Bauyrjan Haliolla. Aytpayyn deseng aitqyzady...
Avtordan:
Qúrmetti oqyrman! Búl maqala Tәuelsizdikting 20 jyldyghy qarsanynda Astanada ótken halyqaralyq aqyndar aitysy ayaqtalghan boyda jazylghan bolatyn. Alayda, biraz basylymgha úsynyp kórgenimmen olar basudan bas tartqannan son, «jabuly qazan» kýiinde qalghan bolatyn. Aytysker Rinat Zayytovtyng «Halyq sózi» gazetinde jaryq kórgen súhbatyn oqyghannan keyin, keshteu bolsa da qayta óndep Abai.kz aqparattyq portalyna jibergenmin. Mine, endi jaryq kórip otyr. Maqalanyng aitys ótken song aragha kóp uaqyt salyp jazylmaghanyn eskertudi ózime paryz sanadym.
«Abay-aqparat»
Avtordan:
Qúrmetti oqyrman! Búl maqala Tәuelsizdikting 20 jyldyghy qarsanynda Astanada ótken halyqaralyq aqyndar aitysy ayaqtalghan boyda jazylghan bolatyn. Alayda, biraz basylymgha úsynyp kórgenimmen olar basudan bas tartqannan son, «jabuly qazan» kýiinde qalghan bolatyn. Aytysker Rinat Zayytovtyng «Halyq sózi» gazetinde jaryq kórgen súhbatyn oqyghannan keyin, keshteu bolsa da qayta óndep Abai.kz aqparattyq portalyna jibergenmin. Mine, endi jaryq kórip otyr. Maqalanyng aitys ótken song aragha kóp uaqyt salyp jazylmaghanyn eskertudi ózime paryz sanadym.
«Abay-aqparat»
Ótken toygha ókpe kóp nemese qyruar qarjy qayda ketti?
Álqissa. Búl bir ishte jatqan zapyran edi, bayqamay súq sausaghymdy salyp qalghanda aqtarylyp ketti. Artyq ketsem, aiyp etpessizder. Byltyrghynyng enshisinde qalghanymen, kýni keshegi 2011 jyldyng jeltoqsanynyng 2-4-i aralyghynda Astanada úiymdastyryluynyng sapasynan góri salghyrttyghy men salaqtyghy basym, halyqaralyq dep aidar taqqan alaman aitys ótti dýrkirep. Aq paraqqa uly siyany kesh tóguimning sebebi, bir adam aqiqatyn izdep, búl qalay boldy dep aq-qarasyn aiyryp aitar degem, olay bolmady. Qayta barlyq basylym «Tәuelsizdikting 20 jyldyghyna oray aitys ótti. Oghan 5 memleketten 42 aqyn qatysty.Aytys dep osyny ait» dep jarysa jazdy. IYә, solay boldy... Biraq sol aitystyng keybir kólenkeli túsyn ishinde jýrgen bizden artyq bilmegesin әriptesterim qalay jazsyn? Mening eng әuelgi aitpaghym, búl aitysqa «Samúryq-qazynadan» 80 million tenge bólindi dep úiymdastyrushylar tanauymyzdy deldiytip qoydy. Aytysqa qojalyq jasaghan Myrzatay Joldasbekov «Aytystyng jýlde qoryn bar bedelimdi salyp, byltyrghy qarjygha qaraghanda eki ese kóbeyttim, al byltyrghy aitystyng jýlde qory 200 myng dollar bolatyn» dedi... «Kongress-holl» sarayy 2 800-dey oryndyq. Biyletting qúny 500-3000 tengening aralyghynda. Sonda ýsh kýnge biz sekildi «soqyr» esepshi eseptegenning ózinde 15 mln. tengening ýstinde qarjy týsedi eken orta eseppen ( Búlay senimdi aituymnyng sebebi kassada biylet qalmay qolma-qol aqshagha kire almay jýrgen qanshama adam boldy ) Onyng ýstine Jýrsin Erman myrza arnayy syilyq tigip otyrghan demeushiler baryn quana jetkizdi. Sodan ne kerek, alys-jaqynnan at sabyltyp kelgen aitys aqyndarynyng kónili bir kóterilip qaldy. Qazir barlyghy bizdi mashina, dýniye ýshin talasady dep kinәlaydy ghoy, aita bersin, ony aitatyn ózimizding «sóz dertimen auyratyn » aghayyndar ghoy. Sol aitqan adamnyng ózining iyghyna shapan jauyp, at mingizsen, almaymyn dep tastap ketip qalmaytyn shyghar.
