Keshe Armeniya alghash ret Reseyden kómek súrady. «Ázerbayjan әskerleri bizding shekaramyzgha jaqyndap qaldy, Resey bizge 1997 jylghy eki el arasyndaghy kelisim boyynsha kómek berui tiyis» dep Pashinyan A4 formatta Times New Romanmen tabaqtay etip kózining jasyn kóldetip hat jazdy. Osy haty arqyly negizi ózi fronttaghy sәtsizdigin moyyndap qoydy. Hat lezde Mәskeuge jetip, oghan Putin bylay dep jauap qatty. «Pasheke, kómek-mómekten bas tartpaymyz, aitylghan sóz, atylghan oq kәneshni, biraq úrys qimyldary Armeniya aumaghyna ótse ghana әskery kómek beremiz. Nu ty poymi» dedi. Ádemi jauap negizi.

Nege Armeniya Reseyden kómek súrady, nege ODKB-dan emes? Óitkeni ODKB mýsheleri Erevangha kómek bergisi kelmeydi. Ol anyq. Ondaghy Qazaqstan men Qyrghyzstan soghystyng alghashqy kýnderinen bastap ashyq aitpasa da Bakuge býiregi búryp túr. Biz «Týrki Kenesi» úiymy arqyly Armeniyany qatang aiyptadyq. Ol úiymgha 2018 jyldan beri qazaq basshylyq etude. Barda qalasyn basqynshy sodyrlar atqylaghan sәtte Ázerbayjandaghy elshimiz Armeniyanyng әreketin qatang syngha aldy. Biz ýnemi «bauyrmyz, týbimiz bir, tilimiz úqsas» deumen kelemiz. Búl әriyne Erevangha týsinikti til. Myng jerden bir odaqta bolsaq ta, biz Ázerbayjangha oq atpaymyz degen til. Qyrghyzstannyng jaghdayy da tura sonday. Sondyqtan Armeniya kómekti ODKB-dan emes, birden Mәskeuden súrady.

Nege Mәskeu kómekti naqty beretinin aitpady? Ia, Mәskeu jauap qatty. Biraq jauapta «úrys qimyldary Armeniya jerine ótse, onda biz kelisimge say әreket etemiz» dedi. Búl әdemi jauap. Putin úrys qimyldarynyng Armeniya jerine ótpeytinin biledi. Ázerbayjannyng maqsatyna ol mýlde kirmeydi. Jeti audanyn qaytaryp alsa boldy, sol maqsat. Tipti Armeniya jerine Ázerbayjandy Resey ghana emes, Týrkiya da kirgenin qalamaydy. Sebebi Armeniyagha kiru degen sóz, Reseyding de, Týrkiyanyng da soghysqa ashyqtan ashyq kirisuine tura keledi degendi bildiredi. Ol qazirgi tanda Putinge de, Erdoghangha da kerek emes. Ol bizge de qajet emes. Óitkeni Mәskeu degenimiz ODKB, Ankara degenimiz NATO. Týsindiniz.

Endi jaghday qalay bolmaq? Mening subektivti oiymsha, mýmkin ol qate bolar, Ázerbayjannyng sәtti joryghy Pashinyandy taqtan taydyrady. Armyandar ózderi-aq ony alyp tastaydy. Oghan sebep kóp. Bir aidyng ishinde Armeniya 3 mlrd dollar bolatyn qaruynan aiyryldy. 2019 jyly Armeniya budjeti 3,35 mlrd dollardy qúrady. Yaghny soghysta bir jyldyq budjetti jaghyp jiberdi. Bir ghana aida. Al endi әskery budjet boyynsha qarasaq, Armeniya 2020 jyly 600 mln dollar bólipti. Menimshe kóbeytilip kórsetilgen, tipti solay bolghan kýnning ózinde bir aida Armeniya 5 jyldyq әskerge ketetin qarjyny artilleriya men Bayraktardyng astynda kýlge ainaldyrdy. Búny halyq keshire me?!

Soghysqa attanghandardyng 80% 19-21 jasyndaghylar. Áliyev resmy týrde 5 mynnan astam jau sarbazy mert boldy deydi. Ómir kórmegen, jap-jas úldarynyng negizsiz, maghynasyz soghysta opat bolghanyn halyq keshire me?! Ákeleri úmyta ma?!

Soghystyng nәtiyjesi belgili. Qazirding ózinde aiqyn. Pashinyan qansha arandatsa da, Ázerbayjan qaqpanyna týspey keledi. Endi Reseydi úrys dalasyna engizu ýshin birneshe negizsiz aqparat shyghardy. Býgin Resey BAQ-taryn «Armeniya-Ázerbayjan shekarasynda reseylik eki sarbaz qaza tapty» degen aqparat basty. Maqsattary Resey qoghamy arqyly Mәskeuge qysym jasau, soghysqa aralastyru, biraq Mәskeu oghan kónbeydi. Erevandaghy Resey elshiligi «Búl shyndyqqa janaspaydy, ótirik. BAQ kózderin aqparatty tekserip taratudy súraymyz» dep mәlimdedi. Sóitip Pashinyan qúrghan kezekti túzaq bos qaldy.

Tauly Qarabaqtyng ózine keletin bolsaq, úrys qimyldary kýn sayyn Hankentige jaqyndap keledi. Býgin әzerbayjan әskerleri Shushagha kirdi degen aqparat taraghan edi. Áli naqtylanbady. Tipti separatisterding basshysy Araik Arutunyan dron soqqysynan óldi degen de mәlimet bar. Onyng da ras-ótirigi әzirge belgisiz. Armeniya tarapy ótirik dese, Týrkiya jaqyn uaqytta viydeo dәlel kórsetemiz dedi. Kýtemiz endi, basqa amal joq.

Al jalpy kesirtkening qúiryghyndaghy janynday ghana jany qalghan basqynshylar Shusha manynyng ormanyn órtep әlek. Sóitip qyzyl órt әzerbayjan әskerin algha jyljuda kedergi keltiredi, al qoy týtin drongha bóget bolady dep oilaydy. Azdap qiyndyq keltirip jatqany ras, biraq búl әskerding algha jyljuyn týbegeyli toqtata almaydy. Sasqan ýirekting әreketi ghoy. Áne-mine Shusha alynyp, Hankenti qúlaydy-au. Mine, tura sol minutta, tura sol sekundta armyan halqy búl sәtsizdikting bәrine kim kinәli ekenin izdey bastaydy. Ol – Pashinyan! Ony soghysqa qoynyndaghy qatynyn, et jýregi balasyn jibergeni qútqara ala ma? Qaydam...Uaqyt kórsetedi.

PySy: Týbi Pashekenning ornyna Reseyge barynsha tiyimdi kandidat keletin siyaqty. Al eger osynyng barlyghynan keyin Pashinyandy halqy taqtan taydyrmasa, onda bilmedim onda shokpyn)

Ashat Qasenghaliyding jazbasy

Abai.kz