(Abaydyng ómirbayanyna janasha kózqaras)

Andatpa sóz

Gharyshta qalqyghan kógildir planeta –  Alla taghalanyng aiyryqsha mahabbatynyng kórinisi. Abay: «Qúday taghala dýniyeni kәmәlatty sheberlikpen jaratqan hәm adam balasyn óssin-ónsin dep jaratqan» deydi. Jer-Ana sol kәmәlatty sheberliktin, adamgha degen qamqorlyqtyng dәleli!

Biraq júmaq mekendi ayalay aldyq pa? Joq, búzyp, býldiruden kóz ashpadyq. Tirshilik iyeleri qyrylyp, zardap shegude. Shәkәrimning aitqany:

Adal enbek, aq peyil, meyirim joq –
Osy bolar taza aqyl óldi demek.
Sondyqtan adam – zalym, әlemge jau,
Ebin tapsa, qoymaydy eshkimdi sau.  

Sebebi, kónildegi kózdi shel basty, nәpsi jendi.  Onan qútqarar qúdiret qaysy?  Ol  – mahabbat. Qúday ghalamdy mahabbatpen basqarady. Abay: «Onyng kerek emes jeri joq,  kirispeytúghyn da jeri joq» deydi. Sóitip, jaqsylyq atauly – mahabbattan, al, bәlening (ghadauattyn) kýllisi – qúdaysyzdyqtan.  Kemengerding «Mahabbatsyz – dýnie bos», «Adamdy sýi, Allanyng hikmetin sez»,  «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep», «Pendege iman ózi ashady jol» degen ósiyetterining kýllisi osynyng aighaghy. 

Abay songhy «Tasdiyq» atty enbegin de: «Qúday jolynda jýrudi shart qylyp, kim qadam basty, sol taza músylman, tolyq adam delinedi» dep qorytady. Sonday-aq, «Qúday joly» degen ne degendi «ózgelerge jaqsylyq tiygizbekting joly» dep anyqtap beredi. Mine, tolyq adam tújyrymyn týsinu kilti osy! Tek Qúday jolyna qadam basqan adamnyng ghana qayraty ystyq, aqyly núrly, jýregi jyly bolmaq. Áytpese joq. Osy aitylghan tura joldaghy tolyq adamnyng ýlgisi – Abaydyng ózi! Oghan «Patsha Qúday, syiyndym, Tura basta ózine» degen kýreske toly ómiri, әsirese, fenomen shygharmashylyghy aighaq. Hakim Abay tolyq  adam dengeyine kóterilgen sol tura jol, onyng basqyshtary men kezen-kezenderi jayyn anyqtay aldyq pa? Býgingi qazaq ruhaniyatynyng eng mәndi mәselening biri osy siyaqty. 

Kópke ayan, bas abaytanushy Múhtar Áuezovting Abaydyng ghúmyryn býge-shigesine deyin zerttep-zerdelegeni. Álemge tanytqany. Biraq qaharly dәuir, sayasy qyspaq jaghdayynda úly aqynnyng ruhany kemeldenuin saty-satylap qarastyra almay ishtey ókinishte ótti. Qúdaydyng qoldauy, qalauy elenip, eskeriletin teologiyalyq tanym esigining tars jabylghany da ótirik emes. Mine, osy eki olqynyng ornyn toltyru qajettigi tuyndap otyr qazir.   

Sonymen, bizding maqsat – Abay ómirbayanyn zaman talabyna say týgendeu, ruh erkindigine sәikes tyng kózqarasty qalyptastyru.

 Áuelgi saty – Abaydyng bala, bozbala, jigit shaqtary

(1845-1877 jyldar aralyghy)

«E-e, Abay da et pen sýiekten jaralghan pende emes pe» desetin kisiler kóp. Birden aitayyq, Abay  – erekshe jaratylys iyesi. Janaghy materialist adamdar mýmkin basyn shayqar: Alla men adam arasyndaghy baylanysty ruh atqarady. Shapaghat, kómek jangha Jaratqan tarapynan týsedi. Búl, әriyne, tereng syrly tylsymdyq qarym-qatynas. Ol, sirә da, tek úly túlgha bolmys-bitiminen kórinbek. Mәselen, әkesining óleng jazardaghy týrin sheber surettey kele, Túraghúl aitady: «Ólenning tyghyny suyrylyp ketkenge úqsaydy» dep. Shyqqan tegi, ósken ortasy men kórgen tәrbiyesi bir, birge tughan Tәkejan, Ysqaq, Ospannan múnday ruh úshqyny esh bayqalmaghan. Allanyng nazarynda bolghan jalghyz Abay. Bala kezinen. Ózgelerin qoya túryp, kәri әjesi Zere tek Abayyn ghana janyna jaqyn tartqan. Erekshe qabileti men ótkir sezimi ýshin. Sәuleli nemeresin jórgóginen mәpelep:

Áldi, әldi, Abayym,
Atqa toqym jabayyn.
Tysta jýrgen anasyn
Qaydan izdep tabayyn, - dep meyirimin tókken. Kisi tanyghysh súnghyla Qúnanbaygha tústastary «Kәne, balalaryndy synashy» degende, ol Abaygha siltep: «Ne kýtsender de, osy qarashúnaqtan kýtersinder» depti. Búl turaly Múhtar Áuezov: «Barlyq balalaryna qatty synshy bolghan Qúnanbay Abaydyng ózgelerinen artyq ekenin ertede sezgen» dep jazady (M.Áuezov. Abay Qúnanbayúly. – Almaty, 1995. – 34 bet). Alghashqy ústazy tatar Ghabithan moldany da shәkirtining qabileti tәnti etken. Qúnanbaydy kórgende: «Myrza, myna Abay dana yigit. Shahargha oqugha jiyberseniz ne yetedi. Sóitәrgә kerәk, hakim-haziretter aldyn kórse – bek dúrys» dep aita beripti jaryqtyq. 

Mine, osy aitylghandar Abay bala kezinen ilahy mahabbatqa bólengen, daralyq birden-aq qonghan deuimizge jetkilikti siyaqty. 

Bala Abay aldynan jarqyray ashylghan jolgha, ondaghy kóp sәttilikke kóz tigip, olar kezdeysoq emes-au degen oigha tirelesin. Qyrda, óz auylynda «Eski tam» mektebinde til syndyrghan on jastaghy Abay Semey qalasyndaghy Ahmet Riza medresesining tabaldyryghyn attaghan. Bile bilsek, fenomen oqigha. Kóp úzamay-aq qazaq mәdeniyeti tarihynyng tyng paraghyn ashyp, ghasyrlar boyy mýlgigen sahara ómirine saumal samal soqty emes pe. Tatar qauymy (ol kýnde Semey qazaqtary tatardy «tatar» demey, «noghay» dep ataghan) ortasynda, keleshekke tereze ashqan ýsh jyl oqugha úzaq toqtaludyng qajeti shamaly. Izdengish daryn ghylym-bilim qaynaryna tap boldy. Eskishe oqudyng әptiyek, múhtasar, nәhu salalaryn qyrdan toqyp ýlgergen shәkirt Shyghys shayyrlary múrasyn qúmarta mengeredi. Alghashqy óleng shumaqtaryn qaghaz betine týsiredi. Oryssha oquy ýsh-aq ailyq sabaqpen bitse de, búl da bolashaqqa auaday qajet sәttilik edi.

Sóitip, medrese qabyrghasynda bala Abay sanasyna sinirgen sopylyq poeziyasy, yaghny Qúdaygha ghashyqtyghy keleshekte jinaytyn barlyq ghylym-bilimning baziysi siyaqtanyp jýregi týbine qalandy. Kemengerding tәlim-tәrbie negizi, adastyrmas temirqazyq júldyzy osy boldy.   

Endi Abaydyng bozbala, jigit shaqtaryna keleyik.

Múhtar Omarhanúly Áuezov «Abay Qúnanbayúly» atty monografiyalyq enbeginde: «Abaygha endigi zor tәrbiyeshi, ústaz qazaqtyng qalyng búqara halqy bola bastaydy» (M.Áuezov. Abay Qúnanbayúly. – Almaty, 1995. – 36 bet) dep kórsetken. Rasy, bozbala Abay qyr ómirine qatty aralasqan, ózi ýshin kóp nәr alghan. Ýlkenderge, әkesi Qúnanbaygha ere jýrip, el basqaru ónerining qyr-syryna qanyqqan. «Jasymda ghylym bar dep eskermedim» (1881) dep aqyn qala oquynan erte qol ýzgenine ókingenin bilemiz. Áytse de:

Ózim de basqa shauyp, tóske órledim,
Qazaqta qara sózge des bermedim, - deydi. Kórdiniz be, jastyq shaghyn zaya jibermey, tóske órlegenin aitqan. Búl kezding ereksheligi: ústazy – qazaqtyng qalyng búqara halqy, al ýirengeni – sheshendik óner boldy. Aytpaqshy, ghylym baghudan, kәsip qyludan ada el adamdary bos uaqytyn qalay ótkergen edi?  