Men aitystyn ótkenine biraz uaqyt bolghandyqtan, taldaghannan góri osynshama qarjynyng qayda ketkenin izdegen adam bolmaghanyna tang qalamyn. Qaranyzshy, aitys qorytyndysy boyynsha myna aqyndar jýldeger boldy: Bas jýlde Jamigha Dәuletqyzy - 3 mln tenge. 1 oryn Álibek Serghaliyev-1,5 mln tenge. 2 oryn Múhtar Niyazov pen Erkebúlan Qaynazarov- әrqaysyna 1mln. tengeden, 3 oryn Aaly Tutqychev, Aynúr Túrsynbaeva, Sara Toqtamysova - 500 myng tengeden. Sonda jýldeger 7 aqyngha 8 mln ketti delik. Qalghan 35 aqyngha әrqaysyna 40 myng tengeden, barlyghy 1 mln 400 myng tenge júmsaldy .
Qonaq ýige astanalyq 5-6 aqyn men 2 qyrghyz aqyny jatqan joq. Árqaysy 8 myng tenge túratyn eki adamdyq 17 bólmeni 5 kýnge jaldaghanda 680 myng tenge bolady (aytys 4-i kýni bitti, Astana- Oral poyyzy 6-sy kýni bolatyn. Men tyrqyratyp quyp shyghamyz degesin taghy bir kýnge óz qaltamnan tólep jattym). Qyzmet kórsetui syn kótermeytin « Aqjayyq» qonaq ýiinen barlyghy tamaqtandy dey almaymyn.Sebebi dóreki dayashylar kirpiyaz aqyndargha auyzdaryna kelgenin aityp, dúrys sóilespegesin kóbi jaqyn mandaghy ashanalardan, bolmasa tanystarynyng ýiinen auqattanyp kep jýrdi. Solay bola túra, qonaq ýiding qúnynday yaghni, 680 myng tenge tamaqqa tólendi delik. (әriyne búl artyghymen).
Taghy bir qarjy ysyraptaudyng amaly - 4 myng dana 500 tengelik kýmis aqsha jasatypty. Ol kimge, ne ýshin kerek boldy? Kórge jaryq bersin dep taghyp ketetin Horlannyng jýzigi emes qoy... Jaqsy, ózderinshe bizge degen estelikteri shyghar. Biraq 42 aqyn men qazylar alqasyna t.b shauyp jýrgen úiymdastyrushylargha artyghymen 100 dana jasatsa jetpey me? Oghan qansha qarjy ketkenin bir Allanyng ózi bilsin.
Jogharydaghy shyghyndy «jabayy» eseppen shygharyp kórelik: jýlde qory 9 mln 400 myng tenge, qonaq ýy men tamaqqa 1 mln 360 myng tenge. Sonda tek qana aitys ýshin 10 mln 760 myng tenge júmsalyp otyr. Jaraydy, janaghy kýmis aqshanyzdyn shyghyny, «jalqau» qazylar alqasynyng mýsheleri men jýrgizushi bolghan Jýrsin Ermanyng qalamaqysy bar. Zaldyng arendasy men jarnamasy bar. (ministrlik tarapynan zal tegin alynghan da bolar) Itke tastaghanda 20 mln tenge delik...
Aghayyndar-au, esepke shamaly mening ózim osylay shygharyp otyrmyn jәne sizderge talqylatyp otyrmyn. Sonda qalghan qarjy qayda, kimning qaltasyna ketti? Aytysty úiymdastyrghan aty bar da zaty joq «Damu» ruhany qory degen ne mekeme, osynsha qarjy ainalymgha týsip jatqanda ony eshqanday qúzyrly oryndar nazaryna alyp, bir teksermey me?
