Aqparat qúraldarynda jariyalanghan resmy derekterge sýiensek, biyl alghashqy 8 aida 130 mynnan asa otbasyndaghy zorlyq-zombylyq faktisi tirkelipti. Biraq kinәlilerding tek 2500-i ghana әkimshilik jazagha tartylypty. Kópshilik jaghdayda eki jaqtyng kelisimi boyynsha qylmystyq is tergelmey, jabuly qazan jabuly qalady nemese sot mәseleni sózbúidagha salyp, naqty sheshim qabyldanbaydy eken.

Kýieuining ýstinen shaghymdanghan bir әielding aryzy 9 ay boyy qaralyp, qylmyskerge shara qoldanylmaghan. Ótken jyly kýieuinen zorlyq-zombylyq kórgen mynnan asa әiel, birazy jas sәbiylerimen, qúqyqtyq qorghau oryndaryn panalaghan. Pandemiya, әsirese tótenshe jaghday kezinde, otbasyndaghy zorlyq-zombylyq arta týsken. Qylmys jasaghan 10 adamnan tek  2-3 ghana zang aldynda jauap beripti.

Áyelderding qúqyghyn qorghau jayly memleket qanshama zang qabyldaghanyna qaramastan otbasynda әrbir besinshi әiel kýieuinen zorlyq-zombylyq kóredi eken. 2019 jyly 2480 әiel men qyz zorlyqqa úshyraghan, 742 nәzik jandy ózine qol júmsaghan.

Qoghamymyzdagha qatygezdikting kelesi bir týri, oqushylardyng arasyndaghy tóbeles, úryp-soghudan qaytys bolghan qyrshyn jastar bar. Ótken jyly Týrkistanda jeti jasar jasóspirimdi jogharghy synypta oqityn balalar birneshe ay boyy jәbirlegen. Jәbirlenushining әjesi astanagha baryp shaghymdanghannnan keyin ghana qylmyskerler belgili bolyp, mektep diyrektory men synyp jetekshilerine, búzaqylardyng ata-analaryna shara qoldanylghan. Jaqynda Pavlodarda alty jasar erbalany zorlaghan 28 jastaghy jigit, Sәtbaev qalasynda bes jasar qyzgha angandyq jasaghan 62  jastaghy qymysker ústaldy. Almaty oblysynyng Ýshtóbe qalasynda 27 jasar әiel 2 jastaghy balasyn óltirip, tonazytqshyqa salyp qoyghany belgidi boldy. Jana tughan nәresteni qoqys jәshigine nemese kóshege tastap ketuding bes oqighasy tirkelgen túr. Órimdey jas qyzdar tóbelesip, bir-birining búrymdarynan tartyp, sýirep asa qatygezdik kórsetkeni viydeo arqyly taratylghan. Al basyna oramal tartyp, betin túmshalap, etegi jerge sýiretiletin úzyn kóilek kiygen   boyjetkenderding bir birimen tóbelesui tipten masqara emes pe? Ótken jyly әskerde 150-den asa әlimjettilik oqighasy tirkelgen, múnday qylmys jóninen Qazaqstan aldynghy qatardaghy on elding ishinde kórinedi. Otan aldyndaghy boryshyn atqaryp qaytsyn dep attandyrghan azamattyng ornyna mýrdesi salynghan tabyt alghan ata-analar da bar. 

BÚÚ-nyng resmy derekterine qaraghanda, Qazaqstanda otbasyndaghy zorlyq-zombylyqtan shamamen 400-den astam adam qaytys bolypty. Qatygezdik pen jauyzdyq, jantýrshigerlik oqighalar qalypty jaghdaygha ainalyp barady. 50-den asa elde zorlyq-zombylyq jasaghandargha, sonyng ishinde Fransiyada 20 jyldan asa qamau jazasy kesiledi eken. Jaqynda rahymshylyq jasau maqsatymen qatal jazany mýlde alyp tastau jóninde Preziydent úsynys jasady.

Kýndelikti túrmys auyrtpalyghynan, baspana bolmauynan, jarqyn bolashaqtan ýmitsizdikten, últtyq sana-sezimning qúldyrauynan qanshama jastar otbasyn qúra almay jýr, nekeleskenderining ýshten birine juyghy  ajyrasyp tynuda. Kezinde Beysen Qúralbek jýrgizgen «Qareket» baghdarlamasynda er azamattardy bylay qoyghanda, eki ýsh balasyn tastap, jenil jýriske salynghan әielder jayly da aitylghan edi. Ótken jylghy mәlimetterge qaraghanda ýsh myngha juyq kәmeletke tolmaghan qyzdar ekiqabat bolghan, onyng kópshiligi últymyz shoghyrlanghan qazirgi Týrkistan oblysynan,  mynnan asa oqushy qyzdar týsik jasatqan. 

