizdinshe, qasqyr miyfi kóshpeliler Tәnirisi Qosózen aralyghy men qasiyetti Nil jaghalauynda kóne Mysyr men bayyrghy semit halyqtarynyng kózin ashqannan kóp keyin, jebireyding jalghyz qúdayymen (IYegova) bir mezgilde, iyә-iyә, dәl bir mez¬gilde dýniyege kelgen-di. Múnymyz qúr jalang qyzyl sóz bolmas ýshin, osy arada endi týrki qasqyr miyfining ózin birshama sóiletip alayyq.
Kóneden jetken anyz boyynsha kórshiles jau taypa bir úlys eldi tútqiyldan shauyp, qyryp tastapty-mys. Qyrghyngha úshyrap, qynaday qyrylghan elden erkek kindiktide jalghyz ghana úl qalghan kórinedi. Qúdaydyng keremetimen, sol úldy qanshyq qasqyr tauyp alyp, asyrap, jetildiredi. Keyinirek, bala erjetkende, ekeuining ózara jaqyndasuynan saydyng tasynday on bala dýniyege keledi. Sol balalardyng biri Ashina Týrki, yaghni, Qasqyr týrki atanyp, býgingi týrki halyqtarynyng negizin qalapty. Anyz týbirinde qanday naq¬ty tarihy oqigha jatqandyghyn býgingi kýni, arada jatqan ondaghan ghasyrlardan keyin tap basyp aitu qiynnyng qiyny-aq. Degenmen әrekettenip kóruge bolady. Ol ýshin ózimizge belgili anyzdy tórt tarau nemese ýzikke bólip qarastyrghan qolayly. Birinshi ýzigi - qyrghyngha úshyraghan halyq. Ekinshi ýzik - balany asyrap alghan qanshyq qasqyr. Ýshinshi ýzik - qanshyq qasqyr men keyin erjetken balanyng nekesinen dýniyege kelgen nәresteler bolsa, tórtinshisi - sol nәrestelerding birinen taraghan ashina týrkileri. Býgingi adam oi-qiyaly biz taraushalargha bólgen anyzdyng alghashqy jәne songhy ýzikterin ghana shyndyq retinde qabylday alady. Al ekinshi, ýshinshi ýzikter naqty ghylymdar tarapynan qatal syngha úshyramaq. «Jaraydy, jalghyz qalghan ba¬lany qanshyq qasqyr asyrap-aq alsyn, ómirde múnday oqighalar bar, biraq adam balasy men úrghashy qasqyrdyng jaqyndasuy, dýniyege úrpaq әkelui, búl degening endi...» deydi olar. Yaghni, anyzdyng tuuyna týrtki bolghan tarihy oqigha (al múnday oqighanyng bolghandyghyna shәk keltiruge bolmaydy) kele-kele ony bayandaushy jandardyng aqyndyq qiyaly qúdiretimen adam tanyghysyzday metamorfozagha úshyraghan. Yaki, túspaldy nemese astarly allegoriyagha ainalghan. Bәlkim, anyzdyng ózi de bizge belgili býgingi núsqasynda, negizinde jatqan naqty oqigha jer betinde kórinis berip, dýbirletip ótken mezgilderden ondaghan ghasyrlardan keyin payda bolghan bolar? Búlay boluy da әbden mýmkin ghoy. Mysaly, Kýnge jetem dep mert bolghan Faeton apaty nemese Troya qyrghynynyng biri gharyshta, endi biri jer betinde bolghan tarihy oqiy¬ghalardyng aqyndyq qiyalmen әspettelip, әrlengen janghyryqtary ekendigin býgingi ghylym naqpa-naq dәleldep berip otyrghan joq pa? Biraq Faeton kýnning qyzuyna shydamay kýl-talqany shyqqan nemese toghyz jyl berispegen Troya bir týnde otqa oranghan mezgilde zaghip Gomer men qiyaly Ovidiylerding de ol oqighalardyng manynda bolmaq týgili myna jaryq dý¬niyege әli kelmegendikteri belgili emes pe! Olay bolsa, qiyalmen kóm-kerilgen qasqyr miyfining astarynda da myna ómirde rasymen-aq bolghan oqigha jatyr dep boljam jasaugha әbden qaqymyz bar.
IYә, syry terende jatqan anyz qúpiyasyn ashu ýshin ózimiz shyndyqqa janasady dep tapqan birinshi jәne tórtinshi ýzikke basa salmaq salghanymyz jón. Mine, týisikke osy arada birinshi ýziktegi shapqynshy jau ornynda alghashqy, bayyrghy núsqada «dýley tabighy apat bolghan bolsa she?» degen oy keledi.
