Men Qúdaydyng barlyghyna kýmәndanbaymyn,
Qúdaydyng barlyghyna sendirgisi keletinderdin
dәlel-dәiekterine kýmәndanamyn.
Siyseron.

Tughan jer, sen dep qayghyra almasam,
taghdyr da meni bay qylmas.
T.Aybergenov.

Kirispe ornyna

Men Qúdaydyng barlyghyna kýmәndanbaymyn,
Qúdaydyng barlyghyna sendirgisi keletinderdin
dәlel-dәiekterine kýmәndanamyn.
Siyseron.

Tughan jer, sen dep qayghyra almasam,
taghdyr da meni bay qylmas.
T.Aybergenov.

Kirispe ornyna

Ázirge túraqty qonys taba qoymaghan mening kóshpeli shaghyn kitaphanamda ishinde shyraqshysy da, qaraqshysy da kezigetin arghy-bergi belgili-belgisiz aqyndardyng jyr jinaqtarymen birge kóne Mysyr, Ellada, Riym, Kishi Aziya men Tayau Shyghystyng baghzy tarihynan syr shertetin kitaptar da barshylyq. Olar әdette týrki tarihyna qatysty kitaptarmen qatar túrady. Ártýrli halyqtardyng ótkeninen habardar etetin osy bir kitaptardyng sóredegi beybit kórshiligi maghan adamzat balasy qansha talpynsa da әzirge qolyn jetkize almay kele jatqan tatulyqtyng simvoly sekildi.
Birde «Evangeliyeden» mysal keltirgenim ýshin, auyldaghy aghamnan eskertpe alghanym bar. Shamasy, agham meni Ghaysa ilimimen әuestenip jýr dep úghynsa kerek. Agha niyetine týsinistikpen qaraymyn. Biraq, amal qansha, qazaq әdebiyeti tarihynda «Tәurat» pen «Izgi habardan» alghash mysal keltirgen men emes. Menen búryn da talaylar keltirgen, menen keyin de keltire bermek. Mysaly, jebirey payghambarynyng qasiretti ómiri turaly, týpki jelisi «bibliyalyq» «Jýsip-Zyliha» qissa-dastanyn iudaizmdi dәriptedi dep qazaq jazba әdebiyetining tarihynan syzyp tastay alamyz ba? Sýleymen, Dәuit, Músa turaly әngimelerdi she?..
Shyndyq qiqalaugha kónbeydi. Óz kezeginde men baba¬la¬rymyz «Tәurattan» jekelegen anyzdyq jelilerdi alyp qana qoymay, reti kelgende oghan óz tughan topyraghynda dýniyege kelgen anyzdardy da enshilep berip otyrghandyghyna senim¬di¬min. Solardyng biri topan sugha qatysty әfsana dep oi¬laymyn.
Rasynda da, jergilikti qazaq anyzy topan sudyng nópir tolqynynda shayqalyp kele jatqan Núh payghambardyng kemesin aty darday bolghanmen, kórer kózge qorash Qazyghúrtqa qayyrlatuyn qalay týsinuge bolady? Payghambar bitkendi týgel iyemdenip alghan jebirey, arab tughandarmen bәseke deymiz be? Álde orta ghasyrlardaghy islam ekspansiyasy kezinen qalghan júrnaq pa? Kerisinshe, úly dinder men payghambarlardyng bedelin bylay ysyra túryp, topan su men Núh payghambar jayly anyz babalarymyzdyng tól tumasy edi degen batyl tújyrym jasasaq she? Sóitip, babalarymyzdyng bitik tastargha ghana emes, «Tәurat» - «Bibliyagha» da avtorlyq qúqyghy barlyghyn qorghaugha kirissek. Tayau Shyghys pen Kishi Aziya, qashannan týrki mekeni bolghan Úly Dalanyng baghzy tarihy múnday boljamnyng negizsiz emestigin megzeydi.

