KSRO ydyraghannan keyin kenestik valuta - rubli - tәuelsiz damudyng alghashqy kezeninde barlyq postkenestik memleketterge, onyng ishinde TMD-gha kirmegen elderge múra bolyp qaldy. Birqatar sebepterge baylanysty, eng aldymen sayasy sipatta, jana memleketterding sayasy tәuelsizdikke degen úmtylysy, sonday-aq sosialistik diyrektivalyq ekonomika modelinen zannamany naryqtyq tez zandastyrugha kóshuding mýmkin emestigi saldarynan birtútas valuta (rubli) aimaghyn saqtau sәtsizdikke úshyrady.

KSRO ydyraghannan keyin aqshalay ydyrau prosesi óte qiyn boldy jәne barlyq postkenestik memleketter ózderining últtyq valutalaryn engizumen ayaqtaldy. 1991 jyly jeltoqsanda Kenes Odaghy ydyraghan kezde, birqatar basqa TMD elderimen birge Qazaqstan da «rubli aimaghynda» qala berdi. Jana tәuelsiz memleket basshylyghy búl júmys oryndaryn jәne Kenes Odaghynan múragha qalghan kóptegen kәsiporyndardy saqtaugha kómektesetinin jaqsy týsindi, yaghni. adamdar ózderin jәne otbasylaryn tamaqtandyrugha mýmkindik aldy.

Qazaqstan, eng aldymen, KSRO-da, kómir men bolattyng kózi, sonday-aq býkil kenes ónerkәsibining qajettiligi ýshin basqa paydaly qazbalarmen qamtamasyz etti. Barlyq derlik jetkizilim tizbekteri Oral men Sibirge baylanysty boldy. Energetika túrghysynan Qazaqstannyng soltýstigi, ontýstigi men batysy bir-birimen baylanysty bolmady. Soltýstigi Reseymen, ontýstigi Qyrghyzstanmen (elektr energiyasy) jәne Ózbekstanmen (gaz) bir jýiede boldy. Batysta, 1979 jyly ashylghan Teniz jәne Qarashyghanaq iri múnay-gaz kondensatty ken oryndaryn iygeru bastalyp ketti, biraq Qazaqstanda óz múnayshylary jetispedi. Qarashyghanaqta júmysty, mysaly, reseylik «Gazprom» jýrgizdi.

Úzaq uaqyt boyy ózining Túnghysh Preziydenti N.Á.Nazarbaev úsynghan Qazaqstan Respublikasy birtútas ekonomikalyq kenistikting tinining taraluynan bolatyn jaghymsyz әserdi azaytu ýshin birynghay valutadan bas tartqysy kelmedi. Alayda 1993 jyly Resey Federasiyasy kórshisin rubli aimaghynan shygharyp jatqanyn mәlimdedi.

Qazaqstan búghan qalay jauap berdi? Gazprom Qarashyghanaqtan ketti. Qazaqstan múnay ken oryndaryn óz betimen iygere bastady, mamandardy asyghys oqytumen qatar, «Shevron», «British Gaz», «Urriykeyn» siyaqty batystyq múnay kompaniyalaryn da shaqyra bastady. Qaraghandy ​​metallurgiya zauyty jana investor tapty - әlemdegi eng iri metallurgiyalyq top Mittal Steel Company N.V., Qazsink - Glencore. Joghary volitty elektr jetkizu jelileri soltýstikten ontýstikke qaray sozyldy. Qara jәne týsti metall Qytaygha jóneltile bastady, óitkeni ol ekonomikalyq túrghydan tez damy bastady. Sheteldik investorlarmen, әriyne, bólisuge tura keldi. Biraq basqa tandau bolghan joq. Eng bastysy, Qazaqstannyng últtyq valuta - tenge engizildi.

