Til mәselesi dil mәselesimen tikeley qatysty bolghandyqtan, qazaq tilining kýnnen-kýnge qúlazyp, qúldyraugha bet aluy meni qatty ýreylendirip otyr. Óitkeni, basqany qoyghanda, әdette, biz kýndelikti qoldanyp jýrgen "Ýlken" sózi býgingi aqparat qúraldary men basylymdarda jәne kýndelikti túrmysta óz ornyn tappay, ógeysip bara jatqandyghy janyma qatty batyp keledi. Mysaly: "Ýlken tabysqa jetti", "Ýlken enbek sinirdi", "Ýlken sahnada óner kórsetti", "Ýlken medali alyp qaytty", "Ýlken әser etti", "Ýlken jazushy", "Ýlken shara qoldandy", "Ýlken pikirtalas", "Ýlken syn aitty", "Ýlken sezim", "Ýlken rahmet" degen sóz tirkesterindegi "Ýlken" sózi búl tirkesterde óz ornyn tauyp túrghan joq. Búl sóz tirkesterin atam qazaq "Zor tabysqa jetti", "Eleuli enbek sinirdi", "Kórnekti nemese abyroyly sahnada óner kórsetti", "Altyn nemese kýmis medali alyp qaytty", "Tereng әser etti", "Kórnekti nemese әigili jazushy", "Qatang shara qoldandy", "Dauly pikirtalas", "Ótkir syn aitty", "Pәk sezim nemese nәzik sezim", "Kóp rahmet" dep, sózderding ózara qiylysu qisynyna negizdele otyryp, qoldanbaushy ma edi?

Til mәselesi dil mәselesimen tikeley qatysty bolghandyqtan, qazaq tilining kýnnen-kýnge qúlazyp, qúldyraugha bet aluy meni qatty ýreylendirip otyr. Óitkeni, basqany qoyghanda, әdette, biz kýndelikti qoldanyp jýrgen "Ýlken" sózi býgingi aqparat qúraldary men basylymdarda jәne kýndelikti túrmysta óz ornyn tappay, ógeysip bara jatqandyghy janyma qatty batyp keledi. Mysaly: "Ýlken tabysqa jetti", "Ýlken enbek sinirdi", "Ýlken sahnada óner kórsetti", "Ýlken medali alyp qaytty", "Ýlken әser etti", "Ýlken jazushy", "Ýlken shara qoldandy", "Ýlken pikirtalas", "Ýlken syn aitty", "Ýlken sezim", "Ýlken rahmet" degen sóz tirkesterindegi "Ýlken" sózi búl tirkesterde óz ornyn tauyp túrghan joq. Búl sóz tirkesterin atam qazaq "Zor tabysqa jetti", "Eleuli enbek sinirdi", "Kórnekti nemese abyroyly sahnada óner kórsetti", "Altyn nemese kýmis medali alyp qaytty", "Tereng әser etti", "Kórnekti nemese әigili jazushy", "Qatang shara qoldandy", "Dauly pikirtalas", "Ótkir syn aitty", "Pәk sezim nemese nәzik sezim", "Kóp rahmet" dep, sózderding ózara qiylysu qisynyna negizdele otyryp, qoldanbaushy ma edi?

Tipti, mýiizi qaraghayday-qaraghayday sóz zergerleri sanalyp jýrgen agha- buyndarymyzdyng tuyndylary men sóilegen sózderinen "Ýlken" sózining óz ornynda qoldanylmaghandyghyn kórip-estigende, jerge kirip kete jazdaysyn. Búghan da mysal keltire ketu artyq bolmas. "Ýlken syr bar", "Ýlken ýlgisi" (A. Álimúly "Parasatpen sanasu" atty maqalagha qaranyz, "Qazaq әdebiyeti" 19. 05. 2006 7-bet) degen sóz tirkesterin "Tereng syr bar", "Jaqsy ýlgisi" dep qoldansaq oryndy bolmas pa edi? "Ýlken úly kýndi kýtemiz!" (T. Medetbek "Aqiqat" jurnaly 2006 jyl 7 san 85 bet) degen sóilemdegi "Ýlken" sózi sóilemning shyrayyn ketirip túr. Óitkeni, ol búl jerde "Úly" degen sózding anyqtauyshy bola almaydy. Sondyqtan, "Ýlken" sózi búl arada mýlde basy artyq dýnie bolyp túrghandyghy óz-ózinen belgili. Búdan da soraqysy "Ýlken mahabbat pen ýlken jetistik ýlken tәuekeldi qajet etedi" (Aydarly "Núr-Astana" gazeti 2006 jyl 15 qarasha sany 8 bet) degen sóilemdegi "Ýlken" sózining óz qisynyn tappay, art-artynan ýsh ret qoldanyluy bolyp otyr. Mine, búnyng ózinen biz tilimizding shúraylylyghynyng qanshalyqty әlsirep bara jatqandyghyn aiqyn anghara alamyz. Búl arada olardyng Sokrattyn: "Úghymdardy logikalyq týrde dәl anyqtau - shynayy bilimning eng basty sharty" degen qaghidasyn mýlde elep-eskermegendigi aidan anyq.