Jaghrapiyalyq júmbaq

Kim biledi, jer betinde, әldebir boylyqtar men endikterde әli de ashylmay jatqan araldar bar bolar. Bar bolsa, olardy ashu jahankez sayahatshylardyng mindeti. Al tarih elining ótkenin bilgisi kelgen adamgha sheshuding ózgesheleu tәsilderin qajet etetin jaghrapiyalyq júmbaqtar úsynbaq. Ol ýshin navigasiyany jetik biluding nemese dauyl alasúrtqan múhitta vahtada týngi kezekshilikte túrudyng qajeti joq. Ózining júmys ýstelinde, әrtýrli bastauhattardaghy derekterdi ózara kiriktirip, hal-qaderi jetkenshe olardan shyndyqtyng súlbasyn tany bilse bolghany. Tarih úsynghan sonday júmbaqtardyng birin men de sheshuge talpyndym. Belgili tarihshy marqúm S.Aqynjanov «Orta ghasyrlardaghy Qazaqstan tarihyndaghy qypshaqtar» kitabynda ensiy¬¬klo¬pedist ghúlama әl-Biruniyden (973-1050 j.j) ýzindi keltiredi: «Qimaqtar elinde (qazirgi Qazaqstan territoriyasy) Manqúr dep atalatyn tau kezdesedi. Alystan qaraghanda ózi tónkerilip jatqan alyp qalqangha úqsaydy.Osy jerde túshy sudyng sarqylmas búlaq kózi bar. Tútas әskery qosyn su ishse de erneui bir eli tómendemeydi. Búlaq manynda Tәnirge syiynyp jýgingen adamnyng ayaq, qol, tizesining bederleri, sәby izi men esek túyaghynyng tanbalary saqtalghan. Osy aradan ótken týrki-oghyzdar olargha syiynyp, tәuep etedi» (S.M.Aqynjanov, Kipchaky v istoriy srednevekovogo Kazahstana, Alma-Ata, «Nauka», 1989, str 154).
Avtor ghalymdar arasynda derektegi taudyng qazirgi qay taugha sәikes keletindigi jayly ortaq úigharymnyng joqtyghyna toqtalady. Markvorttyng payymynda Manqúr Mynkól atauynyng búrmalanghan týri bolyp shyqsa, Minorskiyde Ortalyq Qazaqstandaghy Úlytau jotasymen astastyrylady deydi. Óitkeni qimaqtar men oghyzdardyng jazghy jaylaulary osy ónir bolghan. Qalay degenmen de, әngimeden taudyng naqty jaghrapiyalyq ornyn anyqtau jayly saualdyng basy ashyq qala bergeni bayqalady.
Men jogharydaghy qos pikirding ekeuimen de kelispeymin. Jәne tau atauyna, onyng býgingi qay tau ekendigine qatysty óz joramalymdy úsynamyn. Meninshe, әl-Biruny tau atauyn hattaghanda qatelikke úrynbaghan. Manqúr býgingi Qazyghúrttyng tarihy kóne atauy.
DÁLELDER:
a) Shymkentten Almaty baghytyna shygha beriste Mankent eldi mekeni bar. Osyndaghy Man týbiri Manqúr atauyndaghy man týbirimen tamyrlas boluy mýmkin. Ári Qazyghúrt pen Mankentting arasy onshalyqty alys ta emes.
ә) Qazyghúrt manynda Mansary dep atalatyn tau bar. Jazushy Qalaubek Túrsynqúlov Qazyghúrttyng basyna keme toqtarda, osy ónirdegi ýlkendi-kishili taular arasynda bolatyn tartys jayly jergilikti anyzdy әngimeley otyryp, Mansary tauyna erekshe toqtalady. «... Mansary tauyn jergilikti túrghyndar osy kýnge deyin Mansar әulie dep qúrmet tútady. Sol jerding bir qasiyetti syry bar dep janbyrly-búltty kýnderi qasyna kóp jolay da qoymaydy. Tipten, songhy jyldary bir janbyrly kýni sol taudyng bauyryna órmelemek bolghan әskeriylerding mashinasynyng tanghajayyp oqighagha úshyraghanyn әli aityp jýredi» (Q.Túrsynqúlov. Qazyghúrt: anyz ben aqiqat. Almaty, «Toghanay T», 1998, 23-bet). Derektegi Manqúr men osy Mansary ataularynyng arasynda da tarihy baylanys boluy yqtimal. Óitkeni ekeuining negizinde de man týbiri kezdesedi.
b) Qazyghúrt manynda kiyeli oryndardyng kóptigi. Sonyng biri payghambar namazgha jýgingende sol jerding tasy balqyp ketip, sonda týsken eken deytin tize, ayaq, qol izderining bederine úqsas tastar. Jergilikti anyz, tipti payghambardyng jayna¬ma¬zyna deyin tasqa ainalyp saqtalyp qalghan dep әngimeleydi. Biruny dereginen tek bir aiyrmashylyghy, payghambar búl ónirge esek emes, týie minip kelgen. Nazar audaratyn taghy bir jәit, әngimening qay payghambar turaly ekendigining beymәlimdigi.