Sol zamannyng salburyn salu, qús salu, saldyq qúru, at jaratu, it jýgirtu siyaqty mashyqtaryn Abaydyng «molynan kórip tolyq qyzyqtaghany» (Kókbay) ayan. Keyinirekte qoly bosaghanda qylghan ermegi, aldanyshy kóbine «toghyzqúmalaq, doyby oinau»  (Árham) bolghan.

Biraq Abaydyng aiyryqsha bir qasiyeti – kónildi sergitetin búl isterining qaysysyna bolmasyn belsheden batyp, «týsip» ketpegen. Qanday qyzyqtan demeniz, tez jalyghyp, kónil suytqan, ózge týrine auysqysh bolghan. Mysalgha «bireuding atyna kónili týsip búldap alady da, tez jerip bir bolymsyz adamgha bere salghysh edi» (Túraghúl). Estelikten mәlim, birde tentek inisi Ospan «jayau jarys» deytin әielder jarysyn úiymdastyrghan eken. Búl qatarly qyzyq shoghyn Abay sóndirip otyrghan. Sebebi, «Kýlkini onsha kýilep, shulamalyq» dep ózi aitqanday,  jauapkershilikti erte sezingen. Kýlki kýilep, shulaudy – ishki dýniyesi qalamaghan. Artyq ketkenge qabaq shytyp, jaratpaytyny sol.   

Adamdy jaratylysy biyleydi. Jaratylysy asyl jandy zaman iyley almay, ol nebir synaqtan synbay, sýrinbey ótpek. Ghúlamanyng biri: «Alghashqy mahabbattyng mindeti – jas jýrekti azapqa salu arqyly shyndau» degen eken. Jas Abay jýregin Toghjanday alghashqy mahabbaty synady da, shyndady. 

«Ayttym sәlem, qalamqas» óleninde Abay:

Asyl adam ainymas,
Bir betinen qayrylmas.
Kórmesem de, kórsem de,
Kónilim senen airylmas, –  deydi. Sýigen jýrekting hәlin búdan asyryp aitu qiyn-au. «Shyn kónilmen sýise eken, kimdi sýise, Bir sózinde túrsa eken, jansa-kýise», «Ghashyqtyq,  qúmarlyq pen ol – eki jol» degen ústyn mahabbat poeziyasyn kóktey ótedi Abayda.  

Key-keyde «Abay qyz-qyrghyngha da beyim bolghan desedi» degen әngime aramyzda estilip qalady. Búl – jel sóz, qate úghym. Jogharydaghy jәitterdi osynyng dәleli dep biliniz.  Abaydyng «Asyl adam ainymas» degeni ózine de qatysty. Alghashqy mahabbaty Toghjangha, jan dosy Erbolgha degen sezimi óle-ólgenshe suymaghan. Qonyr-Kókshe elinde Aghybay degen pysyqaydy synap:

Adam dep esep qylma Aghybaydy,
Anttan qorqyp, Qúdaydy tanymaydy.
Sabyn jaqqan teridey jylp-jylp etip,
Shirkin-ay bir orynnan tabylmaydy (1877) – deydi. Imany berik, tútas túlgha ghana ózgening ainyghysh kónilin kóre almaq.

Sóitip, «Salynba, qylsan-daghy san qúmarlyq» dep ózi aitqanday, jas Abay qyzyqqa qyzynbaghan, jelikke salynbaghan. Jýrek ainasyn taza ústaghan. 

Kimning kýmәni bolsa, on bes jasar aqyn jazghan «Sap, sap, kónilim, sap, kónilim!» ólenin zeyin qoya oqysyn! Keremet shygharma. Jýrek degen –  asau,  әlbette, alqynyp túrady. Abayda sony tejeytin, aqyldy saqtaytyn minez bolghan. Atalghan óleng osynyng búltartpas dәleli.  

Endi el júmysyna jegilgen, bolys Abaygha keleyik. Jigit Abay 1865 jyldan bastap, tórt merzim, yaghny 12 jyl údayy bolys bolghan. Búl da jana aitylghan zor aqyl men qayrat iyesi bolghanynyng kuәsi. Aldynghy toghyz jyl óz eli Shynghysta, yn-shynsyz, esh alansyz ótken. Qúnanbaydyng bolys balasy әdiletti әri myrza degen ataghy shyqqan. Biraq songhy ýsh jylghy bolystyq qyzmeti ózgerek ótti. 1877-78 jyldary bóten elde (Qonyr-Kókshe elinde) bolys bolghan Abay alghash ret dúshpandyq, óz sózinshe, etekbastylyq kóredi. Úry-qarygha qarsy kiyiz ýidi qúlatarday ekpindep kirisip, jaudy kóbeytip alghanyn ózi de andamay qalghan.  Osy kezdegi ór minezin «Ólsem ornym qara jer...» degen óleninde: 

Jasymda albyrt óstim oidan jyraq,
Aylagha, ashugha da jaqtym shyraq, – dep jetkizgen. Jaulyqtyng sony 1878 jyly Abay 12 aiyppen isti boluyna әkep soghady (barsha qyr qazaghyna ortaq qalypty ómiri bir sәtte tónkerilip týseri Abaydyng ýsh úiyqtasa týsine kirmegen bolar).  Árbir aiyp boyynsha tergeuge tergeu jalghasyp, senseniz, segiz jylgha sozylghan! Árham Ysqaqov estelik jazbasynda Abaydy tergeu isi «ayaghy 8 jylgha sozylyp, 600-dey  adamnan jauap alyndy» deydi (Abay turaly estelikter. – Almaty, 2018. – 108 bet). Bir anyghy, basy osy bolghan «etekbastylyq», yaghny mynmen jalghyz alysu jiyrma jyl boyy (1878-1898 j.j. aralyghy) tolas tappaghan. Úzaq ta auyr synaqtyng syry nede? Búl da – Qúday taghala qamqory, hikmeti. Búla ósken qyr qazaghy Abay osy aitylghan synaqtyng arqasynda adamzattyng oy alyby biyigine kóterildi.  

Múhtar Áuezov: «Kýres jolynda alghashqy jekelenip shyghu janaghy 12 tergeuden bastalugha kerek» dep jazady 1933 jylghy túnghysh jinaqqa engen Abaydyng alghashqy ómirbayanynda. Ári qaray: «Sol tergeulerding túsynda Abay úlyq ataulynyng talayyn kórip, ...kóp-kóp advokat, tilmash siyaqtylarmen kezdesken», – dey kele, býy dep pikir týiedi: «Alghashqy ret orystyng tilin izdep, oqu bilimine qaray kónil bólui osy kezden bastalghan siyaqty». Kórdiniz be, Múhang Abaydyng ghylym-bilimge bas qoyghan uaghyn 1878-1879 jyl dep mejelegen. Olay bolsa, albyrt jigit Abaydan oqymysty Abaygha auysyp, kelesi kemeldik satysyna oy jýgirteyik.

Oqymysty biyigin baghyndyrghan bes jyl 

(1879-1883)

1877-78 jyldyng qysy  jas ómirding sarasy artta qalghan, otyz ýsh jastaghy Abaygha búrylysty shaq boldy.  Jogharyda aitylghanday, 12 ýlken ispen tergelip, ýiqamaqqa alyndy. Semey qalasynan 3-4 aigha sheyin shygha almay, tozaq azabyn shegedi. «Erte oyandym, oilandym», «Qartaydyq, qayghy oiladyq» degenning barlyghy da osy qamauda otyrghan kezderding janghyryghy. Ásirese, keyinnen tabylghan «Jana zakon» degen úzaq óleni albyrt, oidan jyraq ósken jastyng halyq múnyn múndaghan, joghyn joqtaghan qayratker túlghagha qalay ainalghanynyng kuәsi. Aqyndyq qyzmetke nelikten kiriskenin de angharugha bolady.   

 Sonymen, jeti-segiz jyldyq tergeu uaghynda – Abayda oi-sana ózgerisi ótti. Dýniyege kózqarasy mýlde janasha qalyptasty. Keleshek oishyldyng aldynan jana bir sәule tógilip, ýlken sәttilik qúshaq jayghany taghy anyq. Ol – ghylym-bilim sarasyn tapqany.   

1878 jyly orys ziyalysy Mihaelis Evgeniy Petrovich (1841-1913) Semey oblystyq Statistika komiytetining hatshysy saylanyp,  qalada ólkelik muzey men kitaphana ashyluyna múryndyq boldy. Atalmysh kitaphana qory abaytanushy ghalym Q. Múhamethanovtyng aituynsha: «Ol zamandaghy Sibir qalalaryndaghy kitaphanalardyng ishindegi eng bayy dep tanylghan. ...Tariyh, filosofiya, tabighattanu, taghy basqa ghylym salalaryna arnalyp jazylghan kitaptardy jәne  sol kezde Reseyde shyghyp túratyn «Vestnik Evropy», «Nabludateli», «Russkiy vestniyk», «Russkaya mysli», «Istoricheskiy vestniyk», «Novoe vremya», t.b. jurnaldardy jazdyryp alyp túrdy» (Abay jurnaly, 1992 jyl, №1. - 39 bet). 

Abay ghylym-bilimdi qaydan alyp, qaytip qanyqqany osydan-aq ayan. 

Bolystyq qyzmetten shettelgen Abay әuelde bos uaqytyn batystyng jәne orystyng kórkem әdebiyetine, «sýgiretti әdebiyetke» (Áuezov) júmsaghan. Múhang sózinshe: «Abay orys halqynyng HIH ghasyrdaghy klassik әdebiyetining mektebinen ótip, sodan ýlken ýlgi, ústazdyq kóredi». Sonyng әserinen óz ólenderin  («Jasymda ghylym bar dep eskermedim», «Internatta oqyp jýr», «Lashyn men shymshyq», «Esek» jәne t.b.) jazghan,  alghashqy audarmalaryn dýniyege әkelgen (búl ýirenushilik kezeng shygharmashylyghy «Abay. Jana ýlgidegi basylym» atty eki tomdyq jinaqta bayandalghan, qaytalap jatpadyq).  

Alghashqy kezde kórkem әdebiyetti qúnygha oqyghan Abay, kóp úzamay-aq oishyldyq óriske qúmartqan. Filosofiya, ózge de әleumettik ghylymdy enseruge Abay dosy Mihaelisting úsynysy boyynsha kirisken eken. Osynau jana óriske basqan tyn  qadamy jayynda: «Ol kezdegi bilim-ónerding mol qorda, ýlken besigi Batys Evropa  ekenin angharyp, – deydi Múhang «Orys klassikteri jәne Abay» atty maqalasynda, – sol jaqtyng aqyndary ghana emes, neshe aluan filosof bilimpazdaryn da zertteydi. «Evropanyn  esen tarihy», «Eski shyghys mәdeniyetining tarihy» siyaqtylardy da sol Batys Evropa ghalymdary arqyly oqyp biledi» (Atalghan monografiya. – 262 bet ).

Sóitip, boyyna bitken zerektigi bes jylda Abaydy telegey-teniz bilim iyesi etkeni shýbәsiz. Qyrdaghy atqaminer ortasy Abaydy týsinbey, Abay olardy jat kórip, qabylday almay qalghan ahual osymen óz týsinigin tabady.   

Batys pen Shyghystyng aiyrmasy nede? Tanymdyq tәsilderi nesimen erekshelenedi? Endi osyghan keleyik. Kezinde Abaydy qatty qyzyqtarghan búl mәsele qazir de eskirgen joq, kerisinshe ózektiligi arta týsude.  

Shyghystyng tanymdyq tәsili – jogharydan tómenge qaray. Adamnyng Allany tanuy, onan song ózin tanuy, onan song dýniyeni tanuy degen rettilikpen. Búl tәsilge ghylymda «deduksiya» dep at qoyghan. Abay «balanyng aty adam boluy», yaghny ómirde adaspauy ghylym-bilimdi osy retpenen ýirenuge baylanysty dep qadap aitqan. Deduksiyalyq tanym – adamzattyng dúrys jәne ornyqty damu zandylyghy saqtaluynyng kepili. Búl – aksioma.   

Endi Batys Europagha auysayyq. Bes ghasyr búryn zor betbúrys bolghan. Oishyldar tandauy «induksiya» deytin (tómennen joghary qaray, yaky obektivti dýniyeni zertteushilik) tanymdyq tәsilge týsken dýr. Múnyng ózi dýniyeni tanugha, keremetti neshe qily oilap tabugha jol ashty. Ádili kerek, býgingi tanghajayyp materialdyq gýldenu sonyng arqasy. Alayda Abay qoyghan: «Ghylym, óner ghadalәttan shyqpasyn, sharghygha (Qúday zanyna) muafih (sәikes) bolsyn» degen talap eskerildi me? Joq, olay bolmady.  Jaratqan Ie men adamnyng baylanysy ýzildi. Adamnyng mәni ruh ekeni úmyt qaldy. Pozitivistik aghym materialistik ilimdi tughyzyp, aqyry, Europa ruhany túsalyp, filosofiyasy men aqyl-parasaty kók túmangha orandy. 

