Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 35328 0 pikir 23 Qantar, 2012 saghat 06:00

Atatýrikting týrki әlemine sinirgen enbegi qanday?

1. Atatýrikti әlemdik dengeydegi iri sayasatkerlerding qataryna qosqan basty qasiyetteri qanday?
2. Atatýrikting qay kezendegi qanday sayasy sheshimderin joghary baghalaysyz?
3. Atatýrikting týrki әlemine sinirgen enbegi qanday?
Bizding Elordadaghy tilshimiz osy ýsh súraqty filosofiya ghylymdarynyng kandidaty, dintanushy, mәdeniyettanushy Múrtaza Búlútaygha (surette) qoya otyryp tómendegidey jauap aldy. «Atatýrik Últtyq memleketti bilmeytin, diny feodaldyq, taptyq  negizde qalanghan Osman imperiyasynyng kýlinen Týrik últynyn  mәdeniyeti men ruhany qúndylyqtaryna negizdelgen birtútas unitarlyq, últtyq memleketting negizin jasady», - deydi Búlútay myrza.

Atatýrik - halyqqa últtyq sana berdi

1. Atatýrikti әlemdik dengeydegi iri sayasatkerlerding qataryna qosqan basty qasiyetteri qanday?
2. Atatýrikting qay kezendegi qanday sayasy sheshimderin joghary baghalaysyz?
3. Atatýrikting týrki әlemine sinirgen enbegi qanday?
Bizding Elordadaghy tilshimiz osy ýsh súraqty filosofiya ghylymdarynyng kandidaty, dintanushy, mәdeniyettanushy Múrtaza Búlútaygha (surette) qoya otyryp tómendegidey jauap aldy. «Atatýrik Últtyq memleketti bilmeytin, diny feodaldyq, taptyq  negizde qalanghan Osman imperiyasynyng kýlinen Týrik últynyn  mәdeniyeti men ruhany qúndylyqtaryna negizdelgen birtútas unitarlyq, últtyq memleketting negizin jasady», - deydi Búlútay myrza.

Atatýrik - halyqqa últtyq sana berdi

1.Mústafa Kemal Atatýrik - 623 jyl ómir sýrgen әigili Osman patshalyghy bólshektenip, ydyrap, qúlaghan shaqta tarih sahnasyna kelgen kemenger, dana, oishyl, memleket qayratkeri. Europa, Afrika jәne Aziya qúrlyqtaryn baghyndyrghan Osman imperiyasy HVII ghasyrdan bastap toqyrap, ayaghynda zamananyng talabynan artta qalyp, alys aimaqtarynan aiyryldy. Sonynda kishkentay ghana, osy kýngi Týrkiyanyng jeri qaldy. Birinshi dýniyejýzilik soghysta búl el nemistermen birge soghysyp, Batys odaghy nemisterdi jengennen keyin, Osman imperiyasy da jenilgen bolyp sanaldy. Sonda Týrkiyanyng jerin aghylshyn, Fransuz, Italiyan jәne Grekter jaulap  aldy. Mústafa Kemal - Osman imperiyasynyng kýireui men onyng qalay qúlaghanyn, oghan jasalghan qastandyqtardy óz kózimen kórdi. Ómirining 12-13 jylyn ýzdiksiz maydan dalasynda jaughan oqtyng astynda ótkizgen batyr. Týrkiyanyng ainalasy týgel qorshalyp, Tayau shyghystaghy Irak aumaghy, qazirgi Mekke Mediyne qalalary 1915-1918 jyldary Palestina, Siriya aimaqtary jaugha ketti. Týrkiyanyn, Ankaranyng ainalasyndaghy kishkentay shaghyn aimaqtan basqa  jeri týgelge juyq jau qolynda bolatyn. Bir shetinen Kavkazdan orystar men armiyandar basyp kirdi. Patsha әuleti jәne biyliktegiler jaulaushy kýshterge baghynyp, ayaghynda Mústafa Kemaldyng ózin halyq jauy etip shygharghan. Din qyzmetkerleri halyqqa «Mústafa Kemalgha kómektespender» dep, tipti, ony atu jazasyna da búiyrghan. Sonday jaghdayda eshbir qoldaushysy da qarjylay mýmkindigi de joq ol halyqqa ghana senip, joghary lauazymy men әskery qyzmetin tastap, Otanyn qorghau, elin azat etu jolynda janyn shýberekke týiip, últ-azattyq kýresti bastady. Ol kezde Mústafagha qanshama qastandyqtar men qiyanattar jasaldy. Sonyng barlyghynan aman-esen ótip, Ankaragha kelip, memleketting negizin qalap, jaulardy Týrkiyanyng jerinen tazartty. Áskery adam bolsa da, jana memleketti zamanaui, zayyrly, órkeniyetti, últtyq memleket retinde qalady. Atatýrikting iydeyalary osy kýnning ózinde әli kýshin joymay keledi. Áuel basta memleketting negizin dúrys qalaghandyqtan bolar, jasaghan reformalary men enbekteri býginde Týrkiyany әlemde ekonomikasy damyghan, mәdeniyeti joghary, músylman el dengeyine jetkizdi. Últtyq memleketti bilmeytin, diny feodaldyq, taptyq  negizde qalanghan Osman imperiyasynyng kýlinen Týrik últynyn  mәdeniyeti men ruhany qúndylyqtaryna negizdelgen birtútas unitarlyq, últtyq memleketting negizin jasady.
Onyng ainalasynda tilshiler, foliklortanushylar, tarihshylar kóp bolghan. Týrtip, jazyp qoyghan kitaptarynyng ózi 4 mynnan asqan.