Mәәә, aitpaqshy zaldan shyghyp osy aitysqa shashuym dep «Altyn qyran» kompaniyalar tobynyng bas diyrektory Islambek Saljanov 3 mln tenge, Núrtay Sabiliyanov myrza 1 mln tenge berdi, al saghan bezgeldek, ony qayda qoyamyz?
Men múnyng bәrin nege tәptishtep jazyp otyrmyn? Eger jeke adam demeushi bolghan bolsa, meyli deysing ghoy, óz aqshasyn qalay shashsa da. Mynau memleket qoldap, Mәdeniyet ministrligi jauapty bolghan ýlken aitys emes pe, nege onyng qarjylyq qúrylymdary jariyalyq sipatta bolmaydy. Nege bir adam qysqasha týsinik bermeydi? Qysqasy, búl mәsele alda da qozghalady dep oilaymyn...
«Myrzatay aralasqan aitysqa endi qatyspaymyz»
Búl - aitystan song qonaq ýide ótken «astyrtyn» jinalysta qabyldanghan «qauly». Ne bolsa da ózimen ketsin, kesiri tiymeu ýshin, «mynau-mynau» dep atyn atap jatpayyn, yqpaldy, bedeldi aityskerlerding ashynuy edi búl. Nege degen saualgha jauapty tarqata týseyin. Aytys bastalardan bir kýn búryn jinalys jasap biraz aqylyn aitty «abyz» Joldasbekov. Búl joly riza bolghanymyz әiteuir «auyzdaryna qaqpaq bolmaymyz» dedi. Ony andyp otyrghan Jýrsin aghamyz ilip әketip, «estip otyrsyndar ghoy, aqiqatty, shyndyqty kórkemdep aita bilsender, eshkim qoy demeydi, búl aitystyng alghysy men qarghysy Myrzaghannyng moynynda» dep zyp etkizdi. Bir kónilge qayau salghany 42 aqyndy týgendey kele aiyrqalpaqty qos qyrghyz aqynyna «Senderge ókpem qara qazanday, bәlen jyly barghanymyzda jýlde bermey, bәrin alyp qaldyndar» dep zirkildep úrysty. Qúdayym-au, ýiine kelgen jylandy da basyna aq qúiyp shygharatyn qazaqpyz ghoy, onsyz da shermende bauyrlarymyzgha shýiilikkeni nesi dedik te qoydyq. Sóitsek, kórer qúqayymyz alda eken. Bar biylikti óz qolyna myqtap alghan Myrzaghang ýsh kýn boyy oiyna kelgenin jasady. Ne aqyndardyn, ne halyqtyng kóniline pysqyryp ta qaraghan joq. Bir mysal, kelesi kýni alghashqy júp bolyp astanalyq B.Imashev pen A.Túrsynbaeva aitysty. Úpay beretin uaqytta nayqalyp ornynan túrdy da tamaghyn bir kenep jiberip, «sheshen búlbúl» sheshile sayrap ketti. «Búl aitys bylay boldy» dep synap-minep jatqan sekildi edi... Sóz sonynda «Eger tómen úpay qoysaq, shulayyn dep otyrsyndar? Sondyqtan ekeuine de bir auyzdan on qoyamyz» dep sheshim qabylday saldy. Sonda qalghan qazylar alqasynyng mýsheleri óz pikirin bildirmese ne ýshin otyr, bir ózi bar sharuany tyndyra bermeydi me? Osy sәtte Jýkeng «El kýtkendey aitys bolmady» dep sipap ótti. Búl sózinen aqyndargha degen baghasyn emes, әdilqazylarmen aradaghy qatynasynyng salqyndyghyn týsinu qiyn emes edi. Shamasy «Sen aralaspa eshtenege, bәrin ózim sheshem » degen boluy kerek, búrynghyday jantalasyp jýrgen Jýrsindi kórmedik, selqos, ózimen ózi, birdene deseng eki iyghyn qompang etkizedi de qoyady. Al, әdilqazylar alqasynyng «erkeligi» bir búl emes. Ádette, adam júmysqa da keshikpey keledi ghoy, onyng qasynda 42 aqynnyng taghdyryn sheshuge degen jauapkershilikti moynyna alghan Fariza apamyz eki kýnde de aitystyng ortasynda keshigip kelip bagha berdi. Jaraydy, sharuasy kóp, at ýstindegi adam ghoy dep oghan da keshirimmen qaradyq. Bir qyzyghy, tóraghalyq qúqyghyn paydalanghan Myrzaghang Fariza apamyzdyng atynan da bagha berip otyrdy. Bir qolynda 9 degen san, bir qolynda 8 degen san. Búghan jylaysyz ba, kýlesiz be?! Álde Maghauinning aityp jýrgen «Jarmaghy» osy ma?
«Sonymen sodan әlgi apam qazaqqa tiyipti, nekesin orys qiypty» degendey, aitystyng ýshinshi kýni de kelip jetti. Halyqtyng degbirsizdene kýtetinderi de sheshushi kezeng yaghni, super-final emes pe? Joq... Kenetten Myrzaghang sahnadan jýldegerler esimin habarlap jatty. «Ou? Ne boldy» dep týsinbey an-tanbyz. Sóitsek, «Myrzaghannyng em qabyldaytyn uaqyty bolyp qalypty» degen habar shyqty. Ózi ketse de qarayghan halyq qalady ghoy, qalghan sharuany amanattap kete bermey me? Óitpedi, jýldeger bolady dep saqtap qoyghan jýirikteri ekinshi ainalymda «syr» bere bastaghan bolatyn. Múhtarmen aitysqan Jamighasy da, «Senderdi quanghannan synap túrmyn, al endeshe jaghayyn shyraq týbin»(Ol qanday shyraq, «tonqayyp» lapyldap janatyn ) nemese «Kәnekey túyaghynmen shaba bershi» (bireu basymen shauyp jýrgendey) dep «ataly tirkester» aitqan Álibegi de ýshinshi ainalymgha shydas berui ekitalay edi. Esesine Amanjoldyn, Múhtardyn, Ásemnin, qyrghyzdyng «Ayqasqasy» Aalynyng (Aalyny elinde solay ataydy eken) ekinshi tynysy ashylyp, keng kósile shabatyn shaghy bolatyn. Bәri ayaq astynan ózgerdi. Aqsaqaldyng sayasaty mynaday boldy - danqymyz alysqa ketsin degen maqsatpen bas jýldeni qytaylyq qandasymyz Jamigha Dәuletqyzyna berdi. Óte oryndy, atamekenge keldi ghoy, quanyp qaytsyn degen bolar. Biraq Múhtar Niyazovqa obal bolghanyn barlyq aqyn qynjyla aityp jatty. Tym qúrysa ekeuine bólip bermedi me eken? - dep. Birinshi jýldeni aldynghy jyly ózi ashqan «janalyghy» Álibekke berdi. Logikagha keledi, jaqsylyqty ayaghyna deyin jasau kerek. Al aldynghy jyly Amanjol Áltaevqa «Bas aqyn degen ataq bersek qaytedi?» dep sahnada kólben-kólbeng «biylegeni» esinen shyghyp ketse kerek. Búl joly eki kýnde de әdemi aitys jasap, eng joghary úpay alghan Amanjoldy úmyt qaldyrdy. Sóitip «jana janalyqtyn» baghyn ashu ýshin «eski janalyqtyn» tamyryna balta shapty.
Eng soraqysy, qatysqan әr aqyngha 40 000 (qyryq myn) tengeden bergizdi de, bes-alty saghat «tayaq» kótergen qazylar alqasynyng әr qaysysyna 500 000 (bes jýz myn) tengeden bergizdi. Meni dýnie qaqqan dep jazghyryp otyrghan bolsanyzdar, ózderiniz bilinizder. Tek әdilin aitynyzshy, aghayyn, enbek kimdiki? Kýndiz kýlkiden, týnde úiqydan aiyrylyp aitysqan bizdiki me, joq uayym-qayghysyz kelip, « qalghyp» otyryp úpay berip ketken qazylar alqasyniki me?
Sәl keritolghau... Qaybir jyly Qyzylordada aitys ótipti. Sodan Myrzaghang týs qayta ketui kerek bolady da, aitystyng bar uaqytyn ózgirtip, tanda jasatyp jiberipti aitysty. Zalda aitys aqyndarynyng 40-50 shaqty tuystary ghana bolghan. Estimegen elde kóp-au...
Sondyqtan biraz aqyn «Eger Jýrsin bizding sózimizdi sóilep, qorghan bola almasa, Myrzatay degenin jasap qúl iyelenushi siyaqty basyna berse, endi aitysqa qatyspaymyz» dep kelistik. Áriyne, búl «býlikshil» topty úiymdastyryp, bel ortasynda jýrgesin meni búdan bylay aitystyng manayyna da jolatpaytyn shyghar, ózderi bilsin...
(Paradoks,sol «jinalysta» belsene sóilep,bel sheship «batyrlyq» kórsetken birer aqyn D.Qonaevting 100 jyldyghyna oray Almatyda ótetin aitysqa qatysam dep jelpinip otyr... Qojanasyr jyl sayyn 50 jasyn jasaydy eken. Dostary byltyr ghana toldyng ghoy 50-ge dese «Er jigit bir sózdi boluy kerek» depti. Men de sol Qojekeng boldym endeshe..)
Bir súhbattyng «danqy» men daqpyrty
Provinsiyada jatqasyn kóp janalyqtan qúr qalasyn. Biraz adamnan «Oybay, Rinat Zayytovtyng súhbaty shyghypty, «Halyq sózi» degen gazetke, sender aqyn emes ekensinder, tek Rinat myqty eken» degen sózdi estidim. IYә, myqty ekeni ras. Biraq «men myqtymyn» dep adam óz-ózin qalay jarnamalaydy, ynghaysyz sekildi. Ol gazetti bir oqyrmyn, shyqqanyna biraz bolghan tәuelsiz basylym eken dep jýrgenmin, bir әriptesim jaqynda «Qiyn týgi joq, kel, kórseteyin» dep ghalamtorgha iykemi joq mening «sauatymdy ashyp» kórsetip berdi. Oqyp otyryp oigha qaldym. Sosyn «Búl qazaq birining artyn biri ashpasa jýre almaydy endi, men de qazaqpyn ghoy» dep biraz sózine jauap beruge tura keldi. Súhbattyng negizgi jelisi qyrghyz aqyny Aaly Tutqychovpen bolghan aitysqa baylanysty órbigen eken. Búl aitys óz baghasyn aldy. Men óz tarapymnan ghana aitayyn, Rinat shygha sala neshe týrli auyr sóz aitty. Ayta bersin, ózining aitystaghy taktikasy shyghar, tek qonaghyna sózdi búryn berip aitsa da bolar edi ghoy.
«Elindegi atys-shabystan sharshap, demalugha kelding be?» dep birden mysqylmen bastady. Kókem-au, elining namysyn tu qylyp kóterip kelip otyrghan adamnyng jerindegi sayasy shiyeleniste neng bar?
Al, aitqysh ekensin, jeti ay boyy jelding ótinde túryp, ayaghy qantógiske úlasyp, qanshama adamynan airylyp, qabyrghasy qayysyp túrghan Janaózendi ait endi kazir, sen «batyrsyn» ghoy.
«Áyelge tizgin berip otyrsyng » dep taghy soqtyghysty. R.Otynbaeva Orta Aziyadaghy «ERKEKTIK» jasaghan jalghyz әiel Preziydent, әdiletti týrde taghynan týsken.
Al, endi súhbat jayly «súhbat» jasalyq...
Bir sózinde «Songhy ýsh-tórt jyldyng kóleminde bizde kelisip aitysu degen payda boldy. Kimmen aitysatynyng keyde bir apta búryn, keyde bir kýn búryn belgili bolady. Bizde aitys baldyq jýiemen baghalanady ghoy. Sodan eki aqyn da joghary ball alayyq deydi de, ne aitatyndaryn týni boyy jazyp, kelisip alady. Ony Jýrsin agham da jaqsy biledi, qazylar da habardar. Onymen qoymay, dayyn aitystaryn halyq aldynda qoyylym etip qoyyp shyghatyndar da bar. Sondyqtan Aalynyng sózine eshbir talasym joq. Býite bersek, bizding aitys óshedi shynymen. Jazyp alyp aitysu fonogrammamen әn aitu siyaqty ghoy. Búl - aitystyng ainalysynda jýrgenderding kinәsi» depsin.