Sóz ónerinde sózderdi qalay bolsa solay qoldana beru eshkimge de abyroy әpermeytini belgili. Sondyqtan, әrbir sózding qoldanu kólemin bilu óte qajet. Mysaly: "Ýlken" sózine "Qazaq tilining týsindirme sózdigi" bylay dep týsinikteme beredi: "Ýlken, syn esim 1. Kólemi jaghynan aumaqty, zor, dәu 2. Auys, búryn tughan, jasy artyq 3. Auys, kópti kórgen, kóp jasaghan qart" ("Qazaq tilining týsindirme sózdigi" 9 tom, 546 bet, Qazaq SSR-ining "Ghylym" baspasy, Almaty, 1986) Biz jogharyda mysal keltirip otyrghan "Ýlken" sózi bar sóz tirkesterindegi "Ýlken" sózining maghynasy "Qazaq tilining týsindirme sózdigindegi" "Ýlken" sózining maghynasymen ýsh qaynasa sorpasy qosylmaydy. Sondyqtan, ony orys tilining qoldanu ayasy nemese yqpaly boyynsha ana tilimizge qaz-qalpynda kóshirip әkelip, qoldanatyn bolsaq, onda biz óz ana tilimizding zor mólsherdegi tereng mәndi de maghynaly tegi jәne estetikalyq qúnynan airylyp shygha kelemiz. "Ýlken" sózining kelse kelmes jerde qoldanysqa ene bastauynyng ózi әne, sonyng aighaghy.

Meni ýreylendirip otyrghan "Ýlken" sózi bizding týrli aqparat qúraldary men basylym betterinde osy qarqynmen qoldanyla beretin bolsa, sózdik qorgha erekshe bay, shúrayly tilimiz endi bir az jyl ótken son, tabighy týrde solghyn tartyp, qúlazy bastaytyndyghy aqiqat. Sondyqtan búl mәselege eng aldymen búqaralyq aqparat qúraldarynda júmys istep otyrghan redaktorlarymyz ben jurnalisterimizding erekshe kónil bólui qajet. Olar aldylaryna kelgen materialdarda kezdesetin "Ýlken" sózining beybereket, qisynsyz qoldanyluymen birge, "Prosess" degen sózdi "Ýrdis", "Premiera" degen sózdi "Túsaukeser", "Filial" degen sózdi "Bólimshe", "Liyder", degen sózdi "Kósem", "Provinsiya" degen sózdi "Ólke", "Diyrektor" degen sózdi "Mengerushi", "Imidji" degen sózdi "Abyroyy nemese Bedeli", "Resenziya" degen sózdi "Baghalau nemese Pikir", "Perspektivasy" degen sózdi "Bolashaghy", "Situasiya" degen sózdi "Jaghday", "Otstavkadaghy" degen sózdi "Dogharystaghy", "Problema" degen sózdi "Mәsele" "Komentator" degen sózdi "Týsindirushi" (Múnday mәngýrt terminderding tizimin ary qaray sheksiz soza beruge bolar edi, biraq...) dep qazaqshalap baryp, basylym betterinde jariyalaugha mindetti. Sonymen birge, qazaq tilindegi ghylymy enbekterde kezdesetin orys tilindegi dәiek sózder men silteme-dәiekterding qazaq tiline audaryluyn qalamger-ghalymdarymyzdan talap etip, ony qadaghalaugha da qúqyly. Óitkeni, qazaq tildi basylym betterining ishinde bógde tilding shýldirlep, jýrui beysharalyqtan basqa eshnәrse emes. Qazaq tildi aqparat qúraldarynyng orys tilinde sóilengen sózdi qazaq tiline audarmay berui (tipti Prezdentting sózi bolsa da) Qazaq halqynyng qajetin elemegendik, memlekettik tilge at ýsti qaraghandyq bolady. Mine, osynday memlekettik til mәselesindegi kelensizdikterdi bir jýiege týsiruge qúlshynbaghan tilshi-jurnalister men búqaralyq aqparat qúraldaryn zang boyynsha jazalap, óz kezeginde qatang syntezge alyp, olardyng kókesin kózine kórsetip otyrsa, onda búl mәsele birte-birte sheshimin tapqan bolar edi. Amal qansha, ony kóretin "Qúdaydyn" kózi soqyr, ýkimetting qúlaghy tas kereng bolyp, beti bezerip otyr! Sol sebepti de biz orys tilining orasholaq yqpalynan tezirek qútyluymyz ýshin orys tilinen engen sózderdi qazaq tilining emle erejesine beyimdep jazuymyz nemese latyn jazuyna kóshudi tez arada qolgha aluymyz kerek siyaqty.

Qysqasy, memilekettik til mәselesine nemqúrayly qarau men BAQ-tyng til shúbarlyghyna nemkettilik ústanym ústanuy últtyq mýddemizding tamyryna balta shapqanmen birdey. Sondyqtan "Ýlken" sózinen bastau alatyn ýreyge júdyryqtay júmyla otyryp, qarsy túru әri odan tuyndaytyn logikalyq jәne leksikalyq qatelikterdi týzetu boyynda qazaqy qany bar kez kelgen azamattyng ar aldyndaghy aqtyq boryshy.

«Abay-aqparat»