Mandar men adamdar

Rasynda da әngime qay payghambar jayynda boluy mým¬¬kin? Qarapayym qisyngha alsaq, Núhtan ózge jebirey nemese arab payghambarynyng búl ónirde iz tastauy mýmkin emes. Álde әngime shynynda da Núh payghambardyng ózi jóninde me? Olay bolsa, Man týbirining tasasynda qanday qúpiya jasyruly?
Aghylshyn tilining mamany osy da júmbaq bolyp pa, adam degen sóz ghoy der (man - adam). Biraq mannyng qúpiyasyn sheshuge búl tym az. Qazirgi til ghylymyna sanskritte de adam degen úghymdy bildiretin manu sózining bar ekendigi mәlim. (Mifologiya, Moskva, «Bolishaya Rossiyskaya ensiklopediya», 1998, str 343). Kóne ýndi mifologiyasyndaghy Manu, sonday-aq alghashqy adam, yaghny adamzattyng arghy atasynyng esimi retinde de belgili. (Búl arada dýniyenin, adamzattyng damuy turaly ýndilik týsinikting ereksheligin eskerte ketken jón. Olardyng týsiniginde adamzat tirshiligi 71 mahangga, yaghny әrbir 306720000 jyl sayyn әrtýrli apattardyng saldarynan opat bolyp, ólmey aman qalghan Manudan qayta bastau alyp otyrady. Ýndi mifologiyasynda 14 Manu bar. Olardyng jeteui ótken dәuirlerde bolghan, jeteui bolashaqta ómirge kelmek. Yaghni, ýndi týsiniginde adamzatty alda kýtip túrghan әlemdik dengeydegi taghy da jeti apat bar). Ýndi mifologiyasyndaghy Núghymyz osy Manu. Dýniyeni topan su qaptarda qúdaydyng meyirimi osy Manugha týsedi. Qúdaydyng balyq sipatynda kórinetini ghana bolmasa, ýndi anyzy oqighasy jaghynan «Tәurattyq» núsqagha jaqyn. «Tәuratta» býgingi adamzat Noy men onyng әieli Naamadan taraydy. Ýndilik núsqasynda múnday mәrtebege Manu men әieli Ila (Ida) iye. Ýndilerding ataqty «Mahabharata» eposynda dýniyeni topan su basqanda Manumen birge taghy jeti adamnyng tiri qalatyndyghy turaly da jeli bar (búl núsqa Ólgen men Erlikhan turaly kónetýrkilik mifti eske týsiredi). Sonday-aq, tek ýndi emes, german mifologiyasyndaghy alghashqy adam esimi de Mann. Meninshe, esimderding dybystaluynda múnday ýndestikting boluy kezdeysoqtyq emes. Ol ýndi jәne german anyzdarynyng shyghu tórkini bir ekendigin, yaghny ekeuine de ortaq baghzy ariyler dәuirin eske týsirse kerek.
Qazyghúrt-Manqúrdy ýndi anyzyndaghy osy Manumen baylanystyra qarastyrghan jón. Óitkeni, Manqúr da, Manu da topan su jayly anyzdyng keyipkerleri. Biri jer atauy, biri adam esimi. Ári týbirleri úqsas. Yaghni, Manqúrdyng Manu nemese Adam tauy boluy mýmkin dep joramaldaugha bolady (Manqúr atauynyng ekinshi buynyndaghy shumerlerde tau úghymyn bildiretin qúr, kur sózderining búl jerde qanshalyqty ornyqty roli atqara alatyndyghyn anyqtay týsui kerek). Osy tústa mynaday saual boy kótermek: ýndi diniy-mifologiyasyndaghy anyzben kóne týrkilerding tanys boluy mýmkin be?
Tarih iә deydi. Derekter boyynsha shartty týrde ariy dep atalatyn ýndi jәne iran halyqtarynyng arghy babalary (tek olardyng ghana bolmasa kerek, búl turaly keyinirek әngimeleymiz) Kaspiy men Aral tenizi manyndaghy dalalardy mekendegeni belgili. «Parsy mifologiyasy bir kezderi Aral-Kaspiy manyndaghy dalalardan Ýndistan men Irangha, Europagha taralghan ýndieuropalyq ortaq miifologiyalyq jýiening tamyrlas bólshegi bolyp tabylady. Parsylardyng qasiyetti kóne jazbalaryndaghy («Avestalar») qúdaylar baghzy ýndilerding diny mәtin¬de¬rindegi («Vedalar») qúdaylarmen óte úqsas. Áytse de, óz-derining jana otandarynda olar birshama ózgeristerge úshyrady. Veda dәstýri Ýndi jerinde bertin kele jer¬gilikti halyq - dravidterding quatty yqpalyna týsse, par-sylyq núsqalaryna shumer jәne babyldyq diny týsinikterding әseri mol boldy» (Djozef Kempell. Geroy s tysyachiu lisami. «Sofiya», 1997, str 328).
Osydan keyin ýndi vedalaryndaghy topan su jәne Manu jayly әfsana úly týrki dalasynda, býgingi Qazaqstan territoriyasynda dýniyege kelgen edi deuge bolady ma, joq pa? Iә desek, qisyngha qayshy kelmesimiz anyq.
Ras, hristian jyl sanauynyng III ghasyrynda da (216-277 j.j) tarihta iz qaldyrghan Many esimdi payghambar bolghan. Ol dәriptegen maniyheyshilik ilimining Orta Aziya men Qazaqstan territoriyasyna da birshama taralghany belgili (Gumiylevting jazuynsha úighyr imperiyasynyng týbine jetip tynghan din). Áytse de Manqúr-Qazyghúrt tónireginde aitylatyn topan su jayly anyzdyng ómirin ayanyshty ayaqtaghan irandyq búl jankeshtige eshqanday qatysy joq deuge bolady.