Sonau 1992 jyldyng birinshi jartysynda Qazaqstan Respublikasynyng basshylyghy tek Resey rubline arqa sýieu asyghys bolatynyn týsinip, óz valutasyn shygharu ýshin sharalar qabyldady. Jana aqsha shygharu turaly kelisimshart britandyq «Harrison» firmasymen jasaldy. 1993 jyly 1,3,5,10,20,50 jәne 100 tengelik vekselider Qazaqstangha jetkizildi. Olar jalghan aqsha jasaudan 18 qorghau dengeymen jabdyqtalghan. 

Últtyq valuta - kez-kelgen tәuelsiz egemen elding rәmizderining biri. Búl kez-kelgen elding ekonomikalyq tәuelsizdigin qamtamasyz etetin, ekonomikany basqarudyng negizgi qúraly. Kóptegen elderding últtyq valutasynyng tarihy birneshe ghasyrlar boyy qalyptasty. Kez-kelgen elding tarihy onyng últtyq valutasynyng tarihyna baylanysty bolady.

Qazaqstannyng últtyq valutasy - tengening jasalu tarihy Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Preziydenti - Elbasy 1993 jyly  12 qarashada  № 1399 «Qazaqstan Respublikasynda últtyq valutany engizu turaly» jarlyghymen bastaldy. 1993 jylghy 15 qarashadaghy qújatqa sәikes elde últtyq valuta - tenge engizildi. N. Á. Nazarbaevtyng Qazaqstannyng ózining últtyq valutasyn ainalymgha engizu turaly sheshimi tәuelsiz Qazaqstannyng ekonomikalyq damuynyng jana dengeyining negizi boldy. Tengening ainalymy Egemen Qazaqstangha últtyq naryqtyq ekonomikany qúru ýshin qajetti alghashqy qadamdardy jasaugha mýmkindik berdi.

Qazaqstanda últtyq valuta óte qysqa merzimde - bir jyldyng ishinde dayyndaldy. Alayda tengening ónimdilik dengeyi eng joghary, sondyqtan ony qoldan jasau óte qiyn. Qazaqstandyq tengening 18 qauipsizdik dengeyi bar. Búl su belgileri, qauipsizdik jipteri, aiqyn jәne qaytalanatyn jasyryn beyneler, kishkentay jazular jәne taghy basqalar. Tenge - әlemdegi eng qauipsiz últtyq valutalardyng biri. Qazaqstan Últtyq Banki banknottarmen jәne monetalarmen birge investisiyalyq jәne kolleksiyalyq monetalardy shygharady. Investisiyalyq monetalar baghaly metaldardan jasalghan. Olar kýmisten jәne altynnan jasalady. Reziydentter satyp alu kýni men baghaly metaldar baghasyna negizdelgen satyp alu baghasy arasyndaghy aiyrmashylyqtan payda kóre alady.

Kolleksiyalyq jәne qúima monetalar belgilengen tólemder boyynsha zandy tólem qúraly bolghanymen, olardyng negizgi maqsaty - mәdeni, bilim beru jәne investisiyalar. Áriyne, olar óte shekteuli mólsherde shygharylady jәne olar Qazaqstanda satylady jәne shetelde jinaq baghasymen satylady. Qazaqstannyng monetalary men banknottary numizmattardyng halyqaralyq jarystarynda bedeldi oryndargha ie boldy. Olargha kóp jyldyq tarihy bar moneta ýilerining ókilderi, joghary dengeyli әlemdik numizmattar, sonday-aq Resey, Fransiya, Úlybritaniya, Niyderlandy, AQSh, Kanada, Germaniya, Ukraina, Litva jәne Belarussiya ókilderi qatysady.

Biz barsha qazaqstandyqtardy últtyq valuta - tenge kýnimen qúttyqtaymyz jәne zor densaulyq, baqyt, qarjylyq tabys, jana jetistikter men bolashaqqa senim tileymiz.

Kerimsal Júbatqanov,

Qazaq-Orys halyqaralyq uniyversiytetining dosenti, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz