Senbi, 23 Qarasha 2024
Ángime 4110 4 pikir 12 Qarasha, 2020 saghat 12:44

Deputat bola salayynshy...

(Satira)

Zeynetkerlikten әbden zeriktim. Ishim pysty. Osylay jýrgende «Parlament saylauy ótedi eken» degen habardy estip, esim shygha quandym. Tekke sandalyp jýrgenshe «Deputat bola salayynshy» degen oidyng kele qalghany ghoy. Biylikke jaghatyn «Ýndemester» partiyasyna qabyldanyp, tiyisti qújattaryn tapsyryp, saylaushylarmen kezdese bastadym.

-Aqsaqal, jasynyz qanshada?- dep súraq qoydy bir aqymaq bir kezdesude.

-Jasymdy qaytpeksin?- dep shaq ete qaldym men. Mәsele jasta emes, basta ghoy. Jasym seksende bolsa da, basym bayaghy qalpynda. Miym әli kepken joq.

-Astapyralla! - dedi әlgi әngýdik. Sizge deputattyqqa emes, «ana jaqqa» dayyndalu kerek qoy.

-Ói, ainalayyn - dedim men oghan. Oiymdy qalay dәl taptyn.«Ol jaqqa» jәy zeynetker bolyp ketkenshe, deputat bolyp ketkenim dúrys qoy. Solay emes pe?

Sonda Parlament, Ýkimet: «Pәlenshe» degen asa qúrmetti deputatymyz «ana jaqqa» «júmaqqa» jýrip ketti» dep «ayqaylatyp», gazetterge suretimdi basyp, qoshtasu sózin jazyp, teledidardan habarlap, birer deputattar «kóz jasyn syghyp», aza tútpay ma? Parlamenttegi zeynetkerler nege ketpey otyr deysin? Bәri de ózing aitqan «jaqqa» solay deputat retinde qúrmetpen ketkisi keledi. Endi týisigine birdene jetti me?

-Apyr-ay, siz zeynetker deputattardyng asa manyzdy «memlekettik» qúpiyasyn ashyp qoydynyz ghoy, - dedi әlgi әngýdik. Bәse, olardyng aldy seksendi ortalap qalsa da nege ketpeydi desek, solay ma edi? Rahmet, sizge! Sizding de «baghynyz janyp», asa mәrtebeli Parlamentting asa mәrtebeli deputaty boluynyzgha tilektespin!

-Ámiyn! Aytqanyng kelsin! 

-Aqsaqal, siz deputattyqqa qay partiyanyng atynan týsip túrsyz?- dedi taghy bir mәnkýs.

-«Ýndemester» partiyasynan.

-Ne deyt!- dedi әlgi esuas. Sonday da partiya bar ma?

-E, nege bolmasyn. Oghan nege tanqalasyn? Qazir jasyldar partiyasy dey me, «masyldar»  partiyasy dey me, shyghyp jatyr ghoy.

-Sonda sizding partiyanyzdyng maqsaty ne?

-Óte oryndy súraq. Bizding partiyanyng maqsaty týsine bilgen adamgha óte keremet.

-Sonda qanday?

-Ýndemeu.

-Týsinbedim.

-Týsinuge mindetti emessin. Bizding partiyanyng «úrany» - «Ýndemegen ýidey bәleden qútylady». Biz Parlamentte qanday mәsele kóterilip jatsa da, ýndemeymiz. Óitkeni, eshkimdi kýndemeymiz, eshkimdi tildemeymiz, eshkimdi tilmen týiremeymiz. Bizding basqa «boltun» partiyalardan artyqshylyghymyz da osynda.

-Mәselen, Parlamentting qazaq deputattary qazaqsha sóileytin bolsyn degen úsynys týsse, ne deysizder?

-Ýndemeymiz.

-Al sayasy tútqyndardy bosatu kerek degen úsynys týsse she?

-Ýndemeymiz.

-Mitingige shyqqandardy qudalaudy toqtatu kerek degen úsynys bolsa she?

-Au, aittym ghoy saghan ýndemeymiz dep, ýndemeymiz, ýndemeymiz, ýndemeymiz. 

-Astapyralla! Osynday da partiya bolady eken ghoy,- dedi managhy mәnkýs. 

-E, nege bolmasyn. Ýndeding ne, ýndemeding ne, bәribir emes pe? Ýndeseng de alatynyng sol jalaqy, ýndemeseng de alatynyng sol jalaqy. Ýndeseng de, ýndemeseng de minetining sol qyzmettik «super» mashina. Ýndeseng de, ýndemeseng de túratynyng qyzmettik keremet pәter. Ýndeseng de, ýndemeseng de jasalatyn әleumettik jenildik. Sen ýndemeding eken dep jalaqyndy qysqartyp, kóligindi tartyp alyp, pәterinnen quyp shyqpaydy ghoy. Sonda atannyng basyna sóileuimiz kerek pe? Sóilemeymiz, ýndemeymiz. Ýndeytinder «pojalysta», ýndey bersin. Biz olargha da ýndemeymiz.  Óitkeni, biz eshkimdi kýndemeymiz, eshkimdi tildemeymiz, eshkimdi tilmen týiremeymiz. Tynyshtyq kerek qúlaqqa, ýndemey- aq otyra  beremiz, Parlament degen «júmaqta». Týsinding be, maubas!

Damir Ábishev

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475