Belgisiz etruster

Endi Ýndistan men Qazaqstandy qoya túryp, Kishi Aziya men Europagha nazar audarayyq.
1882 jyly Amerika Qúrama Shtattarynda Ignatius Donelly degenning «Atlantida. Topangha deyingi dýniye» atty kitaby jaryq kórdi. Kitapta mynanday qyzyqty derek bar: «Qoladan jasalghan búiymdarynyng óndelu, dayyndalu mәnerine qarap biz týbi Atlantidadan shyqqan dep eseptep jýrgen, bir kezderi Italiyany mekendegen etrus atalatyn qúpiya halyq túran semiyasynyng bir bútaghy bolyp shyqty».
«Angliya til ghylymdary qoghamynyng jaqynda ótken mәjilisinde piradar Isaak Teylordyng etrusterding san ataulary jóninde jasaghan habarlandyruy zor qyzyghushylyq tudyrdy. Ol kópten qúpiya bolyp kelgen etrus tilining syryn ashatyn kiltting tabylghany turaly mәlimdedi. Arheologiyalyq qazba júmystary kezinde bir qabirden alty jaghyna әdettegidey nýkte noqattar emes, sózder kertilgen eki oiyn sýiegi tabylghan bolatyn. Piradar osy sózderding túran til semiyasynyng (altay-týrkilik dep týsingen jón - Á.B.) altay tarmaghyna jatatyn tilderding alghashqy alty san atauymen birdey ekendigin dәleldep berdi. Osy janalyqqa sýiene otyryp, jalpy sany 3 mynday bolatyn etrus jazba eskertkishterining grammatikasy men sózdik qorynyng da týbi altaylyq ekendigin jenil dәleldeuge bolady-au deymiz. Onyng ýstine jazbalardaghy tildik úqsastyqtardy anghartatyn esimdik sózder men jikteu, septeu tәsilderi de sibir halyqtarynyng tilderindegidey ekendigi bayqalady. Qazirgi uaqytta etrus mifologiyasy dep jýrgenimiz fin halqynyng úly eposy «Kalevala» ekendigi de jan-jaqty dәleldenude» (Ignatius Donelli. Atlantida. Mir do potopa, Samara, «Agniy», 1998, str 367).
Ótken ghasyrda piradar Isaak Teylor oqyp, júrtty tang qaldyrghan sózder qanday sózder edi? Shynymen týrki san ataulary ma? Amal qansha, ol jaghy bizge beymәlim. Tek tújyrym ghana belgili. Degenmen, osy taqyryptyng jalghasy retinde Oljas Sýleymenov taldaghan taghy bir oiyn sýiegindegi sózderdi mysalgha keltiruge bolady. Olar: i-va-est-orti-kaius-volote. Etrustanuda «oten sýiektastary» degen atpen mәlim oiyn sýiekterindegi osy sózderdi Oljas Sýleymenov jekelegen әripterin ghana algha jyljytyp i-va-es-tort-ikaius-volote dep oqudy úsynady. (O.Sýleymenov. Yazyk pisima, Riym, San Paolo, 1998, str 399-400). Aqyn i-ding - bir, va-nyng eki degen san ataularynyng kóne qytaylyq nemese slavyandyq núsqalary boluy mýmkindigin (i - kóne qytaydan mәlim bir sanynyng sifrlyq tanbasy, va - dva degen slavyan san esimining eskishe ataluy) eskerte otyryp, qalghan sózderdi týrki sózdik qoryndaghy san ataularymen baylanystyrady. Yaghni, es - ýsh, tort - tórt, ikaius - eki jәne ýsh sandarynyng qosyndysynan túratyn bes, volote - alty degen san ataulary bolyp shyghady. Búl jerde, әtten, Issak Teylor oqyghan etrus-týrki san ataularyn da bir ret kóz aldymyzdan ótkizip alar ma edik demeske laj joq!
Oljas Sýleymenov Golliny saghanasynan tabylghan etrusterding zate ad aidas degen ataqty sóz tirkesinde týrki tilining kó¬megine sýienip oqudy úsynady. Aqyn ghalymnyng týsin¬di¬ruinde búl sózderdi «jatyr at aidaushy» nemese býgingi qa¬zaq tilining qalybyna salghanda «at aidaushy jatyr» dep oqu¬gha bolady. (O.Sýleymenov. Yazyk pisima. Str 418-423). Búdan keyin bizge týrki tildes (naqty dәleldenbese de) etrus¬ter Apennin týbegine qaydan keldi degen saualgha jauap izdeu gha¬na qalatynday. Shynynda da etruster Italiyagha qaydan kelui mýmkin?
«Anyz boyynsha aheyliktermen soghysta Troya qúlaghannan keyin Dardan patshanyng úrpaghy, troyalyq qaharman Eney (Rim aqyny Vergiliyding (b.d.d. 70-19 j.j) ataqty «Eneyda» poemasynyng bas keyipkeri) úly Aksaniymen birge Italiyagha qonys audarady. Jergilikti italikter taypasymen qaqtyghysta olardy jenip, Latyn patshanyng qyzy Laviniyagha ýilenedi. Áyelining esimimen atalatyn qala saldyrady. Ólgesin jergilikti halyqtar arasynda qúday retinde dәripteledi. Úrpaqtary aghayyndy Romul men Rem Rim qalasy men Rim imperiyasynyng negizin qalaushylar retinde belgili. Rim bastauhattary boyynsha Yuliyler әuleti (ataqty Sezari shyqqan - Á.B.) osy Eneyding úly Aksaniy-yldan taraydy dep eseptelinedi. Qazba júmystary bir qaraghanda oidan shygharylghanday kórinetin osy anyzdyng rasynda da shyndyqqa janasatyndyghyn dәleldep otyr» (Drevnie sivilizasii. Moskva, «Mysli», 1989, str 387).
Yaghni, etrusterding Apennin týbegine Kishi Aziyadan qonys audarghany býgingi tarih ghylymy kýmәn keltirmeytin shyndyq deuge bolady.
Endi Troya túrghyndary kimder bolghan edi degen súraqqa az-maz toqtala ketelik.
Birqatar zertteushilerding pikirinshe, «Gomer Troyasynyng (ataqty «Iliadadaghy») túrghyndary hetter men luviyalyqtar, frakiya men frigiya taypalary bolghan sekildi. Sonymen birge Troyada ishinara grekter de ómir sýrgen boluy mýmkin. Troya patshalyghynyng gýldenu dәuiri b.d.d. 1800 jyldar men 1300 jyldardyng aralyghyna tura keledi» (Istoriya drevnego Vostoka. Moskva. «Vysshaya shkola», 1979, str 208).
Osy ýzindidegi hetter Gomer «Iliadasynda» kete dep atalady. Olardyng Troyany qorghaugha qatysqandyghy anyq. Bәl¬kim bizding etrus dep jýrgen júmbaq halqymyz osy het-ter bolar? Tarih múnday joramaldy da joqqa shygharmaydy. Óitkeni «... tórkini qúpiya etrus mәdeniyetin likiya men lidiyanyng (het imperiyasynyng múragerleri - Á.B.) bay mәdeny ghúryp-dәstýrimen baylanystyratyn da bojam bar» (G.V.Sinilo. Drevnie liyteratury Blijnego Vostoka y mir Tanaha, Minsk, «Ekonompress», 1998, str 154).