Anyghyn aitu kerek, uaqyt óte kele tabighy apattyng zardaby úmytylyp, jaugershilik ruhta tәrbiyelengen, ózi de nayza-qalqan asynyp at ýstinde ómir ótkizui mýmkin dala aqyny qyrghyn sebebin býgin bolmasa, erteng qylysh týiistiretin kórshilerine audaryp jibergen boluy әbden-aq qisyndy jayt. Múnday patriotizmi ýshin dala aqynyn eshkim de kinәlay almaydy. Mif astaryna ýnile qarasaq, mine, osynday da sarynnyng bar ekendigin angharar edik. Sosyn kóneden jetken qasqyr miyfi núsqalarynyng birinde tútqiyldan shabuyl jasaghan kórshiles taypa turaly bir auyz sóz aitylmaytyndyghyn da úmytpaghan jón. Tek josaday qyrylghan halyq qana bar. Bәlkim, bizdi anyz ayasynan shyndyqty tanugha bastaytyn jol osy bolar?

Qasiyetti sóz bayany
Sen bir maqalanda («Au-u-u». Qasqyr miyfi men totemi qúpiyasyn sheshuge talpynys, «Parasat» jurnaly, 1997, №10) qas¬qyr miyfining negizinde ózimizge kýndelikti tirshilikten tanys bóri beynesi emes, qasiyetti «au» sózi jatqandyghy turaly jazghansyn-dy. Uaqyt óte kele osy kiyeli sóz kәdimgi qasqyr obrazymen úshtasyp, totemge ainaldy degen edin. Mifting ekinshi ýzigi boyyna jasyrghan qúpiyanyng sheshimi osynday ekendigine dau joq. Kiyeli sózding simvoldyq mәni bar zatqa (búl jerde januargha) ainalu prosesi úrpaqtar sanasynda sandaghan ghasyrlar boyy ýzdiksiz jýrip jatty. Nәtiyjesinde aqyndyq qiyal¬¬dyng jemisindey әdemi de qaharly qasqyr miyfi dýniyege kel¬di. Óitkeni, endigi búlynghyr tarih qoynauynda qalghan әldebir kezderi baghzy týrkilerding jan-dýniyesin qozghap, qysyltayang sәtte qorghan bola bilgen Sózge (iyә, týrkilerdi qasqyr emes, kiyeli sóz qorghap qalghan) Tәniri qúdiretimen osy maqúlyqtyng da tili keletin. Kýlkili bolsa da aitayyq, tansәride múnaragha shyghyp alyp sarnaytyn músylman azanshysynyng bay¬yrghy bir kezderdegi dalalyq proobrazy da sol sertten taymas jigitting beynesindey kókjal Qasekeng edi. Majarlarmen shayqasqa kirer aldynda qypshaqy elding kósemi Bonyak hannyng onasha ketip, qasqyr bolyp úlityndyghynyng osynday qúpiyasy bar. Sebebi, onyng arghy tegi de basqa emes, osy kókjal Bóri bol¬ghan!
Jazba tarihta HI-HII ghasyrlarda qypshaqtarda Bóritegiler Ordasynyng bolghandyghy turaly naqty derekter bar. Olar da ózderin týrkilerding arghy atasy - (dәlirek aitqanda anasy) qasqyrdan taratatyn. Bóritegiler Ordasynyng (Orda atauy da qasqyr totemimen baylanysty) kósemi Bonyak han bir mezgilde osy senimning bas abyzy da edi. Orys jylnamasynda onyng majar-vengrlermen Vyagrede 1097 jyly bolatyn shayqastyng aldynda Tәnirge qalay siynghany turaly jazylady: «y yako bysti polunoshy y vstav Bonyak otieha ot raty y poche vyty volchiskiy y otvysya emu volk y nachasha volsy vyti» (S.A.Pletneva. «Han Bonyak y ego vremya» Problemy arheologii. L. 1978. Vypusk 2. str. 179). Búl jerde bizding nazar audarugha tiyisti túsymyz Bonyak hannyng óz sarbazdarynan bólek ketip, qasqyr siyaqty úlugha kirisken sәti bolsa kerek. Au-u-u... Au-u-u... Au-u-u... Kiyeli sәt. Týrkilerdi qasqyrgha taghzym etkizgen de osy syry terende jatqan Au-u-u edi. (Býgingi qaysybir islamnan ózge dinderge kóz alartyp qaraugha beyim bauyrlarymyz osy sәtting kuәsi bolsa, «oybay-au, myna Bonyak hanyng naghyz buddashy ghoy» dep shu shygharar edi. Sosyn qosyn arasynda jalghan ýrey tudyrghany ýshin basy qaghylar-dy. Áriyne, basy bolsa. Degenmen mineuge ýiir bauyrlardyng ýreyining de jany joq emes. Buddizm AUM-ymen týrki Au-u-u-ynyng týbiri bir deuge bolady. Tek ony anghara bilu kerek).