Týrmystaghy zorlyq-zombylyq, qatygezdik pen әlimjettilikting basty sebepteri - әleumettik túraqsyzdyq, júmyssyzdyq, ghalamtor arqyly  taratylatyn aqparattar jәne t.b. ekeni belgili. Men olargha songhy kezde  kógildir ekrannan kórsetilip jatqan otandyq teleserialdardy qosar edim. Búrynghy Aqparat ministri Dәuren Abaevtyng mәlimeti boyynsha, 2019 jyly әrtýrli janrda týsirilgen 40-tan asa serial kórermenge úsynylypty. Olardyng negizgi maqsaty - últymyzdyng salt-dәstýrine, tarihyna nazar audaru, otbasylyq qúndylyqtar men bereke-birlikti nasihattau, halqymyzdyng bay  tarihy men dәstýrin kórsetu. Ókinishke oray osy maqsatty otandyq teleserialdar atqara almay otyrghanyna senimdimin. Eng bastysy olardyng kópshiligi ózekti taqyryp, naryqtyq zamangha baylanysty qalyptasyp jatqan qoghamnyng shynayylyghy retinde zorlyq zombylyqty, ekijýzdilik pen satqyndyqty, qatygezdik pen taghylyqty nasihattaydy. Tújyrymym dәleldi bolu ýshin songhy jyly kópshilik kórermenge úsynylyp, Qazaqstan arnasynan kórsetilgen «Ósiyet», «Áulet ary», «IYirim, Ana qadiri», «Aynymas Ayghanym»   telehikayalarynan mysal keltireyin.  

«Ósiyet» dep atalatyn teleserialdyng basty keyipkerleri jasy alpystan asqan bankir Sabyrjan, onyng ýsh qyzy men kýieubalalary. Ayaq astynan qarttyng densaulyghy syr berip, jaghdayy nasharlaghanyn estigen qyzdary әkesining ýiine jinalady. Ol aiyqpas dertke shaldyqqanyn aityp, dýniye-mýlkime ie bolghylaryng kelse, jekejaygha kóship kelesinder, birge túramyz» - dep talap qoyady. Ýlken kýieu balasy Dastan birge qyzmet isteytin kónildesining ýiine jii baryp túrady, ol: «әielinnen qashan ajyrasatyn boldyn»?- dep, ekiqabat ekenin aitady. Atasynyng baylyghyn iyemdenuding jolyn izdep, bajasy Talghatpen aqyldasady, biraq ol satqyndyqqa barmaytynyn aitady. Sabyrjan Dastannyng is әreketine qatty ashulanady, eki kýieubalasy Talghat pen Artur ony qoltyghynan sýirep aldyna әkeledi.  Qayynatasy qyzmetten jәne otbasynan quylghanyn, endi bankti ortanshy kýieubalasy basqaratynyn mәlimdeydi. Kónili jabyrqaghan Dastan kafede   araqqa sylqiya toyady, dayashy jigitke buda-buda aqsha úsynady. Osy kezde ýsh qyz әkesining ýiinde bas qosyp, tatulasayyq, ómirde qiynshylyqtar kezdesse bir-birimizden kómegimizdi ayamalyq dep qúshaqtasyp, mәz mәirem bolyp otyrghan edi. Dastannyng kólik apatyna týsip, mert bolghany jayly suyq habar jetedi. Zәuresh әkesine jýgirip kelip: «Bәrine sen kinaly, sening kesirinnen kýieuimmen ajyrastym, ol jol apatynan qaytys boldy» - dep jylaydy.