«Bibliya» jәne tarihtaghy hetter

«Bibliyadaghy» «Hetting balalary» tarihta shyndyghynda da bolghandyghy ótken ghasyrdyng sonynda belgili boldy. HH ghasyrdyng basynda, Týrkiyanyng astanasy Ankaradan jýz shaqyrymday jerde ornalasqan Bogezkey qalasynan belgisiz tildegi syna jazulardyng mol múrasy tabyldy. Jazulardy birinshi bop oqyghan chehoslovak ghalymy B.Groznyy búl jazulardyng het imperiyasy patshalarynyng arhiyvi ekendigin dәleldedi (qazir Bogezkey ornalasqan jerde er¬¬tede hetterding astanasy Hattushas qalasy bolghandyghy belgili bolyp otyr).
Degenmen, het imperiyasynyng tarihta bolghandyghy jayly boljamdar, búdan erterek, 1829 jyly F.Shampolion Mysyr perghauyny II Ramzesting jazbalaryn ashqanda, HIH ghasrdyng qyrqynshy jyldary R.Lepsius «Kadeshtegi soghys» dep atalatyn kóne mysyr poemasy men egiypet-het patshalary arasyndaghy kelissózderding mәtinin audaryp jariyalaghanda-aq aityla bastaghan-dy. Býgingi kýni b.d.d. HÝIII-HIII gh.gh.-da Kishi Aziyada Tayau Shyghyspen Jerorta tenizi manayyndaghy ózge memleketterge ýrey tóndirgen qúdiretti het imperiyasynyng saltanat qúrghandyghy eshqanday qúpiya emes. Bir qúpiya bolsa, ol Kishi Aziyagha hetterding qaydan kelgendigi bolsa kerek. Búl turasynda ózara kereghar eki boljam bar. Biri «hetter Kishi Aziyagha Kavkaz taularyn asyp Soltýstik Shyghystan keldi dese» (etrusterding de osy jaqtan ketkendigi belgili bolyp otyr), ekinshisi olardy Batystaghy Balkan týbeginen shygharady. Biz osy hetterdi jәne olarmen tili de, mәdeniyeti de úqsas qarlardy týrki tektes halyqtardyng arghy babalary, yaghny prototýrkiler dep sanaymyz. Múnday pikirdi birinshi bolyp bizding aitpaghanymyz da keudege senim úyalata týsedi: «...Kerisinshe, keybir týrik zertteushileri hetterdi týrkiler dep dәleldeuge tyrysty. Olardyng pikirinshe, kóne het eskertkishteri týrkilik sipat-mazmúngha iye» (Istoriya Drevnego Vostoka. Moskva, «Vysshaya shkola», 1979, str 173).
Oljas Sýleymenov het tilining ýndieuropalyq tilder tobyna jatqyzyluyna kýdikpen qaraydy. «Jikteu kategoriyasy salystyrmalyq-tarihy tiltanuda (komparativistika) ýlken bedelge ie boldy. Ghasyr basynda etistikterining jalghaulary latyn jәne grek tilindegi jiktik jalghaularymen úqsas bolghandyghy ýshin ghana Kishi Aziyadan tabylghan belgisiz kóne til osy tildermen tuystastyrylyp jiberildi. Het tili ýndieuropalyq tilder semiyasyna dәl osy¬lay engizildi. Ári onyng eng kóne ókili (b.d.d. II mynjyldyq) bolyp tanyldy.
Bizding taldauymyz grammatikalyq shema men formanttardyng jýieli týrde dәl kelui «genetikalyq» emes, tek mәdeny baylanystardyng nәtiyjesi ghana boluy mýmkindigin anghartady. Áytpese, jikteuding euraziyalyq eng bayyrghy formasy saqtalghan týrki tili de ýndieuropalyq tilderge tuysqan til retinde qaralugha tiyis» (O.Sýleymenov. Yazyk pisima. str 177).
Ýzindi astarynan Oljas Sýleymenovting het tili men týrki tilin baylanystyrghysy keletindigi angharylady. Eger shynymen solay bolyp jatsa, búl pikirge biz de qosylamyz.
B.d.d. 1200 jyldary Het memleketi ómir sýruin toqtatty. Alyp imperiyanyng ornynda jekelegen úsaq memleketter payda boldy. Al hetterding ómirde bolghandyghy, «Bibliyada» kimder ekeni beymәlim «Hetting balalary» degen sóz tirkesi saqtalghany ghana bolmasa, tarih ýshin ótken ghasyrgha deyin belgisiz bolyp qala berdi. Qazir het imperiyasynyng aheylik grektermen soghysta jenilis tapqany belgili. Shamasy, Troyany qorshaumen bir mezgilde («Iliadadaghy» soghys qimyldary on jylgha sozylady) grekter onyng tóniregindegi elderge de shapqynshylyqtar úiymdastyryp otyrsa kerek. Appolodor «Kitaphanasynda» múnday joryqtardyng birnesheui atalady. Sonymen Kishi Aziyada bes ghasyrday saltanat qúrghan het imperiyasy tarih sahna¬sy¬nan kóshti. Imperiyalardyng qúlauy tarihy zandylyq delik, al halqy qayda ketui mýmkin? Tútastay joyylyp ketti me? Áytpese het atauynyng tarihta saqtalmauy qalay? Bizding endigi mindet - osy júmbaqty sheshu. Ol ýshin aldyn ala tújyrym jasap aluymyz artyqtyq etpeytin sekildi.

Tújyrym

Baghzy týrkiler, dәlirek aitqanda býgingi týrki tektes halyqtardyng genotiypin, negizin qalaugha qatysqan halyqtardyng bir tarmaghy Kishi Aziyada, qasiyetti Anadoly jerinde oghyz-týrkiler Osman imperiyasyn (b.d. HI-HII gh.gh) qúrghannan kóp búryn, dәlirek aitqanda bizding dәuirimizge deyingi HÝ-HII ghasyrlarda-aq ómir sýrgen. Tipti memleketi de bolghan. Olardyng bir qauymy bizding jyl sanauymyzgha deyingi HIII ghasyrda, yaghny Gomer «Iliadasynda» jyrlanatyn Troya soghysynan keyin (b.d.d. 1240 jyldar shamasy) teniz jәne qúrlyq joldary arqyly Apennin týbegine qonys audaryp, jergilikti taypalarmen birge aqyndar tamsanyp aita beretin mәngilik qala Rimning irgetasyn qalaugha tyryssa (búl turaly búryn birshama әngimelegenbiz. «Gomer «Ilia¬¬da¬sy», týrkiler jәne mәngilik qala, «Jas Alash» gazeti, 16.02.99) endi bir bóligi ózderining bayyrghy ata-mekenderi býgingi Kaspiy-Aral tenizi manayyna, Syr boyyna, Jetisu ónirine qayta kósh týzep, jergilikti taypalarmen aralasa kele býgingi mazmúndaghy týrki halyqtarynyng qalyptasuyna múryndyq bolady. Olar endigi jerde tariyhqa get, massaget, yuechjy degen ataularmen endi. Yaghni, ózderining bayyrghy ataularyn joghaltqan joq. Osy ataumen bizding dәuirimizding I ghasyryna deyin sayyn dalada danqty tirshilik keshti. Jebireylerge, «Tәuratqa» topan su men Núh payghambar jayly anyzdy tartu etken de osy halyq bolatyn.