Adamzat jady ózining sanaly ghúmyrynda basynan keshirgen dýrbelender men tabighy apattardy eshqashan úmytpaghan. Tarihy paraqtargha tirkeluge uaqytynan keshikken derekter sóz, yrym, ghúryp-dәs¬týr, mif tasasynda jasyruly. Tek olardy bayqay biletin tanym kózi kerek. Pisken alma eshqashan óz aghashynan alysqa týspeydi. Yaghni, aqyn qiyaly da (mif tudyrushy) qansha súrapyl bolghanymen, bastapqy naqtylyqtan tym alshaq ketui mýmkin emes.
Shynynda da, mif tudyrushy Aqyn oqighany bayandauda negizgi jeliden tym alys¬qa kete qoymaghan bolyp shyqty. Ol bar bol¬ghany, bolghan oqighany dalalyqtardyng tarpang dýniyetanymyna say layyqtap, sheberlikpen kórkemdey bilgen. Shamasy, onyng býgingi úrpaqtarynyng miyna syimay jýrgeni de sol baghzy zamanghy erkin dala poeziyasynyng kórkemdik әdis-tәsilderi bolar?!
Bizdinshe, kórkem qiyal tasasyna jasyrynghan shyndyq mynau: balany qútqarghan qanshyq qasqyr emes-ti. Sol sebepti ol Ashina týrkining anasy da bola almaytyn. Yaghni, balanyng anasy úzyn búrymdy, altyn qúrsaqty kәdimgi әiel zatynan edi dep týsingen dúrys. Mif pen naqty ghylym arasyndaghy ózara týsinispeushilikti osylay sheshuge bolady. Jóni de sol. Jer betinde adam qiyalynan jýirik eshtene de joq. Sen birde amerikalyq ýndister jayly filim kórip otyryp, olardyng bir bitimge kelerde «hau» dep aiqaylasatynyn bayqap qaldyn. Ýndistegi «Hau» men týrkidegi «Au»-dyng arasy alshaq bolmasa kerek. Shyghys danalyghy «Qas qaghym sәtte qyryq myng jyldyng tarihy bar» deydi. Olay bolsa, jal¬ghyz auyz sózde de býkil adamzat tarihyna qatysty syr jatuy mýmkin ghoy. Bolmasa, myna ghajayypty qalay týsindiruge bolady? Álemdik mifologiyadan «Au» sózine tikeley qatysy bar ondaghan derekterdi úshyrata alasyz. Solardyng eng qyzyqtysy - ýndisterding snohimish taypasynan jazylyp alynghan anyz. Olar: «Kóne bir zamandarda aspan jerge tónip túratyn bolghan eken. Adamdar belin jazyp erkin jýre almaytyn bolghandyqtan, tirshilik etu tym qiyn edi. Uaqyt óte kele adamdar búlay úzaqqa bara almaymyz, enseni kótertpey arqadan basqan aspandy qalayda kóteru kerek degen oigha keledi, búl múratty qalay jýzege asyru kerektigi jayly aqyldasady. Ár halyq әr jaqta ghoy, olay bolsa bir taypanyng kýshimen alyp aspandy qalay kóteru mýmkin? Adamdardy qatty qamyqtyr¬ghany da - osy. Degenmen «kóp týkirse kól» emes pe, onyng da amaly tabylghan. Danyshpandardyng kenesinen son, jan-jaqqa habarshylar jiberilip, jer betining әr nýktesindegi ómir sýretin adam balasyna bir mezgilde «au-u» dep aiqaylasyn degen tapsyrma beriledi. Shynynda jer betining barlyq boylyqtary men endikterinen bir mezgilde «au-u» degen aiqay shyqqanda, qorghasyn búlttay bolyp jatyp alghan aspan sәl kóterilgendey bolghan. Quanghan adamdar «au-u-u-u» dep aiqayla beredi, aiqaylay beredi. Alyp aspan da birinshi adam, sosyn terek boyynday, keyin qús úshatynday biyikke alystaydy. Kóterile-kóterile býgingi qalpyna keledi. Adamdar belin jazyp, denesin tiktep, emin-erkin ómir sýre bastaydy. Adamzat birligining quatyn kórsetetin sol bir ghajayyp kezderden estelik retinde, biz әli kýnge kanoe eskende «au-u» dep aiqaylaymyz», - dep әngimeleydi (Immanuil Velikovskiy, «Stolknovenie mirov», Rostov-na Donu, «Feniks» baspasy, 210-bet).