Dúrys, moyyndaymyn búl sózderindi. Dayyndalamyz, jattaymyz, biraq ýnemi solay dep aitugha qanday qaqyng bar? Barlyq aitys olay ótip jatqan joq.Mening mamandyghym jurnalist. Keyde oqyrmandy tartu ýshin nebir aila-tәsil qoldanyp, keyipkerinning «qoyasyn» qústyrasyn. Onsyz da aitystyng jauy kóp, solardyng auyzyna sóz salghannan ne útamyz? Álde aqiqatty, shyndyqty tek sen aita alasyng ba? Al, kettik endeshe.... Myng san adamnyng aldynda aityspaq týgil, jay tughan kýnge tilek aitugha da adam ishtey dayyndalady ghoy. Tipti jazyp bergen qazaqsha sózinnin ózin mingirlep oqy almaytyn Mәsimov «dәdәn» da ýkimetti besinshi jyl basqaryp otyr, oghan ne aitasyn? Sen nege kópke topyraq shashasyn, bәri jazady, kelisedi dep. Jaraydy, biz sonday bolayyq, sen ghana «qaharmansyn!!!». Al, Jýrsin aghamyz Jamighamen aitysasyng degende nege dyzaqtadyn? Ekinshi kýnde de at-tonyndy ala qashtyn, «ne aitam, ne aitam» dep. Qalay ne aitasyn, sen «suyryp salma» aqynsyng ghoy, «eshkimnen qoryqpaytyn, dayyndalmaytyn» aqynsyng ghoy, shyq ta anyrata ber, aghyza ber....
Taghy bir sózinde «Qonaq ýy berilmegenin sahnada estigende tanghaldym. Qazaqqa jat nәrse ghoy. Shygha sala úiymdastyrushylargha aiqayladym. Sóitsem qyrghyzdyng eki aqyny qonaq ýiden ózderi bas tartypty. Aalynyng múnysy qatyn ósek, bylaysha aitqanda. Áytpese Qytaydan, Mongholiyadan kelgen aqyndar jatty ghoy, 40 qazaqqa ghana jatyn oryn berilgen joq» depsin.
Qonaq ýiding berilmegeni ras әngime. «Aqjayyq» qonaq ýiinde otyryp Aalygha telefon shalyp, «Qay bólmege ornalasyp edin, birinshi qabatqa tamaqqa kelsenshi» degenimde «Bizge eshkim onday әngime aitpady, bir «baykemizdin» ýiine ornalastyq, býgingi qabyldau únamady, Myrzatay ata ótirik aitty, biz bar jýldeni qazaqpen bólistik, ol bolsa Saragha berinder dep qasarysyp otyryp aldy. Bizge aiyrmasy joq qoy, әiteuir qazaq alsa boldy emes pe?» dep múnyn shaqty. Dostyq niyetpen keshirim súradym. Endi búl mәselege úiymdastyrushylar kinәli.
Taghy bir sózinde «Finaldan bas tartqanyma keler bolsam, birinshi kýni Aalymen aitystan song Jýken: «Kimmen aitysasyn?», - dep súrady. «Aynúrmen, ne Balghynbekpen», - dedim. «Jaghday bylay, Álibek Balghynbekti jenui kerek, sóitip finalda Álibek Qytaydan kelgen Jәmighamen aitysuy qajet», - dedi ol kisi. Onda men nesine qatysam? Múny Jýkene de aittym. Sol sebepti aitystan bas tarttym» depsin...
Ol sózdi Jýrsin bәrimizge de qaljyndap aitqan. Tipti maghan «Arnayy syilyq bar, noutbuk kerek pe, aqshalay kerek pe» dedi. Ózining bir súhbatyndaghy «Aqshany óte jaqsy kóremin» degen sózi esime týsip ketip, «temiri» qúrysyn, aqsha kerek» dedim. Al osynyng qaysysy shyndyqqa ainaldy? Arnayy syilyq bermek týgil, ýshinshi ainalym bolghan da joq qoy. Jýrsinning «qyrt» әngimesine әbden etimiz ýirengen biz sol kýiimizben kete bardyq. Sonyng bәrin dabyralatyp baspasóz betinde «batyr» atanu ýshin «Oybay, Jýrsin ótirik aitty, onbaghan eken» dep súhbat bere bersek ne bolamyz? Mening Jýkene mahabbatym ashylyp, «ghashyq»bolyp otyrghanym shamaly, men de ony keyde jek kórip ketem, bolmaytyn nәrsege bala qúsap renjiydi dep. Álde Jýkenmen jeke bas arazdyghyng bar ma edi? Onyng jazyghy «Arghyndar maghan kýn bermeydi» dep aryz aita barghanynda arqannan qaghyp, adam tanymaytyn Rinatty sanauly uaqytta «júldyz» qylyp alty alashqa tanytqany ma? Myna әngimeng sol jaqsylyghyna aitqan «alghysyn» ba?
Taghy bir sózinde «Qazirgi aqyndardyng eshqaysysynan qoryqpaymyn» depsin. Áriyne, sen qoryqpaysyn. Sebebi eshkimning kóniline qaramay, jeke basyna deyin aita beresin, tipti bir aitysta túrmysqa shyqqanyna biraz bolyp, bir perzentke zar bolyp jýrgen әriptesine «Nege bala tumay jýrsin» dep bas saldyn. Sen eshkimnen qoryqpaysyn, kerisinshe, bәri senen «qorqady». Kemshiliksiz adam bolmaydy, sen sonyng bәrin qarsylasyndy jenu ýshin sahnada aita beresin, sebebi «batyrsyn» ghoy.
Taghy bir sózinde «Qarsylasymmen anany aitamyz, mynany aitamyz dep uәdelesip alu joq mende. Sodan bolar, bas jýlde almaghanyma mine tórt jyl boldy» depsin.
Dәl osy sózdi Sen aitugha úyalsang netti, shyraghym, qanaghat qayda?
Biri Allanyng búiryghymen, biri Adamnyng pighylymen sahnadan qol ýzgen, Bәrimizdi azamattyghymen de, aqyndyq quatymen de on orap ketetin, aitystan bir de bir kólik mine almay ketken marqúm Oraz ben tiri Bekjan (Áshirbaev) búlay ókpe aitpap edi. Olar minbegen kólikting týrin sen mindin. (Qyzghanyp jatqam joq, myqty aqynsyn, әli de baghyng janady, jana bersin. Saghan senem) Jýrsin seni kókke kóteru ýshin qanshama aqynnyng obalyna qaldy, sol ýshin qansha qarghys aldy. Bәri kórmegen «jyly-júmsaqty» sen kórdin. Ó.Sәrsenovtyng «ayaly alaqanynda» jýrip búlay múng shaghuyng azamattyqqa jatpaydy. Áriyne, maghan sening jýregine jara salyp, osynshama sózderdi aitu onay emes, múnyng bәrin dostyq peyildegi janashyrlyq dep úgharsyn... Onyng ýstine talabyna ýnemi tilekshi dosynmyn ghoy. Sondyqtan keybir sózge abay bolayyq. Aytystyng jauy kóp ekenin jogharyda aittym, taghy qaytalaymyn. Áupirimdep jýrip ashqanda qayta jauyp tastamasaq ta әrkimge qojaulyq qylmayyq, eshkimge tabalatpayyq.«Barlyq aqyn balasy bir ananyn» dep Múqaghaly tekke aitpaghan, ekeumiz bir bauyrmyz, dosym!
P.S Qúrmetti hәm sýiikti oqyrmanym, aitys dese ishken asyn jerge qoyatyn halqym, taghy da ghafu ótinemin, artyq ketsem. Múnyng bәrin jazyp, aityp, jamanatty bolu maghan da onay emes, biraq mening jeke kózqarasym - osy...
Bauyrjan Haliolla,
Aytysker aqyn,
Batys Qazaqstan oblysy
«Abay-aqparat»