Ol bau-baqshasyn jetim balalargha qaldyryp ketti

2. Atatýrik búrynghy Osman imperiyasynyng kezindegi bilim, ekonomika, húqyq t.b barlyq jýieni auystyrdy. Búrynghydan eshnarse qalmady desek te bolady. Biraq búl qyryp joi, qúrtu emes. Ómirshendigi joq, memleketke, halyqqa, paydasy joq  jýielerdi kóre otyryp, qazirgi zamannyng talabyna say qúqyqtyq reformalar jasaudy bastady. Qúldyq jәne feodaldyq jýiedegi zandar men sharighat zandarynyng kýshin joyyp, ornyna qazirgi zayyrly, demokratiyalyq biylikti alyp keldi. Áyelderge keng jәne teng qúqyq berdi. Búryn әielderding qoghamdyq ómirge aralasuy, bilim aluy, júmys isteui, shekteuli bolsa, Atatýrikting kezinde әiel qauymyn jappay sauattandyru, oqytu, әleumettik mәselelerge aralastyru, memleket qyzmetine keltiru isi qolgha alyndy. Memlekettegi kýntizbe jasaudan bastap, janasha kiyinu ýlgilerin engizdi. Atatýrik býkil Týrkiyada tyng iygeru, yaghny eginshilik nauqanyn bastap, auyl sharuashylyghyna qatty kónil bólgen. Sebebi, Osman imperiyasy tis shúqityn shyrpygha deyin shetelden satyp alatyn. Sonday jaghdayda iyne týgili, jip óndire almaytyn, eshbir óndiristik kýshi joq memlekette Atatýrik kóptegen jana óndiris oryndaryn, birneshe úshaq jasaytyn zauyttar, qant jәne toqyma zauyttaryn ashty. Ol halyqqa ishki tauarlardy óndiru jәne sony tútynudy ýiretti. Mústafa Kemal biylikte otyrghan jyldary Týrkiyada segiz myng shaqyrym temir jol salyndy. Al ol dýniyeden ozghannan keyingi 74 jylda Týrkiyada bar joghy 800 shaqyrym ghana temir jol salynghan. Halyqqa últtyq sana berdi. Osman imperiyasynyng uaqytynda týrik últynyng tarihy, tili eleusiz qalghan. Atatýrik biylikke kelgen boyda birneshe ret reforma jasap, negizin qalaghan eki mekeme bar.  Biri «Týrik tili» úiymy, ekinshisi «Týrik tarihy» úiymy. «Týrik tili» úiymy ishinde parsy, arab sózderi әbden aralasyp ketken, halyq týsinbeytin, oqy almaytyn tilding ornyna taza týrki negizdegi sózderdi jazdyra otyryp, tildi tazalau jәne sauattandyrumen shúghyldandy. «Týrik tarihy» úiymy týrik tarihyn últtyq túrghydan jazudy qolgha aldy. Tek oqymysty adamdar ghana týsinetin Osmannyn  qúrama tili bolghan. Ózara týrik tilinde ghana sóilesetindikten, ol qúrama tildi qarapayym júrt týsinbeytin. Mine, Atatýrik týrik  tilin memleket dengeyine kóterip ketti. Ol kisi biylikke kelgende Týrkiyada bar joghy 11 mln ghana halyq bolghan. 