Tújyrymdy taratu

Hetter men massagetterdi shynynda da nege baylanystyrmasqa? Mysaly, massaget atauynyng kóp het, qalyng het degen úghymdy bildirui de mýmkin ghoy. Eger massaget etnoniymi taypanyng grekshe atauy ekendigin eskersek, búlay da pikir órbituge bolady. Sonymen birge massaget atauynyng qytay jylnamalarynda atalatyn taypalarmen salystyryluyna da mәn bergen jón sekildi. «Qytaylargha tugu (dýlu), jujani, yuechjy degen atpen belgili bolghan halyqtar kimder eken? Keybir sinologtardyng pikirinshe Shyghys Qara qytayy Qidan әuleti de, al endi qytay altyn handary Jochjo әuleti-mis. Ivan Iliichting aituyna qaraghanda olar yuechjy atanyp jýrgendi getter, massagetter dep biletin kórinedi» (Sh.Uәlihanov, 5 tomdyq shygharmalar jinaghy, I tom, 398-bet).
Osy get-hetter jergilikti ortaaziyalyq taypalyq odaq¬¬tar¬gha kiredi. Túmar (Tomiriys) anamyzdyng qolbas¬shy¬¬lyghymen Kir bastaghan irandyq basqynshylargha toytarys bergen qaharman dalalyqtar da Kishi Aziyadan qayta auyp kelgen sol hetter ekendigine kýmәn joq. Appolodor kitabynda Tomiris esimimen birge Tólep, Tarhan sekildi ta¬za týrkilik esimder de úshyrasady. «Iliada» zama¬nyn¬daghy Kishi Aziyada múnday esimderding jýrui kezdeysoqtyq bol¬masa kerek. Sonday-aq qar jәne saq-skif geneologiyalyq anyzdarynyng jelilik úqsastyqtary da tosyn oilargha bastaydy. Kóne grek jylnamashylary olardyng salt-dәstýri kóshpeli týrkilerdikindey ekendigin әserli-aq surettegen. Bertinirekte Mýdening (Mode) ghúndarynan jenilis tabatyn yuechjilarymyz da osy massa-hetterding bir atasy. Olar ghúndardyng batysqa joryghyna tosqauyl bolmay, ontýstikke jyljyp, keyin Ýndistan men Shyghys Týrkistan aralyghyn qamtyghan ataqty Kushan imperiyasyn qúrady.
Ras, get jәne het ataularynyng úqsastyghy kezdeysoqtyq boluy mýmkin deytinderding de tabylatyndyghyn jaqsy bilemin. Olargha bizding dәuirimizding onynshy ghasyryna deyin babalarymyz paydalanyp kelgen tohar tilining basqa emes, dәl osy Kishi Aziyalyq het jәne qar tilderimen tuystas til bolyp sanalatyndyghyn aitqym keledi.
Tohar tilinde sóileytinderding Shyghys Týrkistanda alghashqy payda boluy kezinen bastap-aq, búl til men kóne týrki tilining jan-jaqty baylanysqa týskendigin bayqaugha bolady. Olardyng baylanysy búl ónirde jazu payda bolmay túryp-aq bastalghan sekildi. Tohar tili Shyghys Týrkistanda b.d.d. I mynjyldyqtan erte bolmasa, keyin payda bolma¬-ghan¬dyghy anyq. Búghan deyin búl tilde sóileytinder Batystan Shyghysqa jyljyghan (aldymen Shyghystan Batysqa, keyin Batystan Shyghysqa qayta jyljyghan halyqtyng het-massagetterden basqa kim boluy mýmkin?).
«...Ýndieuropalyq lingvistikalyq jaghrapiyanyng mәlimetteri boyynsha oghan deyin tohar tilinde sóileytin¬der¬ding keyinirek anadoly tilderining qalyptasuyna septigin tiygiz-gen dialektilerde, yaghny bertinirekte ýndieuropa tilderining italyan-kelit tobynyng payda boluyna múryndyq bolghan til¬de sóileushilermen baylanysta bolghandyghy kýmәnsiz» (Yazy¬koznaniye, Moskva, «Bolishaya Rossiyskaya ensiklopediya», 1998, str 517). Aqiqat osynday. Tohar tilin keybir gha¬lym¬darymyzday parsy-iran tilimen tuystastyra saludyng esh jóni joq. Búl tilde prototýrkilerding bir tarmaghy, yaghny Ki¬shi Aziyada, býgingi Týrkiya territoriyasynda osydan ýsh jarym myng jylday búryn memleket qúryp dәuirlegen het-massaget babalarymyz sóilegen. Býgingi týrki tilderi ghana emes, ataqty latyn tili de osy baba tilding múrageri bo¬¬lyp tabylady.