Qazir tanda әlem boyynsha kisilik birte-birte alystap barady. Nege? Sebebi, qúdaysyzdyq hәm ruhany daghdarys – qol ústasqan qúbylys. Birinsiz biri joq. Qúdayshylyq (jýrektegi iman) ketip, qúr adamshylyq (morali, etika dep úghynyz) qaldy. Býgingi órkeniyet  kórinisi osy. Taghy aitayyq,  adamshylyq tamyry qúdayshylyqta. Dinsizdik (jan joq deushilik dep oqynyz) jaylaghan kezende azyp-tozu tosaryn Shәkәrim bylay dep eskertken:

Jan – qoja, tәn degening – jannyng qúly,
Nәpsi nege bilmegen búryn múny?
Oylashy: jan tapty ma, tәn tapty ma
Jogharghy keremetti neshe qily?       

Jә, eki tanymdyq tәsilge qaytyp oralayyq. Deduksiya da, induksiya da, baqsaq, ýstingi emes, týbiri tereng úghymdar. Abaydyng induksiyalyq tanymdy aulaq serpip, materializmnen tóngen zor qauipti kóre bilgenine (songhy kýsh-quatyna shekti «Tasdiyq» traktatyna, Qúdaydy tanugha sarp etti) qaytip tәnti bolmasqa. 

Amerikandyq sayahatshy Djordj Kennan HIH ghasyrdyng sonynda jaryq kórgen «Sibiri y ssylka» atty әigili kitabynda qos tәsildi tilge tiyek etedi. Leontiev degen orys ziyalysy «Abay kitaphanadan Milli, Bokli jәne Dreperdi alyp oqidy» dey kele, Abay maghan: «Deduksiya men induksiyanyng mәnisi nede?» dep súraq qoydy deydi. Búghan sener-senbesin bilmey tang qalghan qauymgha Leontiev: «Ol, әsirese, aghylshyn filosoftaryn tesile oqyp, zerdelep jýr, eki kesh boyyna teksergende mening osyghan kózim kәmil jetti» dep jauap beredi. «Abay – oishyl filosof» degizetin myqty dәlel emes pe. Jigit Abaydyng «Kýn shyghysym kýn batys, kýn batysym kýn shyghys bolyp ketti» degeni, sonsong egde jasynda: «Dýniyede kózimdi ashqan kisi – Mihaeliys» dep orys oishylyn iltipatpen esine alghany da osy payymnyng aighaghy.  

Abay kim bolghan? Ózi turaly óleninde aqyn:

Ókinishti kóp ómir ketken ótip,
Ótkizdik bir nәrsege bolmay jetik.
Oyshyldyng men de sandy birimin dep,
Talap, oisyz maqtandy qaldym kýtip (1886), -

dep syr bólisedi. Búl shumaqtyng ýshinshi jolynan da Abay ózin aqyn ghana emes, birinshi kezekte, «men – oishyl filosof» dep sezingenining kuәsimiz.  

Abayda tereng ornyqqan kónildegi senim, ishki dýnie baziysi – sopylyq tanymnan dep ә basta-aq aitqan edik. Batys әleminen alghan barlyq ghylym-bilimi sol bazisting ýstine kirpishter bop qalandy. Zamanynan ozghan oishyl, tolyq bilim iyesi boluynyng syryn osylay úghynsaq dúrystyq siyaqty. 

Qorytyndy: sholu jasalghan bes jyl – Abaydyng ýy uniyversiyteti boldy. Aqyndyq qabiletke ghalymdyq qosyluy – oi-sana kókjiyegin keneytip, algha satylaugha mýmkindik berdi. Ártýrli Europa bilimdilerining kitaptaryn oqyp, «aldynda jana jaryq dýniyening sheti ashylghanday  bolghan» (Áuezov) Abay jany qúmartqan ruh órisine nege kónil bóle almady, haqiqat shynyna degen úmtylysy nelikten ýzildi? Oishyldyqtan aghartushylyq baghytqa auysugha  qanday oqighalar әser etti? Búl saualdardy kelesi izdenis shenberinde (1884-1890 jyldar aralyghy) qauzaytyn bolamyz.          

(jalghasy bar)

Asan Omarov

Abai.kz