1927 jylghy sanaqta 13 million, biylikten ketkende 15-16 million halyq boldy. Halqynyng sany az bolsa da, býkil әlem Atatýrikti moyyndaghan. Sol kezdegi Kenes Odaghy, Europa elderi, AQSh bolsyn onyng pikirine, sayasatyna erekshe mәn berip, onymen tatu bolugha әreket jasaghan. Atatýrik dýniyeden ozghanda ózimen baylyq alyp ketken joq. Óz kindiginen tughan bala bolmaghanymen, asyrap alghan ruhany balalary boldy. Bankte azghantay jarnasy men bir-eki bau- baqshasyn, biraz mýlikterin «Týrik tili» men «Týrik tarihy» úiymyna, ruhany balalary men bir-eki dostarynyng balalarynyng oqu shyghyndaryna, sosyn biraz jetim balalargha qaldyryp kettti.
Osman imperiyasynyng kezinde mynaday naqyl sóz payda bolghan «Memleketting baylyghy - teniz, jemegen ony donyz». Osmannyng túsynda jeng úshynan jalghasqan jemqorlyq beleng alyp, músylman emes halyqtardyng saudagerleri men ókilderi, otarlaushy kýshter, memleketting baylyghyn talan-tarajgha saldy, Europa elderining aldyndaghy qaryz eselene ósip, memleket 100 milliondaghan  qaryzgha batty. Mústafa Kemal  qaryzgha batqan sonday eldi qabyldaghan son, syrtqy qaryzdardy da qaytardy. Din salasynda býkil eldegi sufizm tariqattaryna, barlyq keritartpa diny aghymdargha tiym saldy. Degenmen Atatýrik Islam dinin halyqqa týsindirude ýlken erlik jasady desek bolady. Onyng tapsyrmasymen belgili ghalym, mufty Múhammed Hamdy birinshi ret Qúrandy týrikshege audarghan. Búhariyding hadis jinaghyn Atatýrik oghan audartqyzyp, ekeuin 10 myng danadan óz qarajatymen shygharyp taratqan! Atatýrik Gresiya syndy memlekettermen kelisim-shart jasap, Týrkiyadaghy músylman emes túrghyndardy sol elderge kóshirgen. Al sol elderdegi ózining osman imperiyasynan qalghan músylmandar men týrik halyqtaryn Týrkiyagha әkelip qonystandyrghan. Ol kisi kezinde 1 mln 800 myng hristiandy, әsirese grekter men armyandardy Gresiyagha jәne basqa elderge jibergen de, onyng esesine Balqan elderinen, Kavkazdan bosqyn músylmandardy әkelip Týrkiyagha ornalastyrghan. Qazir Týrkiya halqynyng 99 payyz músylman bolyp otyruy da Atatýrikting enbegi.

«Til, mәdeniyet - kópir. Biz sol kópirdi qúlatyp almauymyz kerek»