Jylauyq payghambar

El arasynda Núh payghambardyng shyn esimi Yashkar edi, elding qamyn kóp oilap jylay bergesin Jylauyq (Núh) payghambar atandy degen sóz bar. Sóz astarynda shyndyq jatqan sekildi. Eger Noy-Noah esimining jebirey tilinde «tatulastyrushy», «bitistirushi» degen úghymdardy beretindigin eskersek (G.V.Sinilo. Drevnie liyteratury Blijnogo Vostoka y mir Tanaha. Minsk, «Ekonompress», 1998, str 199), jylauyq maghynasyndaghy taghy bir Núh esimining payda boluy, rasynda da qyzyq, әri kýdikti. Osy arada Jylauyq payghambar jayly әngime islam diny mifologiyasynda eskiden bar jeli me, әlde jergilikti týrki tektes halyqtardyng qiyalynan shyqqan dýnie me degen saualgha jauap izdeu qajettiligi tuyndamaq.
Bizding qolymyzda Núh esimine qatysty taghy bir bol¬¬¬jam bar: «Bolmys kitabyndaghy («Bibliyanyn» bir tarauy) To¬pan su - finiykey, әlde semit nemese jebirey anyzy. Biraq keyipkeri Noydyng esimi ariylerdiki. Búl esimning esh ózgeriske úshyramay bastapqy ariylik maghynasyn saqtap qal¬ghandyghy tanghaldyrady. Ol barlyq ariy tilderinde «su, «aghyn» de¬¬-gen maghynalardy bildiredi. Týbiri «na» (Ignatius Donelli. Atlantida. Mir do potopa. str 94).
Núh esimining «tatulastyrushy», «bitistirushi» maghynasyndaghy semittik týsindirmesinen góri «su», «aghyn» degen úghymdardy bildiretin osy ariylik núsqasy Jylauyq payghambar esimine jaqynyraq keletin siyaqty. Su men kóz jasynyng arasy onshalyqty alshaq bolmasa kerek. Yaghny Jylauyq payghambar turaly әngime týrki tektes halyqtardyng óz tuyndysy dep sanar bolsaq, onda týrkiler men ariyler arasynda qanday baylanys barlyghyna jauap izdeuge tura kelmek.
Ázirge ariylerge qatysty eshkim talasa almaytyn bir ghana shyndyq belgili. Ol ariylerding kezinde (b.d.d. I-II mynjyldyqtar aralyghy) Qazaqstan territoriyasynan, Kaspiy, Aral manynan ketkendigi. Eger topan su turaly anyz ariyler arasynda, olar jana mekenge qonys audarmay túryp-aq payda bolghan degen pikirge sýienetin bolsaq, týrkiler arasynda Jylauyq payghambar jayly әngimening kezdesui onshalyqty kezdeysoqtyq emes ekendigin bayqaymyz. Óitkeni, týrkilerdi ariylerding tikeley múrageri dep eseptemegen kýnning ózinde, olardyng ornyn basqan halyq retinde týrkilerding jergilikti jer-su ataularyna qatysty anyz-әngimelerden beyhabar qaluy mýmkin emes-ti. Eger búdan da ary ketip, týrkiler ariylerding tikeley izbasary, tipti tól úrpaghy edi degen pikirdi dәleldey alyp jatsaq, anyzdyng tikeley týrkilerding óz tuyndysy ekendigine kýmәn qalmas. Amal qansha, onday mýmkindik bizde joq. Biraq menin, mýmkindigim joq bola túra, aqiqat shyndyqtyng dәl osylay ekendigine sengim keledi. Jәne búl ýmitsiz de senim emes sekildi.
L.Bazen nauryz sózining týbirin «n, a» (nәr, ylghal, shyryn) formasyndaghy altay prototiypinen shygharady. Búl sózding bas¬qa tilderdegi qoldanu ayasy mynanday: túnghyssha - nia - «ylghaldy, jasyl», mongholsha - ini - «jas ósimdik», «jana tuylghan», ni/buzum - «kóz jasy», ni/bi - «týkiru», fiyn-ugor, majar tilderinde nya - «týkirik» (L.Bazen. Konsepsiya vozrasta drevnih turkskih narodov. str 363) «Kóz jasyn» bylay qoyghanda osyndaghy ylghal, nәr, shyryn sózderining ózi-aq ariylik na - su sózining týbi týrki-altaylyq boluy mýmkindigin anghartyp túrghanday.
Ariyler men prototýrkilerdi baylanystyrugha búl da sep. Tarihta ariy degen halyqtyng bolmaghandyghy, tek el bastaushy aqsýiek kósemderining ózderin ariya, yaghny tekti, izgi atauynan tarih ghylymynda shartty týrde ariy atalghan halyqtardyng payda bolghandyghy belgili. Asyly, osy tektilikti bildiretin ariya sózi bizdegi ar, arys, arly sózderimen baylanysty bolsa kerek. Bizdegi arys sózi baghzy etrusterde arystan maghynasyn bildirgendigi de tosyn oilargha bastaydy. Etruster men týrkilerding týbi bir degen tújyrymgha toqtar bolsaq, sózding ómirshendigine búl da myqty dәlel, Arystan úghymyn bildiretin týrki-qazaq sózine ýsh myng jyl dep maqtanyshpen aitugha bolady.
Búdan búryn arys sózining qasqyr atauymen bayla¬nys¬tyrghanymyz bar-dy. Eger arystan da, qasqyr da totemdik siy¬patqa ie jyrtqysh andar ekendigin eskersek, búl bol-jamnyng da ómir sýruge haqysy bar sekildi. Bәlkim, kim bi¬ledi, kónekóz zamandarda búl atau eki jyrtqysh angha da teng telinip qoldanylghan bolar.

