Kóripkel kitaptar

Keyde mening qiyalymda mynanday oy kórinis beredi. Ózimdi jiyrmadan asar-aspas jasynda әlem¬di qalay jaulaymyn dep alqynghan Aleksandr Makedonskiymen de, qúittay ghana Korsikasyna tәuelsizdik alyp beremin dep jýrip, alyp Europanyng damu baghytyn mýldem jana arnagha qalay búryp jibergenin angharmay qalghan Napoleon Bonapartpen de emin-erkin tildesip, әngimelese alatynday sezinip ketemin. Áriyne, Eskendirmen (Aleksandrdyng qazaqshasy) aramyzda birneshe mynjyl, Napoleonmen ortamyzda eki-ýsh ghasyr uaqyt jatqan bolsa da. Nelikten? Bәlkim, búl olardyng ghúmyrbayandaryna qatysty dýniyelerdi bala kezimnen jata-jastana, indete oqyghandyghymnan bolar? Ómirlerining basty kezenderimen jaqsy tanystyghymnan shyghar? Mýmkin. Bәri mýmkin.

Kóripkel kitaptar

Keyde mening qiyalymda mynanday oy kórinis beredi. Ózimdi jiyrmadan asar-aspas jasynda әlem¬di qalay jaulaymyn dep alqynghan Aleksandr Makedonskiymen de, qúittay ghana Korsikasyna tәuelsizdik alyp beremin dep jýrip, alyp Europanyng damu baghytyn mýldem jana arnagha qalay búryp jibergenin angharmay qalghan Napoleon Bonapartpen de emin-erkin tildesip, әngimelese alatynday sezinip ketemin. Áriyne, Eskendirmen (Aleksandrdyng qazaqshasy) aramyzda birneshe mynjyl, Napoleonmen ortamyzda eki-ýsh ghasyr uaqyt jatqan bolsa da. Nelikten? Bәlkim, búl olardyng ghúmyrbayandaryna qatysty dýniyelerdi bala kezimnen jata-jastana, indete oqyghandyghymnan bolar? Ómirlerining basty kezenderimen jaqsy tanystyghymnan shyghar? Mýmkin. Bәri mýmkin.
Degenmen mening qiyalym búl saualgha basqashalau jauap bergendi dúrys kóredi. Jәne bir qyzyghy, búl jauaptyng mazmúny býgingi kýni әldekimder tatar dәmi týgesiler sәt endigi taqalyp qaldy dep shulasyp jýrgen úly mәrtebeli kitapqa baryp tireledi. Men olardyn, bolashaq úly jahangerlerdin, balang qiyalyna salmaq salyp, balghyn ruhtaryn qataytuyna sebepshi bolghan kónekóz jәdigerlerdi biletin bolyp shyghamyn. IYә, Eskendirding temirqazyghy filosoftar atasy atanghan Aristoteliding ózi mәtinin qaghazgha týsirip, kitap qyp týptep beripti-mis delinetin Gomerding «Iliadasy» bolghany belgili. Aleksandr býkil sanaly ghúmyrynda osy jyrdyng qaharmandarynyng biri, pende balasynyng keler úrpaqqa belgisiz mimyrt ta mamyrajay tirshiliginen góri qysqa da bolsa el esinde mәngilik saqtalyp qalar danqty taghdyrdy qalaghan Ahillge eliktep ótti. Napoleonnyng sýiikti aqyny da osy Gomer, onyng «Iliadasy» men «Odisseyasy» boldy. Napoleon soghysta erlik kórsetken jauyngerleri men qolbasshylaryn «Iliadanyn» erjýrek batyrlarymen shendestire otyryp madaqtasa, qaharmandarynyng izimen Kishi Aziya jaghalauyna týsip, Ahill qabirining basynda onyng ruhyna baghyshtap jarys ótkizgen Aleksandrdyng sózin tarihshy Plutarh bylay dep jetkizedi:
«... Ol Ahilldi baqytty adam sanaytynyn, kózi tirisinde qasynda jan dosy, ólgesin danqyn әlemning tórt búryshyna týgel jayar úly jyrshysy bolghandyghyn aitty» (Plutarh, «Izbrannye jizneopisaniya», Moskva, 1987, 2 tom, 375-bet). Býginde jiyarmanyng o jaq, ber jaghynda Ahillding jasynday ghúmyryna tamsana tolghanghan osy Aleksandrdy da býkil әlem biledi. Taghdyryna tek grek Plutarh qana tamsanyp qoyghan joq, parsynyng Jәmiyi, qazaqtyng Abayy sekildi úly aqyndarda onyng anyzgha úlasqan ómirinen alyp jyr-dastandar jazdy. Osylaysha, úly dastan úly taghdyrdy dýniyege alyp keldi. «Iliadanyn» joldarynda bala Aleksandrdyng bolashaghy boljandy, úly armanynyng ainymas baghdarshamy ispetti temirqazyghy jogharygha kóterildi.
IYә, adamzat balasy tudyrghan úly ruhany dýniyelerding ishinde, sanauly bolsa da kóripkel kitaptar da úshyrasyp qalady. Olar az, biraq bar. Búl anyq. Jәne olar seni әrdayym qiys baspa, men boljaghan, men núsqaghan jolmen ghana jýr dep jetektep otyrady. Jan qinalghanda eriksiz sol kitaptargha qolyndy sozasyn.

Dala dastanyna madaq

Tarih úly jahangerler retinde tek makedondyq Aleksandr men korsikalyq Napoleondy ghana bilmeydi, olardyng qatarynda bizding Úly Dalanyng perzentteri de úshyrasyp qalady. Jәne olardyng ishindegi biregeyi әlemge aty jayylghan aibarly Shynghys han ekendigine eshkim de shәk keltire qoymas. Demek, Shynghys handay aituly túlghany tarih sahnasyna alyp shyqqan, onyng taghdyryn boljap, bolashaghyna kóripkeldik jasaghan Gomerding «Iliadasyna» bergisiz ghajayyp dastannyng terenine ýnilmesen, syryn asha bermes bizding dalada da bolghandyghy ghoy. IYә, bolghan. Bolmauy mýmkin emes. Biraq ol dastannyng qay dәuirding oqighalaryn jyrlap, alghash ret qay úly jyrshynyng jýreginen jaryp shyqqandyghy beymәlim. Tek boljam jasaugha ghana bolady.
Qúdaygha shýkir, týrki, onyng ishinde qazaq halqy batyrlyq dastandargha kende emes. Olardyng arasynda býkil týrkige ortaq jelilerge qúrylghan jyrlar da úshyrasyp qalady. Eger Shynghys hannyng tamyry ghúndardan baryp qosylatyn týrki men mongholdyng irgesi sógile qoymaghan dәuirde ómir sýrgenin eskersek, tandaudyng qatary tang atar aldyndaghy aspan júldyzdarynday siyrey týsetini de anyq. Jәne biz osy qadirli azdyng ishinen bireuge ghana toqtaluymyz, onymen úly qaghannyng taghdyryn baylanystyrugha tiyistimiz. Sonymen ol dastan, bala Temijýnning bolashaghyna sәulesin týsirgen júldyzdy dastan qay dastan boluy mýmkin?
Týisigimiz bizge búl dastan jyr men kýiding atasy sanalatyn, týgel týrki tóbesine kóterip úlyqtaytyn abyz Qorqyt birinshi bolyp jyrlap edi deytin «Alpamys batyr» hikayasy boluy kerek deydi. IYә. sol, «Qorqyt ata kitabyndaghy» Bәmsi-Bayraq nemese bizge Alpamys esimimen belgili batyr turaly taraular kezinde qaghan Shynghys bala kezinen talay ret elitip, elige tyndaghan jyr jauhary bolghan. Esukey bahadýrding balasy mazmúnyna ýnilip oiyn, ekpinine qarap boyyn týzegen dala dastanynyng búdan basqa jyr ýlgisi boluy mýmkin de emes sekildi. Óitkeni, qynyr payymdy qiyp týsetin qisyn da, qúr dolbardy kótermeytin tarihy derekterding ózara ýilesip qiilasuy da osyghan megzeydi.
Týisik sanamyzgha sәulesin týsirgen boljamymyzdy dәleldeu ýshin әngimeni aldymen qarapayym oqyrghangha da úghynyqty tústan bastayyq. Dastan:
- Búrynghy ótken zamanda
... Jiydeli Baysyn jerinde
Qonyrat degen elinde,- dep bastalatyny qay-qay sauatty oqyrmangha da mәlim. Demek, dastannyng býginde tatar, bashqúrt, ózbek, qaraqalpaqpen birge qazaq halqynyng da qúramyna kirip otyrghan qonyrat taypasynyng tarihyna qatysty bolghandyghy. Eger Shynghys hannyng әjesi de, anasy da, sýigen jary Bórte de qonyrat taypasynan ekenin eskersek, úly jahangerlerding naghashy júrtynyng ótkenine qatysty búl dastannan habarsyz boluy әste mýmkin emes. Tarihy derekter Shynghystyng anasy Uәlin qúimaqúlaq, auyzeki әngimege sheber, jyr-dastandy kóp biletin sheshen kisi edi desedi. Yaghni, Shynghys han búl jyrdy anasynyng auzynan nemese qayynjúrtyndaghy jyrshylardyng birinen estui shyndyqqa әbden sayady. Shynghys hannyng talaydy tәndi etken adamy bolmysynyng qalyptasyp, aituly tarihy túlghagha ainaluyna búl dastannyng sinirgen ýlesi zor ekeni, týrki-mongholdyng tekti úlynyng keyingi taghdyrynan da jaqsy angharylady. Makedondyq Eskendirge «Iliada» qaharmany Ahill qalay әser etse, dalalyq Shynghys qaghangha da Bәmsi-Bayraq nemese Alpamys beynesi elikteuge layyq sonday jasampaz ýlgi bola aldy deuimizge әbden qaqymyz bar. Endi jyr keyipkeri men qaghan bolmasa arasyndaghy ózara úqsastyqtargha qysqasha ghana zer salyp keteyik.
Dosqa adaldyq, opasyzdyqty keshirmeu, qadiri sinse, qaradan shyqsa da qúrmet kórsetip, úlyqtau - búlardyng bәri Shynghys hannyng boyynan kórinetin dara qasiyetterding bir parasy ghana. Mine, osy qasiyetterding bәri dastandaghy Alpamystyng da jaqsy qyrlary retinde erekshelenip túrady. Onyng ózin qútqarghany, qiyn kýnde kómek qolyn sozghany ýshin qoyshy Keyquatty ózi shauyp alghan qalmaq eline patsha qylyp saylauy, oi-órisi layyq bolsa, «qaradan da han shyghady» degendik emes pe!
Jyrda búl sәt:
Patsha boldy Keyquat,
Qalmaqtyng qalyng eline.
Ádildigin jýrgizdi
Eshkimning kónbey ebine.
Baq qonarda jigitke
Azy ne, sirә, kóbi ne?! - dep suretteledi.
Osynday «qaradan shyghyp han bolghan» jigitter Shynghys hannyng tónireginde de jeterlik-ti.
Osy arada jyrdaghy batyrgha da, tarihtaghy qaghangha da ortaq sýigen jargha adaldyqty da aita ketken jón sekildi. Temijýn atastyryp alghan jary Bórtening jau qolynda ketkenine ózgeni emes ózin kinәlaydy.
Jau merkitter әlek sap,
Jaralady janymdy,
Japa etti jarymdy,
Asyl tútar arymdy,- dep tolghanady («Mongholdyng qúpiya shejiresi», «Óner» baspasy, Almaty, 1998 jyl, 53-bet). Jaryn «Asyl tútar arym» dep qadirleydi. Biraz uaqyt ótkesin, әsker jinap baryp, qayta tartyp alghannan keyin de sýiiktisining kóniline kirbin, janyna jara týsiretin kesir sózdi otyz eki tisting arasynan shygharmay, ózin tyiyp ústaydy. Osynday jar sezimine beriktik dastanda da bar. Áriyne, búlardyng bәri oqyrmangha mәlim jayttar bolghasyn toqtalmasaq ta bolady.
Al opasyzdyqty keshirmeuge, uәdege beriktikke keletin bolsaq, «Qorqyt ata kitabynda» Bәmsi-Bayraq ózin Qazan hangha qarsy býlikke qatysugha kóndirmek bolyp aldap shaqyryp alghan syrtqy oghyzdardyng kósemi Aruzdyng qolynan qaza tabady. Eger ólimnen qorqyp, ózara býlik jasaugha, oghan Bәmsi-Bayraqty da tartugha uaghdalasqan syrt oghyz bekterining degenine kónse, aman qaluyna bolar edi, biraq batyr «Janym - arymnyng sadaghasy» dep Qazan hangha adal ekenin aityp túryp alady. Aqyry, degenine kóndire almaghasyn, Aruz denesine qylyshpen salghan jaradan qansyrap mert bolady. Osynday antyna adaldyq, ony ózgelerden de barynsha talap etu - Shynghys han ómirining de qay kezeninde bolmasyn kórinis beretin iygi qasiyetterding biri.
Kim biledi, ómirining qysyltayang sәtterinde, al múnday búralang shaqtardyng onyng taghdyrynda az bolmaghandyghy anyq, bozbala Temijýn, bolashaq Shynghys qaghan «Alpamys batyr» jyrynyng qaysybir tústaryn eske alyp, ózin-ózi qayraghan, ózin-ózi qamshylaghan bolar-au!
Qalay degenmen de osy jyrdyng bizge beymәlim kónekóz núsqalarynyng birimen Shynghys hannyng tanys bolghandyghy eshqanday kýmәn tudyrmaydy. Nege?
Biz búl saualgha da jauap beruge talpynamyz. Boljamymyzdyng rastyghyna dauy boluy mýmkin qanday da bir bilikti, bilimdi oqyrman nazaryna úsynar qisynymyzdyng negizgi bóligine osy saualgha jauap barysynda toqtalamyz.

Kýdik pen kilt

Sonymen kózi qaraqty, búl taqyrypta ózindik týigeni boluy mýmkin oqyrmannyng bizding boljamymyzdyng aqiqattyghyna qanday kinәrattar taghuy mýmkin?
Bizdinshe, birinshi taghylar aiyp mynanday bolugha tiyis:
Qonyrattar Orta Aziya men býgingi qazaq dalasyna tek monghol shapqynshylyghynan emes, Shynghys han әskerimen birge HIII ghasyrda ghana kelip, qonystandy. Oghan deyin olar Shynghys handy aq kiyizge kóterip, qaghan saylaugha atsalysqan monghol tektes taypa retinde belgili bolatyn (Ábilghazy, «Týrik shejiresi», «Ana tili», 2006 j. 44-bet). Uaqyt óte kele týrkilengen monghol nәsil taypanyng týgel týrkige ortaq deuge keletin dastandy iyemdenuge qanday qaqysy bar?
Ekinshi kinә bylay súlbalanuy mýmkin:
«Qorqyt ata kitabyndaghy» Bәmsi-Bayraq turaly taraular oghyz-qimaq zamanynan syr shertedi. Búl - eng beri degende IH-HI ghasyrlar. Demek, «Kitaptaghy» Bәmsi-Bayraq turaly hikayalar men Alpamys batyr jyryn ózara baylanystyrudyng esh qisyny joq. Syrdyng boyynda alghash Qorqyt ata jyrlady degen dastandy kezinde alys Mongholiyadaghy Shynghys han bala kezinen estip ósip edi degen qisyngha iә aqymaq, iә ana sýti auzynan keppegen sәby ghana ilanady.
Bizge ýshinshi aiyptyng nobayy da mәlim:
Jyrdaghy Jiydeli Baysyn qazirgi Ózbekstannyng iyeliginde. Al Bәmsi-Bayraqty jyrlaghan Qorqyt ata men Bәmsi-Bayraqtyng sýiikti jary Gýlbarshyn nemese Barshyn jatyr delinetin jerler býgingi Qazastannyng Qyzylorda oblysyna qarasty territoriyada. Búl ónirlerge monghol shapqynshylyghy túsynda kelgen qonyrattardyng osy ónirde búrynnan aitylyp jýrgen tarihy hikaya keyipkerin ózining taypalyq qaharmanyna ainaldyryp, iyemdenip qalghan boluy ghana mýmkin.
IYә, búl aiyptaulardyng qaysysynyng bolsyn, anau-mynau solqyldaq boljamnyng kýlin kókke úshyrugha qauqary әbden jeterlik. Degenmen biz óz boljamymyzdyng rastyghyn dәleldeuge mýmkindik beretin negizgi qisynymyzdan eshqanday da bas tartpaymyz.
Eng birinshi sýiener dәiegimiz, biz qonyrat taypasy nemese onyng qúramyna keyinnen kirgen qaysybir jekelegen rular Syr boyynda IH-H ghasyrlarda-aq tirshilik etken degen pikirdi algha tartamyz. Olardyng múnda Altay asyp, Ertis jaghalap jetkeni de tarih ýshin jasyryn jayttar emes. Mine, osy taypalar nemese jekelegen rular keyin oghyz-qimaq úlysynyng irgetasyn qalaugha atsalysqan edi. Bir ghajaby, ortaghasyrlyq derekter Bәmsi-Bayraq nemese Alpamys batyr turaly jyrdy tek qonyrat taypasy emes, olarmen qashannan taghdyry enshiles, qúramyna Shynghys hannyng bórjigen ruy enetin qiyattardyng da batyrlyq jyry retinde tanugha mýmkindik beredi.
Solay, derekterge sýiensek, Shynghys hannyng arghy ata-babalary da IH ghasyrdyng ayaghy, H ghasyrdyng basynda qonyrattarmen birge berisi Qaratau, Qazyghúrt, arysy Araldyng jaghasyna deyingi aralyqty mekendegen bolyp shyghady. Asyly, búl eki taypa da IH ghasyrdyng orta túsynda, dәlirek aitqanda, 840 jyly Eniysey qyrghyzdary tarapynan jasalghan shapqynshylyqtan keyin es jimastay bolyp esengiregen úighyr qaghanatynyng qúramyna kirgen әrtekti taypalardyng qatarynan bolsa kerek. Bir jaghynan jau, bir jaghynan jút qysyp әbden jýdegen taypalar aldymen Ertis ózenining boyynda, odan Qaratau, Qazyghúrt ónirine qaray jyljidy. Ábilghazynyng «Týrik shejiresinde» osy oqighalar janghyryghy mongholdardyng tatarlar men qyrghyzdardyng birlesken shabuylynan kýirey jenilip, Qiyan men Nýkýzding «Ergene kónge» qashyp tyghyluyn bayandaytyn tústaran angharylatyn sekildi. Demek, әigili «Ergene-kóndi» osy taypalar alghash baspanalaghan Altay nemese keyin erkin kósilip jaylaghan Qaratau men Qazyghúrt aralyghynan izdeuge bolady degen sóz.
Áriyne, búl taypalardyng taza týrki tilinde sóilemegendigi de anyq. Ortaghasyrlyq qypshaqtar tarihy turaly sýbeli enbek jazghan marqúm Serjan Aqynjanov (1939-1991) olardy monghol men týrki tili aralyghyndaghy ótpeli tilde sóilegen degen pikirge qosylatynyn aitady. Bir jaghy qidan jәne ekinshi jaghy qyrghyz ben tatarlardyng birlesken shapqynshylyghynan keyin eki baghyttan kelip Ertisting boyynda basy toghysqan búl bosqyn taypalar mongholsha qay nemese arab, parsy bastauhattaryndaghysha qimaq degen ataumen ózara taypalar birlestigin qúrady. Keyin, jogharyda aitqanymyzday, oghyz-qimaq nemese oghyz-qay úlysynyng qúramyna enip, birshama uaqyt mamyrajay kýy keshuge mýmkindik alady. Áuelbek Qonyratbaevtyng «Qorqyt ata kitabyna» jazghan alghys sózin de osy qaylardy qonyrattar dep tújyratyn pikir bar («Qorqyt ata kitaby», «Jazushy», 1986 j., 6-bet). Búlay boluy da әbden mýmkin. Óitkeni, qay etnoniymining monghol tilinde jylan degen maghynany bildiretinin Serjan Aqynjanov barynsha jan-jaqty taldap jazghan («Kypchaky v istoriy srednevekovogo Kazahstana», Almaty, «Ghylym» baspasy, 1999 j., 111-112-better) bolatyn. Qonyrattardyng jylandy kie tútqandyghy «Alpamys batyr» jyrynda da angharylyp qalady. Mysaly, Alpamys batyrdyng Tayshyq hannyng artynan attanayyn dep túrghan túsynda:
Tayshyq alghan jylqynnyn
Al artynan keteyin.
Shahimardan jar bolsa,
Artynan quyp jeteyin.
Jete almasam, jan ata,
Jylap jýrip óteyin! - dep tolghanatyny bar («Qazaq epostary», «Kóshpendiler» baspasy, Almaty, 2007 j., 44-bet).
Osy ýzindidegi Shahimardan arab, parsydan kelgen jylandar patshasy turaly ertegining bas keyipkeri, yaghni, jylandar patshasynyng esimi bolyp tabylady. Múny bayyrghy mongholdyq kiyeli jylan úghymynyng jergilikti jerding týsiniginde qayta óndelgen kóshirmelik núsqasy dep týsingenimiz jón. Demek, mongholgha esh qatysy joq dep aitylatyn «Alpamys batyr» jyrynan da qonyrattardyng ózderining bayyrghy taypalyq ataularyn, onyng maghynasyn әli úmyta qoymaghanyn angharuymyzgha bolady.
Degenmen «qay» etnoniymi qonyrattan góri qiyat taypa¬sy¬nyng atauyna kóbirek janasatynyn da eskerte ketkimiz bar. Búl taypalyq ataudy mongholshadan qazaqshagha audarghanda qaylar dep oqugha bolady. Múndaghy «qay» týbiri bolsa, «t» әrpi kóptik jalghauy maghynasyn bildiredi. Kim b¬ledi. Ergene-kónnen shyqty delinetin taypalardyng arasynda qiyat pen qonyrat taypalary qatar atalatynyn eskersek, olardyng o basta bir taypanyng beldi eki ruy boluy da әbden mýmkin ghoy.
Sonymen «Alpamys batyr» jyryna qayta oralayyq. «Qorqyt ata kitabynda» oghyz-qimaq atauy týbirimen joq, múndaghy úlystyng qazyghy bolghan taypalar syrtqy oghyz jәne ishki oghyzdardy qimaq yaky qay taypalary birlestigi dep týsingen jón sekildi. Oghyz-qimaq úlysynan bas batyry Bәmsi-Bayraq, yaghni, Alpamys býlikshilikti bastaghan óz taypalastarynyng qolynan óledi de, búdan keyingi oqighalar barysy oghyz-qimaq úlysynyng býlinuine әkelip soghady. Osy býlinshilikting aqyry qay-qonyrat nemese qay-qiyat taypalarynyng ózderining bayyrghy atamekenderine qayta bet búruyna sebepshi boldy ma, bolmady ma, ol jaghyn dóp basyp aita almaymyz. Degenmen Shynghys han zamanynda, sonau Mongholiyada, osy eki taypanyng eng aldymen tarih sahnasyna shyghuy oqighalar barysynyng biz oilaghanday baghytta damyghandyghynan habar beretindey. Biraq olar endigi monghol nәsildi emes, jartylay, bәlkim, tútasymen týrkilengen erkindik sýier Úly Dala taypalary edi. Olar Syr boyyna kiriptarlyqpen barghan alghashqy saparlarynan estelik retinde ór de er Bәmsi-Bayraq nemese Alpamys batyr jayly jyrdy alyp qaytqan-dy. Bizding bala Temijýn, bolashaq qaghan Shynghys búl dastandy bala kezinen bilip ósti, onyng mazmúnynan oiyna quat alyp, sanasyna núr sinirdi deytinimiz sondyqtan.

P.S.

Bizge anau bir jyldary Shynghys han taqyryby tek qazaqty ghana qyzyqtyratynday bolyp kórinetin-di. Ziyalylarymyzdyng eki jaq bolyp bólinip osy mәselede ymyrasyz aitysqa boy úrghandary da esimizden shygha qoyghan joq.
Sóitsek, olay emes eken. Shynghys han monghol, qazaqty bylay qoyghanda japon, buryat pen tuva, alys Amerikadaghy ýlken tarihtan habary joq sekildi seziletin kommersiyalyq kino ókilderi ýshin de qajettiligi bar túlgha bolyp shyqty. Ras, qaybireuleriniki súranysqa ie ótimdi taqyryptan kezegi ótip ketpey túrghanda dýnie tauyp qalsaq degen shabylys. Sharshaghan, shaldyqqan kýni qala bermek. Biraq Shynghys han múrasyna sayasy túrghydan qarap, ony bolashaq geosayasy ústanymdarynyng negizi baghytyna ainaldyrsaq degen niyettegilerding dar ekendigi de angharylyp qalady. Ásirese orys pen hanzular tarapynan. Resey HH ghasyrdyng basynda kýresinge taysalghanday bolghan Europa iydeyasyn qayta qolyna ala bastady. Búl iydeya boyynsha Shynghys han imperiyasynyng tarihy múrageri býgin qayta kýshine ene bastaghan Resey imperiyasy bolyp tabylady. Ol bir kezdegi Shynghys han qaghanatyna qaraghan úlystardy qayta qúshaghyna alyp, agha halyqtyng saliqaly rólin atqarmaq niyette. Býginde kitap dýkenderi orys tarihshylarynyng bizdi týrkiler eshqashan renjitken emes, qayta qysyltang kýnde qol úshyn sozyp otyrdy, endigi jerde biz de olargha yqylastaryna yqylaspen jauap beruimiz kerek degen mazmúndaghy kitaptaryna toly. Bir qaraghanda jaqsy-aq qúbylys. Biraq... Ystyq yqylasqa buyny bosaghan adamda әl qala ma?.. Al ol yqylas aldamshy, kózbaylau yqylas bolyp shyqsa she? ... Sosyn týrkige bitken tektilik opyryp jep ýirengen orystan tabyla qoyar ma eken?..
Shynghys hangha qatysty qytay seriyaly eki telearnamyzda jarysa kórsetildi. Bәri dúrys sekildi. Ajdaha elining kinogerleri qolda bar derekterdi sarqa paydalanghany bayqalady. Búra tartu jәne angharylmaydy... Biraq... Olar Shynghys handy óz memleketterining tarihyndaghy qadauly túlghalardyng biri retinde tanityndyqtaryn ashyq anghartty. Kitap órtep, Qytay qorghanyn saldyrumen aty shyqqan әigili Shy Shy huandy patshanyng qataryna aparyp qoydy. Mongholdy qytaygha qaraytyn kóp últtyng biri retinde ghana sanaytyndyqtaryn jasyrmady. Shynghys han imperiyasyn qúrghan týrki-mongholdyq tarihty ózimizding ótkenimiz dep otyr. Demek, jerin de óziniki sanaydy. Bolashaqta búl emeurinning ayasyna Orta Aziya men Qazaqstan Reseymen qosa tútas kirip ketui mýmkin...
IYә, eki jaghymyzdaghy qos alyp el Shynghys han múrasyn basty geosayasy hәm iydeologiyalyq karta retinde oinatugha bet aldy. Bizding qolymyzda ne bar? Ziyalylarymyz sonau Mysyrdy qorghaghan qypshaq Beybarystyng Úly Dalanyng amanatyn arqalap barghan nayman Ketbúghyny appaq saqalyn qangha boyap óltirgenine masattanyp jýre berer me eken? Álde biz de bir jaqtan orys, ekinshi jaqtan qytay aghayyn jarqyn betterin jyrymdap kóshirip alyp jatqan tól tarihymyzdy týgendeuge kirisemiz be?
Qazirgi tarihymyz tóbesinen tónkerilip túr.
Qorqynyshty.
(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»