Teleserial sujeti osylay órbiydi. Mýmkin naryqtyq zamangha baylanysty baylyq bәrin biylep, otbasy qúndylyqtaryn elemey, kólenkeli tabysqa kenelu, satqyndyq jasau, azghyndyq jolgha týsu qoghamymyzdyng ruhany qúldyrauyn sipattaytyn shyghar. Degenmen telehikaya sujetining shynayylyghy, әrtisterding rólderdi somdau sheberligi jaghynan syn kótermeydi. Mәselen Dastannyng kónildesining tóseginde sholjiyp jatuy, kishi qyzy Ajardyng әkesine dәri ornyna u satyp aluy, synyptas boydaq jigitting ýiinde qonyp qaluy, apaly-sinlilerding bir birimen shanqyldasyp úrsysuy, tipten tóbeleske deyin baruy, Sabyrjannyng otbasymen aralasyp jýrgen әielding balasyna ol sening әkeng edi dep aldauy jәne t.s.s. epizodtar.

Jaqynda kórsetilgen «Qanatsyz qústar 2» telehikayasy da kónil kónshitpeydi. negizgi sujeti kәsipker Sәbit Niyazúly, onyng balasy Arman men nemeresi  Núrәlining ainalasynda órbiydi. Araqqa sylqiya toyghan Arman әieli Sholpandy úryp soghady. «Myna týrinmen dalagha shygha qoymassyn, nege ýiinnen qaytyp keldin, úrghanymdy әkem men balam bilsin - dep jylap otyrsyng ba»? – deydi. Sholpan: «Qúday ýshin meni jayyma qaldyrshy, balam ýshin kelip otyrmyn, әitpese sening bet jýzindi kórmes edim, eki adamdy óltirdin, әkeng seni qútqaryp basqa adamdy týrmege otyrghyzdy» - deydi. Ákesi ketip bara jatqan Armangha qatal ýnmen: Nege kәsibinmen ainalypaysyn, qayda bara jatyrsyn, taghy da araq ishuge me?- deydi. Arman «maghan aqyl ýiretpey aq qoy» - dep jii baryp túratyn kónildesi jas qyz Azidagha ketedi. Ol ekiqabat bolyp bala tapqan. Arman Azidagha: «men kelgende qyzyndy kórsetushi bolma, qayda jibererindi ózing bilesin, kórmeytin bolayyn» - dep shart qoyady. Kónildesining sharuasyn bitirip shygharyp salghan Azida sәbiyine: «әkendi ashulandyrma, ol bizge ylghy aqsha әkeledi» - dep júbatqanday bolady. 

Sәbit kelini Sholpangha: «Nemerem qayda, ekeumiz ghana shoshayyp otyramyz ba? Baylyq jetedi, ertengi kýni soghan Núrәli ie bolmay ma, Armannan mýlde kýder ýzdim, ol er emes ez boldy ghoy» - deydi. Núrәli әkesine tartpaghan, mishezi mýlde bólek, meyirimdi, qarapayym, atasynyng baylyghyna qaramastan óz kýnin ózi kóruge tyrysady. Jeke avtokóligimen jolaushy tasyp, tiyn teben tabady. Birde Úlpan degen qyzben tanysady, sheshesi qaytys bolyp, әkesimen túrady eken, keyin soghan ýilenedi. Úlpan әkesining ýiine jii kelip, kómektesip túrady. Basynda ol araqqa biraz salynghanymen qyzyn tyndap ishimdikti mýlde qoyady. Dәrigerler: «jýreging dimkәs, bala kóteruge bolmaydy» - dep eskertuine qaramastan ekiqabat bolyp, bosanu kezinde  Úlpan qaytys bolady. Sýigen jarynan airylghan Núrәli qatty qayghyryp, onyng ólimine nәreste kinaly bolghanday, «maghan kórsetushi bolmandar» dep azar da bezer bolady.

Áli de kórsetilip jatqan «Aynymas Ayghanym» teleserialyna kelsek basty keyipker kýieui qaytys bolyp, ýsh qyzymen qalghan, mektep ashanasynda isteytin jesir әiel. Arasynda diyrektordyng qyzmet bólmesin tazalap, edenin juady. Mektepte oqityn kishirek eki qyzy kósheden tastandy nәresteni tauyp alyp, ýiine әkeledi. Sheshesi habarlaghannan keyin kelgen polisiya qyzdardan: «Nәresteni qaydan tauyp aldyndar degen súraqqa olar birese kóshede  qoqys jәshigining qasynan, birese auyl syrtynan tauyp aldyq» - dep ekiúshty jauap beredi. Dәrigerler tastandy balanyng densaulyghyn tekserip alyp ketedi,   jetimder ýiine ornalastyrghany belgili bolady. Eki qyzdyng ýide de, mektepke bara jatqandaghy aitatyny balany ózderi alyp tәrbiyeleu, atyn Aqjol dep qoyady, sheshesin kóndiredi. Ayghanymnyng jogharghy synypta oqityn ýlken qyzy Jazira: «Ýsheuizdi әreng baghyp jýrgende tórtinshi balany ne istemeksinder» - dep qarsy bolady. Jenil minezdileu qyz ózinen ýlken jigitpen kezdesip jýredi, motosiklmen seruendeymiz dep jol apatyna úshyraydy, jenil jaraqat alady. Synyptasy kelip «Sen búl qyzgha jolaushy bolma» dep onymen tóbelesip, tayaq jeydi