Áriyne, búl anyz. Kәduilgi kóp anyzdyng biri. Tek keyipkeri qasqyr miyfine úiytqy bolghan «Au» sózine tel qozyday úqsas de¬meseniz. Al múnday úqsastyq bekerden-beker bola ma?! Demek, әldebir kezderi jer betindegi býkil adamzat balasyna qater bolyp tóngen әldeqanday tabighy apattyng bol¬ghandyghy ghoy. Jәne jer betining ekinshi jarty sharyndaghy ýndis anyzy da, týrki qas¬qyr miyfindegidey, býkil adamzat balasyn apattan alyp qalghan «Au» sózi bol¬ghan¬dy¬ghyna megzeydi. Kezdeysoqtyq pa? Mýmkin emes. Bәlkim, hristian dinining «Kiyeli habarlarynyn» birindegi «Basynda Sóz boldy, Sóz Tәniride edi, jәne sóz Tәniri bolatyn» dep keletin tәmsil tasasynda da osy «Au» sózine qatysty qúpiya jatqan bolar? Birden aitayyq, múnday batyldyqty ózgening senimine arsyz qol súghu emes, jeke adamnyng bir sóz tónireginde órbigen oy terbelisi dep qana týsingen jón.

Qúday men qasqyr úshtasqan sәt
...Týisik aldamapty. Hristiandar «Tәurat» arqyly jebireylerden alghan iudaizm qúdayynyng da bastapqy aty «Yau» nemese «Au» bolyp shyqty. Ataqty «Kitaphana¬nyn» avtory, tarihshy Diodor Músa ghalayssalamnyng Sinay tauynda negizgi on qaghidany Yao nemese Yau (Yahiya nemese Yahve sózderining týbiri) esimdi qúdaydan alghandyghyn jazady (Immanuil Velikovskiy, «Stolknovenie mirov», Rostov-na Donu, «Feniks» baspasy, 113-bet). Bayqaysyz ba, týrkilik qasqyr totemi iudey bauyrlarda jalghyz Qúday dәrejesine kóterilip ketken. Osy jerde Tәnirisin tanymay qalyp, týrkiler qatelesti me, әlde qasqyrdy Qúday qylyp jiberip jebirey aghayyndar aljasty ma degen saual ózinen-ózi tuyndaydy. Áriyne, búl, bar bolghany, oy oiyny ghana, múnday qaterli súraqtyng tuyndauy da, boluy da mýmkin emes. Bәrine tosqauyl bilmes adam qiyaly ghana kinәli edi. Týrkiler Tәnirisin tanymay qalghan joq, onyng meyirim-shapaghatynyng kórinisi retinde nebary qasqyr turaly mifti oilap shygharumen ghana shek¬teldi. Al jebirey halqy bolsa ózining jalghyz Qúdaygha degen yntyzarlyghyn bayqatyp alghan bolatyn. Nәtiyjesinde bastap¬qy dybystaluyndaghy Au, keyingi núsqalaryndaghy Yahve qúday dýniyege keldi. Al aty on týrli, meyli, jýz týrli bolsyn, jalghyz Qúdaydyng aty Au-Yau nemese Yahveden búryn Tәniri bolghandyghyn zerdemizden shygharyp almasaq bolghany.