Mәnkýr-Nәnkýr

Meni islam mifologiyasyndaghy ólgen adamnyng o dýniyede aq-qarasyn anyqtaytyn Mәnkýr, Nәnkýr esimdi perishtelerding qyzyqtyrghanyna da kóp boldy. «Qúranda» búl perishtelerding esimi atalmaydy. Esesine, halyqtyq mifologiyada jii kezdesedi.
Ádette, әlemdik mifologiya ýlgilerinde o dýniyening iyesi, óliler patshalyghynyng әmirshisi retinde alghashqy adamnyng atalatyndyghy belgili. (E.B.Taylor, Pervobytnaya kulitura. Moskva, 1989, str 425-428). Ýndi «Vedasyndaghy» Yama da (Manudyng egizi), «Avestadaghy» Ima da, Altay, monghol halyqtaryndaghy Erlik-nomyn han da (Ólgenning egizi), german, fin mifologiyasyndaghy Mann men Manalar da jergilikti halyqtyng diny týsinikteri boyynsha jer betinde tәniri jaratqan alghashqy adamdar bolyp tabylady. Qúday dәrejesine kóterile dәripteletin múnday alghashqy adam jayly anyz-týsinikterdi Ontýstik pen Soltýstik Amerikanyng ýndis taypalarynan da, múhit halyqtarynan da, Afrikanyng jabayylarynan da, Kamchatkanyng endigi qúryp bitken bayyrghy halyqtarynan da úshyratugha bolady.
Iudaizm, hristian jәne islam teologiyasy әlemning barlyq halyqtarynda derlik kezdesetin osynday diniy-mifologiyalyq týsinikten qúlan-taza ada deuge bola ma?
Bizdinshe, bolmaytyn sekildi. Qúranda Alla-taghalanyng perishtelerden ózining jerdegi ókili Adam atagha taghzym etuin ótingeni turaly әngimening bar ekendigin bylay qoyghanda (Ibilis qana taghzym etuden bas tartady), Mәnkýr-Nәnkýr esimdi qos perishtening tasasynda da monoteizm talabyna oray damytylyp, óndelgen alghashqy adam jayly poliyteistik bayyrghy mifologiyalyq týsinikting jatqandyghy angharylady. Islamgha deyingi bayyrghy halyq týsiniginde Mәnkýr men Nәnkýr perishte emes, alghashqy adamdar edi.
Qúrandaghy әngimelerding «Tәuratpen» sabaqtas ekendigi, al «Tәurattyn» Tayau Shyghys, Kishi Aziya halyqtary men ýn¬¬¬diariy jәne prototýrkilerding diniy-mifologiyalyq týsinikterining mol múrasy negizinde qalyptasqandyghyn eskersek, bú¬¬lay boluy zandy da.
Biz prototýrkiler arasynda Núh payghambar Nama esimimen belgili boldy dep sanaymyz. Ýndilerdegi Manu da, Yama da, irandyqtardaghy Ima da, german, fin mifologiyasyndaghy Mann men Mana da osy kisi. Yama men Ima Nama esimining sәl ghana búrmalanghan týri. Al Man men Manu esimderi Na¬¬ma nemese Nam atauyn onnan solgha qaray oqu, dybystau ne¬gizinde payda bolghan dep bilemiz. Bir kezgi abyz-aqyndar o dýnie men búl dýniyenin, aq pen qaranyn, aspan men jerding ara-qatynasyn, baylanysyn týsindirude osynday әdis-tәsilderge sýienip otyrghany qúpiya emes.
Tek man emes, nama, neme sózderi de kóne týrkilerde adam maghynasynda úghynylghan sekildi. Óitkeni sanskritte Nara, yaghny adam, er adam maghynalaryn bildiretin sózding barlyghy, bizde de adam úghymyna qatysty nәreste, nemere sózderining kezdesetini múnday da topshylau jasaugha mýmkindik beredi. Bizdinshe, kezinde Altay óniri men Qazaqstan territoriyasynan Kishi Aziyagha jyljyp, odan әri Apennin týbegine qonys audarghan hetter ózderimen birge topan su jәne aq pen qaraday egiz aghayyndy eki jigit - Man men Nam turaly әfsanany ala ketken. Hattushas, әlde Troya, bәlkim Sardynyng berekeli bazarlary men ataqty keruen-saraylarynda búl әngimelerdi olardan Izrailiding oiy sergek, qiyaly úshqyr, aqynjandy úldary san ret túshynyp estigendigi aqiqat. Kim biledi, olar búl әfsanany Óleng jyraudyng (tarihta aty saqtalghan kishiaziyalyq eng kóne aqyn) óz auzynan estu baqytyna da ie bolghan bolar. Asyly, búl Avraam-Ibragim payghambar ólgen әieline «Het balalarynan» tabyt satyp alatyn uaqytpen tústas kezder.
Aghayyndy Man men Namnyng joly Kishi Aziyada ekige bólinedi. Biri germandyqtarda alghashqy adam әri óliler patshalyghynyng әmirshisine ainalsa, ekinshisi semitterge sinip, topan su jayly әfsananyng basty keyipkeri bolyp shyghady. Bayyrghy esimin әieli Namagha qaldyryp, Noy-Noah nyspysymen «Tәuratqa» enedi.
Altay, Jetisu, Kaspiy men Aral boyynan hetterden keyinirek qozghalghan ýndiariyler mifologiyasynda aghayyn¬¬dy¬¬lardyng esimi qarama-qarsy baghytta kórinis tapty. Man nemese Manu topan su jayly anyzdyng keyipkeri bolsa, Nama-Yama-Ima o dýnie men óliler әlemining iyesi retinde dәrip¬¬teledi.
Baghzy bir kezderi topan su turaly әfsananyng dýniyege keluine sebepshi bolghan Kaspiy men Aral búl kýnde tomagha-túiyq. Aral ólim auzynda jatsa, egizining haline ashynghanday qart Kaspiy anda-sanda ghana aduyn minez tanytyp ynyranyp qoyady.
Býgingi úrpaq búl ónirden talay-talay halyqtar kóshkendigin, olardyng biri taghdyr jazmyshymen Úly dalagha qayta oralyp, Úly dalagha say erlik ister men jasampaz bastamalardyng úiytqysy bolghandyghyn, oghan qos teniz ben qariya Qazyghúrttyng kuә ekendigin bilgisi de joq. «Bibliya» men «Vedalarda» Úly dalada dýniyege kelgen anyzdar ai¬tylatyndyghyn, endigi jerde olardyng býkil adamzattyq ruhany qazynagha qosylghan qomaqty ýles ekendigin payym¬da¬ghylardy da kelmeydi.

Sóz sony
Het imperiyasynyng eltanbasynda kók tósinde qalyqtay úshqan qyran men shapaqty kýn beynesi bederlenipti. Bizding býgingi kók tuymyzda da osy simvoldar. Kezdeysoqtyq pa? Olay bolmasa kerek. Búny bir kezderi Tayau Shyghys, Kishi Aziya men Elladanyng ruhany órleuine sebepshi bolghan babalarymyzdyng shalqar shabyty býgingi úrpaqtarynyng boyynan da tabylady dep yrymdasaq jón. Solay ekendigine senging keledi.

(jalghasy bar)
«Abay-aqparat»