3. Qazan Tónkerisi kezinde Kenes odaghynan qashyp kelgen qazaq, ózbek, әzirbayjan, bashqúrt, qyrym men qazan tatarlarynyng arasynan shyqqan  ghalymdar Ahmet-Zakí Valiýdov, Mústafa Shoqay, Tahir Shaghatay sekildi  iri ghalymdardy ainalasyna jinady. Atatýrik týrik birligi iydeyasyna qatty sengen adam. Ol kezde birqatar týrki tildes elder Kenes odaghynyng qol astynda bolghandyqtan, kóp kirige almasa da, Shyghys Týrkistandaghy, Ázirbayjan, Aughanstan, Irak, Iran Týrkistan aimaghyndaghy týrki júrttarynyng balalaryn Týrkiyagha shaqyrtyp, oqytqan. Atatýrikting 1927 jyly Parlament minberinde túryp: «Bizding kórshimiz, Kenester odaghy kýnderding kýni qúlaydy. Biraq ol jerde bizding aghayyndarymyz, qandas bauyrlarymyz bar. Biz solarmen baylanysty ýzbeuimiz kerek. Biz soghan dayyn boluymyz kerek. Til degen bir kópir, tarih bir kópir, mәdeniyet degen kópir, osy kópirlerdi qúlatpauymyz kerek. Sol bauyrlarymyzben biz óte jaqyn qarym-qatynasta boluymyz kerek» dep aitqany bar.
Ol kezde Batys Týrkistan men Kavkaz aimaghy Kenes odaghynyng qúramynda ketti. Shyghys Týrkistandy Qytay basyp alghan son, әlemdegi Týrki halyqtarynyng ishinde jalghyz týrki tildi, tәuelsiz memleket osy Týrkiya bolghan. Atatýrik ómirden ótkenimen, týrki halyqyna degen qamqorlyghy onyng iydeyalary negizinde jýzege asyryldy. 1953 jyly Qytaydyng Altayynan barghan qazaq bosqyndaryn ýsh jyl tegin baghyp, olargha jataqhanadan oryn tauyp, qaltasynan aqsha berip, til ýiretip, jaghdayyn jasaghan Týrkiya dәl osy Atatýrik salghan sara joldy ústandy ghoy.
Atatýrik bir sózinde «Bizding býkil bauyrlastarymyz Týrkiyagha jinalsyn» depti. Sóitip týrkitildesterding bәrine esik ashty. Tahsin Mayatepek degen kisini Meksikadaghy kóne ýndis halyqtarynyn, bayyrghy túrghyndarynyng tilin, tarihyn zertteu ýshin elshi etip jibergen. Ásirese jastargha qatty kónil bólgen. 23 - Sәuir kýnin  Balalar merekesi etip bekitip, oqushylargha demalys kýnin jariyalaghan. 19 - mamyrdy Jastar merekesi dep jariyalaghan. «Respublikanyng negizin biz qaladyq. Al ony kórkeytetin, damytatyn jastar» dep jastargha ósiyetin qaldyrghan. Ómirining songhy kýnderinde birneshe ota jasalyp, qinalyp es-týssiz kýiinde Stambuldaghy teniz jaghasyndaghy Dolmabaqsha sarayynda jatqan. Sol jerge jastar qayyqpen kelip  «Ghazy pasha kóp jasa!» dep aiqaylaydy eken.  «Ghazy degeni ardager, pasha degen әskerding bastyghy, yaghny «Ardager qolbasy kóp jasanyz!» degeni ghoy. Ál ýstinde jatqan adam, túrugha, sóileuge shama joq bolsa da, jastardyng dauysyn estip, ornynan túryp balkongha deyin barghan eken. Janyndaghy adamdary, dәrigerler tang qalghan. Balkongha kelip, tenizding búghazynda birneshe qayyqpen kelip aiqaylap túrghan jastargha qarap túrypty, biraq sóileuge eshqanday mýmkindik joq bolghan son, qayta kelip óz ornyna jatqan. Odan keyin eshbir tilge kelmey, túra almay ómirden ótken. Búl kisi ómirining songhy kezinde kóp auyrghan.    Onyng ólimining uaqyty da nazar audararlyq. 1938 jyly Atatýrik qaytys boldy, arada 1,5 jyl ótkende 1939 jyly Gitler Ekinshi Dýniyejýzilik soghysty bastady. Soghys bite salysymyen 1948 jyly Izraili memleketi payda bolady. Mústafaday ertýrikke qastandyq jasaluy da mýmkin.Sebebi Atatýrik osynyng bәrine  qarsy bolghan edi.
Bir ókinishtisi, Qazaqstanda Atatýrikting ómiri men enbekteri, dýniyetanymy kóp nasihattalyp jatqan joq. Eskertkish Astanada ashyldy, bir kóshege atyn berdi.  Jalpy  týrki júrtynyn  kórneki túlghasy, patrioty retinde dәripteuge, jas úrpaqqa ýlgi retinde aitugha túrarlyq biregey túlgha bolsa, ol osy - Atatýrik. 
Materialdy dayyndaghan Izgilik  NAGhIY,
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270