Ayghanymnyng erjetin qalghan ortanshy qyzy Darigha da mektepte tynysh jýrmeydi. Birde synyptas qúrbysymen tóbelesip, búrymynan sýireydi. Erbalalardy úiymdastyryp synypqa janadan kelgen balany tәlkekke salady. Búzaqylyghy ýshin mektep diyrektory synyp jetekshisi Dastan ekeuin  shaqyryp, qatang eskertu jasaydy. Ayghanym qyzynyng tәrtipsizdigi ýshin odan keshirim súraydy, osylay tanysyp, keyin Dastan ýilenbek bolady. Sol mektepte isteytin onyng sheshesi: Jesir әieldi alyp, onyng ýsh birdey qyzyn baqpaqsyng ba- dep balasyna ýzildi kesildi qarsy bolyp, Ayghanymgha úlymnan aulaq jýr»- dep qatang eskertedi. Tolyq otbasy bolmaghandyqtan mekeme Ayghanymnyng tastandy balany alu jayly ótinishin qanaghattandyrmaydy. Naghashysy avtokólik jóndeumen ainalysatyn jas jigitpen tanystyrady, ekeui kezdese bastaydy. Onyng әieli kýieuine: «Búghan sonda tórt birdey bóten balany asyratpaqsyng ba» dep qarsy bolady. Ayghanymnyng oiy tolyq otbasy retinde Aqjoldy tәrbiyege alu. 

Jaziranyng synyptas qúrbylary týngi klubqa baryp, kónil kótermek bolady. Sonda erbalalar eresek jigittermen tóbelesip qalady da, solardyng bireui Jaziragha jarmasyp, ony qaranghy búryshqa aparyp, jylap syqtaghanyna qarsylyq kórsetkenine qaramastan zorlaydy. Qasyndaghy joldas qyzy  jigitine habarlaydy, ol Jazirany ýiine ertip kelip, bolghan jaghdaydy sheshesine aityp beredi. Ayghanym qyzdaryna dúrys tәlim-tәrbie bere almaghanyna qatty ókinedi. 

Shynayylyghy kýmәn keltiretin telehikaya oqighalary osylay órbiydi. Osy orayda soghys kezinde jetim qalghan jasóspirimderdi qaza bolghan әkelerin joqtatpay tәrbiylegen er analarymyz eriksiz eske týsedi. 

Bir sózben aitqanda «qoy deytin qoja, ay deytin aja» joq, tәrbiyelik mәni, shynayylyghy men әrtisterding oinau sheberligi kónil kónshitpeytin     serialdar kógildir ekranda kópshilikke kórsetilip jatyr. Osy orayda osydan bir ghasyrday búryn Álihan Bekeyhanovtyn: «Óz tizginindi ózing alyp jýre almay, shataq daudan shyqpay aq qoydyn, bir eki auruyng bar ghoy qazaghym. Qylyghyndy kórip ishim kýiedi» dep jazghanyn eske alu oryndy siyaqty. 

Otandyq teleserialdardyng kópshiligining sujetining tartymdylyghy men  shynayylyghy, әrtisterding rólderdi oinau sheberligi qanaghattandyrmaytyndyqtan kóbinese qazaq tiline audarylyp, dublyaj jasalghan Týrkiya, Koreya, Malayziya, Japoniya elderining tuyndylaryn kóruge tura keledi. Kәris pen japon filimderinde ýlkendi silau, qúrmettep, taghzym etu siyaqty últtyq dәstýrler qatang saqtalatyny, qyz ben jigit arasyndaghy mahabbat pen sýiispenshilik kórinisteri shekten shyqpaytyny bayqalady. Anda sanda kórsetiletin ózbek serialdarynda da últtyng qalyptasqan әdet-ghúrpy saqtalady, bizdegidey asa óreskeldik joq...

Múrat Qoyshybaev

Abai.kz