Endi iudey Qúdayynyng bastapqy esimi nelikten Au bolatyndyghyna az-maz toqtala keteyik. Ol ýshin jebirey halqynyng Músa ghalayssalamnyng basshylyghymen Mysyr qúldyghynan qashqan kezde jer betinde kórinis bergen oqighalargha, olardyng se¬bepterine ýnilu kerek. Búl tabighy apattar Jer-Ana betinde birinen keyin biri qaytalan¬ghan qasiretti uaqyttar edi (Qasqyr miyfindegi qandy qyrghynnyng «tәurattyq», yaky je¬bi¬reylik núsqasy dep týsingen jón). Jerge tónip kelip qalghanday bolghan aspandy әldebir qúdiretting kýshimen payda bol¬ghan dybystyng keri laqtyryp jibergeni de ras. Áldeneshe tәulik boyy qarasyn kórsetpey qoyghanday bolghan kýn de sodan keyin qayta jarqyrap shygha kelgen. Tabighattaghy múnday qúbylysty býgingi ghylym tilimen bylaysha dәiektep týsindiruge bolady: shamasy, tym jaqyn kelgen әldebir qúiryqty júldyz kesirinen nemese kórshi planetalarmen óris kýshin talastyrudan son, bәlkim, gharyshta qanghyp jýrgen shoyyn tastardyng biri qúlaghannan keyin orbitasynan shyghyp kete jazdaghan Jer shary ynyranyp baryp, Kýn jýie¬sindegi býgingi ornyna sәtimen týsken bolsa kerek. Apat zardaby birneshe apta nemese ailargha sozylghandyghy da anyq («Tәurattaghy» osy kezderi kórinis beretin oqiy¬ghalardy eske alynyz). Osy birneshe ondaghan tәulik ishinde adam sanasyna úyalap qalghan ýrey-qorqynysh janaghy qútqarushyday bolyp estilgen dybysty Jaratqannyng ózining ýni dep qabyldaugha molynan jetip-artylatyn. Eki jarty shardaghy adamdar qiyalyn terbep, qúdaylar men qútqarushy qaharmandar jayly әfsanalar tudyrghan ol dybys bizge qasqyr miyfinen belgili «Au-u-u» nemese qysqasha «Au» edi. (Iudaizm dinining auyzeki әngimelerinde búl kezderi Tәnirining dausyn jer betining ar jaq, ber jaghyndaghy jetpis halyq estidi dep әngimelenedi. «Au» sózine baylanysty әngimelerding jer betining týkpir-týkpirinde kezdesetindigining sebebin osy kónekóz jetpis halyqtyng úrpaqtaryna qaldyrghan múrasy dep týsingen jón). Dybys nemese sóz iyesi de belgili. Kenistikte terbelip baryp, býgingi beldeuine qayta týsken Jer-Ana bolatyn. Ol kezdi eski kitaptar «Ózender arnasynan auytqyp, tik kóterilgen tenizder qúrlyqty shayyp kete jazdaghan zaman edi» dep suretteydi.
Qasqyr miyfining ekinshi, ýshinshi ýzikterin ózge bólikterimen shynayy baylanystyratyn aqiqat jeli osynday. Kýn jýiesinde oryn aluy әbden mýmkin bolghan kezekti alapat apattan Jer-Ana aman hәm jenimpaz bolyp shyqty. Odan estelik retinde әr qúrlyq, әr halyqtarda ózderine tәn renk-boyaumen bayandalatyn anyz әngimeler qaldy. Ejelgi elladalyqtar anadan tughan alyp úldary Gerkuleske aspandy kótertkizse, qytaylyqtar sol kezdegi әmirshisine Yao nemese Yau degen esim berdi. Ýndi buddashylarynyng babalary «AUM» dep dybystalatyn qasiyetti mantrany úrpaqtaryna múra etip qaldyrdy. Jebirey qauymy bolsa Jaratqan on negizgi qaghidany Músa ghalayssalamgha osy joly týsirdi dep sanady. Baghzy týrkiler bolsa Jer-Ana men Qasqyr-Anany astastyra izet tútty. Arada tabighi, bәlkim, gharyshtyq apat zardaby kómeskilenip ne úmytylatynday biraz uaqyt ótkesin, aqyn qiyaly kórshiler tarapynan jasalynghan ayaushylyq bilmes qandy qyrghyndy oilap shygharatyny da sondyqtan. Oqighanyng shyndyqqa jaqyndaytyn interpretasiyasy da osy edi. Týrki qauymy qoldan Qúday jasamady, qolynan kelmes isti moyyndaryna artyp pende balasyn da mazalaghan joq. Tek shabyty súrapyl aqyndyq qiyalgha ghana erik berdi.
IYә, solay, qasqyr miyfi men totemining kemi ýsh myng jyldan asatyn tarihy bar, ol adamzat balasynda Úly Ana jalghyz-aq ekendiginen, onyng esimi Jer-Ana dep atalatyndyghynan syr shertedi.
Osymen qasqyr miyfi jayly әngimemiz de tәmamdalyp qaldy.
Tәnirim Jer-Anamyzgha bizding baghymyzgha myndaghan, milliondaghan jyldar ghúmyr bere kórgey.
Tilegimiz qabyl bolsyn, Au-m-iyn.
(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»